[v6sa]

...
Kilovatt on see, mis kiirendab, njuuton see mis veab. Aga nad on omavahel seotud... läbi pöörete, mida diislitel ju ka pole
...

Palun, ära hakka nüüd füüsikat ümber kirjutama...

Kilovatt on võimsus ehk võime teha tööd. Pöördemoment korda nurkkiirus. Seda on vaja peamiselt tillide pikkuse mõõtmiseks. Autot tõukab edasi maakera küljes kinni oleva ratta telje külge ühendet mootori vintväntvõlli pöörlemise vägi. Sest mootor on kõvasti jälle autu küljes kinni ja ei saa pöörelda. Enamasti...

Uuema aja turbodiislid veavad ikka rõõmsalt 4 kiloni välja, kuid tagumine tuhat on esimese otsaga võrreldes lahjaks häälestet. Sest kuidas muidu õnnestuks kasutajat petta mootorit liigmadalalt töristades ära hukkama. Ei ole vandenõu, ei ole.

Paraku mootorite pöördemomendi graafikuid väga laialt ei levitata...

[diesel]

nojah, priit nagu teaks midagi autodest, aga ...
viimased aastad sõitsin kahe liitrise 51 jõulise vaegauto pirukaversiooniga.
sageli sabas ülekaaluline käru.
möödasõit ei olnud küll probleem.
foori võidusõitudeks muidugi ei kõlbanud,
aga täitsa jumekalt vedas läbi kogu pööretevahemiku.
maanteeamet kahjuks enam ei lubanud sellega sõita.

[13piisab]

...
Kilovatt on see, mis kiirendab, njuuton see mis veab. Aga nad on omavahel seotud... läbi pöörete, mida diislitel ju ka pole
...

Palun, ära hakka nüüd füüsikat ümber kirjutama...

Kilovatt on võimsus ehk võime teha tööd. Pöördemoment korda nurkkiirus. Seda on vaja peamiselt tillide pikkuse mõõtmiseks. Autot tõukab edasi maakera küljes kinni oleva ratta telje külge ühendet mootori vintväntvõlli pöörlemise vägi. Sest mootor on kõvasti jälle autu küljes kinni ja ei saa pöörelda. Enamasti...

kui juba füüsika mängu toome, siis nimetame palun siit alates asju nende õige nimega - füüsikas on jõumoment, mitte "pöördemoment".

aeglane suur jõud ei tõuka kiirelt edasi / ei tee piisavalt tööd. Jõudu saab alati käigukasti abil suurendada - vähendades samavõrd tõukamiskiirust. Nn kangi reegel pöördliikumise puhul. Teoreetiliselt saab jõumomenti käigukasti abil suurendada lõpmatuseni välja. Töötegemise võime on aga võimsus ning seda ilma kütust rohkem või efektiivsemalt põletades suurendada ei saa.

kiirendamine on hõõrdejõudusid kõrvale jättes autole kineetilise energia andmine. Võimsus näitab, kui palju energiat ajaühikus anda suudetakse ehk kui palju konkreetse massi kineetilist energiat muuta suudetakse. Ehk kiirendusvõimet.

kui uskumine on visa tulema, tasub enne füüsikaõpikute ümberkirjutamist tutvuda praktikaga. Võrrelda kaht sarnase massi ja max jõumomendiga masina kiirendusandmeid:
1) kõrgepöördeline bensukas või tsikkel - selline, mille jõumomendi maksimum on võimsuse maksimumile üpris lähedal
2) madalapöördeline masin (diislid ja eriti veel nn vanakooli omad sobivad hästi), millel jõumomendi maksimum on madalal
(nr1 evib nr2-st rohkem võimsust, kuna võimsus ja jõumoment suhestuvad tõesti üle pöörete)

ehk siis anname ikka Priidule õiguse, sest tal on õigus

[v6sa]

kui juba füüsika mängu toome, siis nimetame palun siit alates asju nende õige nimega - füüsikas on jõumoment, mitte "pöördemoment".
...

Jah, Sul on termonoloogiliselt õigus. Nagu ka selles, et kahe erinevate omadustega asja võrdlemiseks on vaja mingit sünteetilist näitajat, milleks "jõumomendist" arvutet võimsus väga kenasti passib. Siiski ei ole sellist fenomeni, nagu "võimsus" looduses olemas. Seda ei saa näpuga katsuda ega hamba all proovida. Julgen siinkohal esineda terminoloogiliselt ebatäpse avaldusega, et rääkides siepõlemismootorist ja ratasliikurmasina dünaamikast, võime rahulikult rääkida ka pöördemomendist võllidel. Me ei pea neid esitama võlli/ratta välispinnal rakenduva jõu ja õla korrutisena.

Küll saab selle tulemust - ajaühikus tehtud tööd - imetleda iga kord, kui mõni ülijuht on end vastutulija iluvõresse või teeäärsesse kraavi ära parkinud ja Õhtuleht sellest kangelasteost leinaraamis fotosid esikaanele on paigutanud. Iga kord tehakse kuradi palju tööd ära.

Reaalse auto (ja traktori ja võrri ja tsikli ja...) maksimaalne kiirendus saavutatakse siis, kui madalamalt käigult minnakse kõrgemale üle sellistel pööretel, et uuesti sidurit ühendades ollakse pöördemomendi kõveral mitte madalamal. Mis tähendab, et kiirenduse (kiiruse juurdekasv ajaühikus) maksimeerimisel tuleb arvestada ülekandearvu vahetamisel raisku mineva ajaga...

See on universaalne reegel ja kehtib kõigi mootorite ja ülekannete korral. Lihtsalt pöördemomendi kõvera kuju määrab selle, et nüüdisaegsel TD mootoril pole väga põhjust punase jooneni lasta, kuid vabalthingaval R4 bensukal vastupidi, ülemises otsas alles elu sisse tuleb.

Siiski on kiirendusvõime vaid üks väga vähe oluline omadus kaubiku soetamise optimeerimisülesande lahendamisel  Neil tööloomadel loeb rohkem kulu €/100 km ja sobivus ettevõetud toimetamisteks (nagu isand Muska soov selles sirge seljaga ööbida), kui võimalus fooritagusel rullnoksil nokats alalõuani pähe tõmmata. Lisaomadus, mida ma meite Berlingo juures ajuti suurima heameelega tarvitan

[13piisab]

Taavi - see, kuidas keegi võimsust kasutab ja kas tagajärg on puusepanek või mitte, ei puutu teemasse. Ei autovalikuteemasse ega võimsuse-teemasse.

igasuguseid toredaid teooriaid võib tekitada, aga just selle vältimiseks ma ka soovitasin otsida mõned päris-elu masinad ja nende andmeid võrrelda. Siis ei ole vaja lihtsat energia jäävuse seadust mingite momendikõvera punktidega keeruliseks ajada.

teooria osas pakun aga siiski välja, et usume energia jäävuse seadust ning vahetame kiirendada tahtes käiku lihtsalt sel hetkel, kui kõrgema käigu võimsus antud pööretel on eelmisest suurem. Siis saame võimalikult palju energiat, mis kineetiliseks energiaks muutub ehk masina kiirus muutub nii kõige kiiremalt. Ehk kiirendus on suurim.

kuidas see mingi masina puhul momendikõverasse suhestub, polegi oluline, kuna võimsuskõver määrab asja lihtsalt ja üheselt ära.
ka pole oluline, mida me mõõta saame - ka elektri puhul mõõdame me pinget ja voolu, mitte võimsust. Samas nagu mehaanikas, ei tee ka elektris ei pingelanguga ega vooluga eraldivõetuna tööd - tööd teeb võimsusega.

[Aspelund]

Nagu kusagil selgitati: hobujõududust sõltub see, kui sügavale Sind istmesse surutakse, njuutonmeetritest sõltub see, kui kaua Sa seal püsid.

[v6sa]

...
igasuguseid toredaid teooriaid võib tekitada, aga just selle vältimiseks ma ka soovitasin otsida mõned päris-elu masinad ja nende andmeid võrrelda. Siis ei ole vaja lihtsat energia jäävuse seadust mingite momendikõvera punktidega keeruliseks ajada.

teooria osas pakun aga siiski välja, et usume energia jäävuse seadust ning vahetame kiirendada tahtes käiku lihtsalt sel hetkel, kui kõrgema käigu võimsus antud pööretel on eelmisest suurem. Siis saame võimalikult palju energiat, mis kineetiliseks energiaks muutub ehk masina kiirus muutub nii kõige kiiremalt. Ehk kiirendus on suurim.

kuidas see mingi masina puhul momendikõverasse suhestub, polegi oluline, kuna võimsuskõver määrab asja lihtsalt ja üheselt ära.
ka pole oluline, mida me mõõta saame - ka elektri puhul mõõdame me pinget ja voolu, mitte võimsust. Samas nagu mehaanikas, ei tee ka elektris ei pingelanguga ega vooluga eraldivõetuna tööd - tööd teeb võimsusega.

Kae, see vestlus on suisa oma elu saanud. Hüva nii

See suhestub momendikõverasse väga otseselt: võimsuse kõver saadakse momendikõverat pöörlemissagedusega läbi korrutades.

Ehk ei ole vahet, kumba näitajat me aluseks võtame, sama tulemuse saame ikka. Lihtsalt võimsusega opereerides tuleb veel mängu pöörlemissagedus ja selle muutumise võimalikkus. Mulle tundub loogilisem opereerida esmaste mõõdetud ja mitte neist arvutatud sünteetiliste näitajatega.

Seda enam, et autot ei veereta edasi mitte džaul ega kilovatt, vaid teljest xx cm kaugusele mõjuv N. Mida on eelnevalt läbi jõuülekande korduvalt suuremaks muundatud.

Sestap on väga oluline mõista, et kui me tahame kahte masinat võrrelda, siis me peame väga hoolikalt jälgima, et me ei plaksutaks trakse mootorit kiites märkamata, et reipuse põhjuseks on tilluke ratas.

[maaks]

Nagu kusagil selgitati: hobujõududust sõltub see, kui sügavale Sind istmesse surutakse, njuutonmeetritest sõltub see, kui kaua Sa seal püsid.

Täitsa valesti seletati siis, sest tegelikkuses on risti vastupidi