17-10-2008, 01:19 AM
Leidsin sellise isendi peaaegu komplektsena ja suures osas algses värvilahenduses Helme lähedalt 2004. aasta sügisel.
Tegemist on Harkovi jalgrattatehase abimootoriga jalgrattaga V-901 (B-901), mida Eestisse tuli uutena Gaujade ja B-902-dega võrreldes väga palju vähem. Teadaolevalt on lisaks nimetatud sõidukile Eestis tänini säilinud veel vaid mõned üksikud enam-vähem vaadatavad eksemplarid.
Sõidukil on peal D4 mootor (selle uuema karterikujuga mudel) ning all 26" mõõduga rattad. Omapärane on raami konstruktsioon - see meenutab suures osas tavalist meesteratast, kuid raami ülemine toru on nn "murdega", sadulapoolne osa läheb veidi allapoole.
Omapärane on ka esirattavedrustus - tavalisele jalgrattakahvlile on alaossa paigaldatud lühikesed õõtshoovad koos spiraalvedrudega. Samasuguseid hiljem paigaldatavaid esiratta vedrustusi müüdi, muide, 1960ndate aastate algul ka kaubandusvõrgus.
Huvitava lahendusega on ka ratta käsipidur - kuna vedrustuse tõttu ei saanud seda rakendada esirattale, viidi see leistangilt oleva heebli juurest tagarattale.
Abimootoriga jalgratas on paari päeva jooksul hädapäraselt puhastatud/korrastatud ja säilinud olukorrast veidi vaadeldavamaks tehtud 2007.a. kevadel. Ratas sai korraldatud seoses Urmas Teearu poolt Kurtna mootorrattamuuseumis avatud abimootoriga jalgrataste näitusege, kuhu sõiduk on tänaseni deponeeritud.
Restaureerimistöödeks nimetatud korrastavaid töid nimetada ei saa - peamiselt sai puhastatud aastatega kogunenud mustust, hädapäraste vahenditega parandatud kahjustatud värvkatet ning asendatud mõningaid puuduvaid/valesid detaile õigete vastu. Sõiduki põhjalikud restaureerimistööd seisavad veel ees, sh ta sõiduvõimeliseks tegemine ning välimuse põhjalikum restaureerimine.
Tegemist on Harkovi jalgrattatehase abimootoriga jalgrattaga V-901 (B-901), mida Eestisse tuli uutena Gaujade ja B-902-dega võrreldes väga palju vähem. Teadaolevalt on lisaks nimetatud sõidukile Eestis tänini säilinud veel vaid mõned üksikud enam-vähem vaadatavad eksemplarid.
Sõidukil on peal D4 mootor (selle uuema karterikujuga mudel) ning all 26" mõõduga rattad. Omapärane on raami konstruktsioon - see meenutab suures osas tavalist meesteratast, kuid raami ülemine toru on nn "murdega", sadulapoolne osa läheb veidi allapoole.
Omapärane on ka esirattavedrustus - tavalisele jalgrattakahvlile on alaossa paigaldatud lühikesed õõtshoovad koos spiraalvedrudega. Samasuguseid hiljem paigaldatavaid esiratta vedrustusi müüdi, muide, 1960ndate aastate algul ka kaubandusvõrgus.
Huvitava lahendusega on ka ratta käsipidur - kuna vedrustuse tõttu ei saanud seda rakendada esirattale, viidi see leistangilt oleva heebli juurest tagarattale.
Abimootoriga jalgratas on paari päeva jooksul hädapäraselt puhastatud/korrastatud ja säilinud olukorrast veidi vaadeldavamaks tehtud 2007.a. kevadel. Ratas sai korraldatud seoses Urmas Teearu poolt Kurtna mootorrattamuuseumis avatud abimootoriga jalgrataste näitusege, kuhu sõiduk on tänaseni deponeeritud.
Restaureerimistöödeks nimetatud korrastavaid töid nimetada ei saa - peamiselt sai puhastatud aastatega kogunenud mustust, hädapäraste vahenditega parandatud kahjustatud värvkatet ning asendatud mõningaid puuduvaid/valesid detaile õigete vastu. Sõiduki põhjalikud restaureerimistööd seisavad veel ees, sh ta sõiduvõimeliseks tegemine ning välimuse põhjalikum restaureerimine.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel