[aces]

Tere, küsiks targemate nõu. Vaja keevitada summutaja torule otsa jupike roostvaba toru. Olemasolev toru on aga rauast. Keevitan tavalise CO2 keevitusega. Kas seda teha tavalise traadiga või panen roostevaba jaoks mõeldud traadi peale?

[meli666]

Üks keevitaja kunagi roostevabast summuti suka toru ja terastoru keevitas roostevaba traadiga. Väitis, et sel juhul keevituse kõrvalt terastoru ei hakka nii usinalt roostetama.
Palju ses tõde on, ei oska kiita. Samas olen märganud küll, et terastorud tava terastraadiga summuti püti küljes kipuvad küll keevituse kõrvalt ära mädanema kõige ennem.

[mopple]

Õpikutarkuse järgi tuleks roostevaba ning süsinikterase liitmisel kasutada AISI 309 lisamaterjali. MIG/MAG protsessi korral peaks siis kasutama ka veel roostevabale mõeldud 98/2 (AR/CO2%) gaasi. TIG-i korral samuti AISI 309 täitetraati, mida vähemalt pealinnast võiks varda kaupa saada RKR Seadmetest.

Kui tahad hästi teha, siis kas teed ise või leiad kellegi korrektse täitematerjaliga TIG keevitaja. Ise tavalise süsinikterase traadiga keevitades jääb ka kokku ning roostetabki läbi esmalt õmbluse kõrvalt, kuna sealt põlevad keevitamise ajal välja korrosiooni pärssivad osised.

[PlyVal64]

Selleks ongi headel traadimasinatel MMA küljes või selline pisi-inverter niisama riiulis ootamas ja poes müüakse roostevaba elektroode. Ei ole veel paremat lahendust näinud lihtsa praadimsitöö jaoks! Isegi minusugune kehva keevitaja sai nendega tehes täitsa talutavalt hakkama ka kahte eri metalli kokku praadides ehk ESABi pakike võiks ikka kodus olla  MA praen nendega ka niisama musta kui vähe on vaja teha. Roostevaba elektrood jooskeb kuidagi mõnusamalt... 
TIGimine on muidugi juba järgmine tase, seda siis koos happe ja poleerimsiega a'la reelinguid ja targakaari merele või trepikäsipuid maismaale keevitada. Aga sumpaotsaks???

Võlusõnadeks olid mulle need: ...tundmatu keemilise koostisega teraste keevitamiseks... Kui ei taha pead vaevata terase margi tuvastamisega.

[korvimees]

Õpikutarkuse järgi tuleks roostevaba ning süsinikterase liitmisel kasutada AISI 309 lisamaterjali.  TIG-i korral samuti AISI 309 täitetraati, mida vähemalt pealinnast võiks varda kaupa saada RKR Seadmetest.

Kui kasutada TIG-i puhul AISI 316 täitetraati, mis siis teistmoodi on või mida õpik selle kohta ütleb? Kas selline variant ei sobiks kohe mitte?

[qwerty009]

Õpikutarkuse järgi tuleks roostevaba ning süsinikterase liitmisel kasutada AISI 309 lisamaterjali.  TIG-i korral samuti AISI 309 täitetraati, mida vähemalt pealinnast võiks varda kaupa saada RKR Seadmetest.

Kui kasutada TIG-i puhul AISI 316 täitetraati, mis siis teistmoodi on või mida õpik selle kohta ütleb? Kas selline variant ei sobiks kohe mitte?

Õpik ei ütle selle kohta midagi, kuid kui sa keevitad kokku roostevaba ning madala süsinikusisaldusega terast, siis sobib 316, 304, 310, 308 etc selleks väga hästi. 
Kodus võid ka 316't keevitada 304'ga või vastupidi (või mingit muud 300 seeria kombinatsiooni) -  keevisliide jääb sitke ning hea venivusega ja ei karastu nagu austeniitsele roostevabale kombeks. 316 materjalil 304 täite osa on ainult veidi halvema korrosioonikindlusega.
Roostevaba(ga) keevitades ainuke miinus on selle suur soojuspaisuvus ning kehv soojusjuhtivus mistõttu on deformatsioonid alati suuremad, kui süsinikterase puhul.

[pvr]

Vanasti, kui rohi rohelisem ja taevas sinisem oli, ütles õpik, et 316 kasutamisel süsinikterase liitmisel roostevabadga suureneb mõrvade tekkimise oht, liide on vähese mehaanilise tugevuse ja vibratsiooni kindlusega. 
Praktilise kohapealt, õnnestub keevitada, natuke ettesoojendamist ja rahuliku jahtumist. Ebaõnnestumise näidis isiklikust praktikast: kunagi sai roostevabast reerlinguid paigaldatud teras kerega laevale temp õues 5c kanti, pakil oli kiri 309 aga keegi oli pannud sinna peotäie 316 elektroode. Pidev jama pragunemisega, hulk vaeva oli, et arusaadav milles jama on. Lõpuks tuli kõik kinnitused üle keevitada kuna polnud võimalik veenduda kui paljude puhul on vale elektroodiga keevitatud. Õnneks jõudsime jaole pärast paarikümne posti paigaldamist kokku oli neid liiteid sadades.

[mopple]

Tänud pädeva elulise näite eest kasutajale pvr, mis kinnitab õpikutarkust. Teemasse oli ka ka kasutaja PlyVal64 viide ESAB'i anda koodiga lisamaterjalile, mis ameeriklaste AWS klassifikatsiooni järgi on tähisega AISI 312.
Kõik keevituse lisamaterjalid ja nende kasutamise soovitused on ikkagi sajandite pikkuse metallurgide töö tulemus. Nende saadavus ja ka kasutusoskus kodukamaral on juba iseasi. Kuna Eestis kõrgtasemelist masinaehitust on väga minimaalselt, siis ka praktilist kogemust meie riigis väga ei akumuleeru.

Iseenesest oleks huvitav teada, kuidas teemaalgataja selle liite lõpuks lahendas?

[VH80]

Milleks üldse auto külge midagi RVst panna?
 Anoodiks muutuvad auto mustmetall osad ja mädaneb kiiremini kätte ära(ühel tuttava autol vaatasin RV kängururaua ja kere ühendusi alt poolt..ei olnud ilus).
Meie lägases kliimas soolatatud teedel on elektrolüüt olemas.
Mõistlik oleks hoopis auto alla tsinkanoode panna. Tuttav merehuviline pani uuena ostetud Berlingole ja pidas väga pikalt ilma roostetamata vastu.

RV ja mustmetalli kokkukeevitamisel tekkib keevitusalasse mingi ebamäärane sulam ja kannatajaks jääb igal juhul mustmetall. 

RV elektroodidega(lincoln limarosta) sai töökoja ümber  malmist kaevukaane luugid kinni keevitatud(kui läti numbriga auto oli ühe jooksu luuke ära viinud).