K: Hooldusniiduk MTZ-82 haakesse
#81

(18-03-2024, 23:13 PM)v6sa Kirjutas:  Kuhu see torujupp pannakse?
postitus #73 
Tsitaat:Rullik ja laagripukk on mul sama mis pildil. Keevitasin laagripuki külge umbes 45mm laiuse torujupi, et puki ja rulli vahe on vaevalt 3-4 mm.  Torujupi peale tõmbasin klambriga  klaasipesuvedeliku kanistrist lõigatud riba mis on tihedalt  vastu rullikut surutud.   Nüüd ei keri enam heina vahele. Võib lasta julgelt. Ja nüüd püsib ka laagril  määre sees. Varem keris heina vahele ja kuivatas laagri ära.
Vasta
#82

Niitmine enam teab mis kaugel pole ja sai kiiremas korras liigutama hakatud.
Tegin täitsa uued tallad koos laagri kinnitusega.
   

Klassikaliselt on hiina niidukitel selline laager seespool lahendus.
   

Võtsin snitti aga Perugini lahendusest ja tegin teisipidi. Laager väljaspool talla plaati. Ehk siis heina rulli ümber otsast mähkides ei saa see laagrile otseselt kallale minna. Tallaplaadi materjal jääb vahele. Kas see nüüd hea lahendus on, näitab elu.
               

Veel jäänud lahendada ka ühest tallast teise tallani kinnituslati probleem.
Targemad väidavad, et peab olema seotud, muidu need kaks laagri saale sees olevat võlli  kinnituskruvi saavad kõva valu. Ja hakkab võll loksuma saale sees, pluss lisaks niiduki tagaotsa ei hoia miski enam koos.
   

Vot ei teagi. Enamusel seni nähtutest on see latt nagu minema visatud. Kuna see latt täidab üldjuhul ka rulli pealt niitematerjali maha kraapimise ülesannet, siis nagu oleks hea. Räägivad aga, et sinna rulli ja latti vahele hakkab heinatutte korjama ja jama. Suvaline pilt netist, mis latist jutt.
   
Vasta
#83

Kui niidad vaid ja ainult rangelt otse rõhtsat maad, siis piisab laagri kruvidest. Aga kas niidad?

Puhtakskraapimise funktsioon reeglina väga oluline ei ole, selle pisikese sileda rulli külge kleepub üsna vähe. Kui just karjamaid ei niida. "Igasuguse jama" vaheletõmbamisega on rohkem häda tõesti.

Mina säärasele konstruktsioonile küll paneks. On tüki odavam, kui hakata tugevdusribisid voolima.
Vasta
#84

Ma ei tea, kas sest kasu kellegil tulevikus on. Aga panen oma niiduki tegemiste lõpp punkti ka siia kirja. Ksf kass ilmselt sellele hea pilguga ei vaata ja Türil enam Bel Est Belarusi poodi ka pole. Tühjus ainult. Aga minul Belarus on ja täitsa toimiv niiduk ka. 
Nii et, kui saab kasutatud peast hea tooriku, siis tasub jännata küll.
Tallad, tagumine luuk, rihma kate ja ühendus latt valmis.
         

Liivaprits ja värv selga.
               

Niiduki korpus sai ka enne kokku panemist keemiaga üle pestud. Siis kui talvel tõin ja peale pesu. Sai parem küll. Mingi mõte oli niiduki korpus ka ära liivapritsitada, aga esialgu ei hakanud nii hingega asja südamesse võtma. Sai niigi üsna hea.
         

Tagaluuk küljes. Kaks polti lahti, saab teradele ka lihtsalt ligi. Terade jooks sai koos puksidega ka uus.
                     

Taldade lahendus rulliga. Esialgesed proovimised näitavad, et heina ümber ei võta. Ilmad kuivad ka, võibolla ligumärjaga käitub teisiti.
         

Ühenduslatt rullist kuskil 50mm kaugusel.
   

Rihmakate. Päris kinnist ei julenud teha, äkki rihmad kuumenevad üle kinnises korpuses. Sai üles ja alla venitatud võrku pandud.
   

Kardaan sai vabajooksu siduriga. Peaks reduktoris ka vabajooksu sidur olema, aga mina selle toimivust ei suutnud tuvastada. Reduktorit ei hakanud pulkadeks ka kiskuma. On teine kuiv, lõtkuvaba ja hääletu.
   

Väikene reguleering kaane alt sai ka tehtud. Tühikäigul äkki kangi sisse tõmmates mootor jääb naksti seisma. Kuna teenust ei tee, siis enda tegemistega võiks ehk kesta.
   

Lõpptulemuseks toimiv asi. Eks see Vogel Noot 2,5m laiusega natuke liiast russile ole. Niiduk kaalub 900Kg ja järsuma mäe peal niidukit tõstes kipub nokka viskama. Praegune hein kõige hullem kasvult ka pole, kuigi on ka kapotini kohtasid. Aga saab hakkama. Augusti keskel ilmselt hakkavad probleemid ka. Aga enda masin ja ise teeb, nagu vaja. Seeg olen rahul tehtuga.
Loodan, et Ksf kass ei pahanda, et jälle Belarussist eietan ja vanu jalgrattaid ei taasta.
         
Vasta
#85

Hästi tehtud.

900 kg niiduk ootab 400+ kg esiballasti. Palju Sul on?
Vasta
#86

Mul pole ninas praegu miskit. Originaal roolivõim ja üks mitte midagi kaaluv torujupp, et metsas paremini võsas toimetada.
Andmete järgi kaalub  see 2,5 meetrine 890Kg. Too on küll kahe selle rattaga variant. Aga see ühenduslatt ongi too rataste tala ja rull kaalub ka omajagu. Pluss need 10mm materjalist tehtud tallad. Tagaluuk on ka 6mm materjalist, ma ei tea. kui ränk ta originaalis on.
Iseenesest nagu hull polegi, seal taamal vastu mäge minnes ja siis üles tõstes poole mäe peal viskab nina taevasse. Sirgel suurt aru saagi, ainult järsu siduri üleslaskmisega tunda. Aga tuleb vaadata raskus jah. Mõtlen, et kui nina kogu aeg kergeke, siis nühib need esisilla käändmike kraed ära. Ja siis ükskord, kui nina natuke rohkeb tõuseb, kukub külgülekanne otsast.
   
Vasta
#87

Kvernelandil on rihmade kate kinnine.
Pasad rihmad kestavad ca 1,5 tundi,väga head kolm,neli aastat.
Vasta
#88

Eks see oleneb ka mida niita aga kuidas võimsuse seisukohast asi toimetab ja mis pööretega kannatab lasta?
Vasta
#89

Ristikus.
Enne oli mtz 1025.3
Nüüd fastrac 135 hp
Niidukile tootja annab alates 120 hp
Pasade rihmade müüja leidis sada varianti miks rihmad katki läksid,muidugi noh minu süül.
Jõudsime nii kaugele et tuli ise paigaldas samad ise,pingutas ja passis selle aja põllu serval kui uuesti laiali läksid.
Pobises mokaotsast et pole vist väga head jah Smile
Vasta
#90

Oskab keegi kosta miskit Vogel Noodi vastulõike tera reguleeringust. Ilmselt teistel ka, seega margipõhine see asi nagunii pole.
   

Praegu on ta tera otstest mõõdetuna kuskil 35mm. Nii palju ilmselt olema ei pea?
   

Piklikud avad on nii teral ise, kui ka korpusel, seega saab seda päris suures ulatuses reguleerida. 
Praegu on avasid vaadates ta just kui kõige kaugemale teradest viidud. Teagi, kas niimoodi lihtsam suurt massi kergemini läbi lasta või hoopis vastupidi? Päris täpselt aru ka ei saa sest vastutera kasumlikkusest.
         
Vasta
#91

Võiks ehk paralleeli tuua hekseldite vastulõike plaatiest ja nende kaugusest, kus sellega määratakse heksli pikkus. Seega lihtsustatult võib öelda, mida lähemale viid seda rohkem jõudu tahab, kuid peenem kaup teradest möödub. Pulli pärast võid ju proovida. Mõni polt lahti keerata.
Vasta
#92

Jämedalt nii on, nagu akf! huvi5 ütles. Mõju kütusekulule ja võimsustarbele suureneb terade nürinedes kiiresti.

Vastulõikeplaat aeglustab ka materjali väljalendamist. Mida lähemal see teradele on, seda rohkem materjali sunnitakse terade vahelt läbi ja seda aeglasemalt see väljub masinast.

Teooria ütleb ka seda, et väiksem pilu jaotab ka materjali ühtlasemalt, aga praktikas ei ole olulist vahet.

Mina ei näpiks, kui praegune tulemus rahuldab. Kui praegu on liiga "jäme" ja kipub vaalu loopima, siis võiks ju vahet nii tolli peale vähendada. Kui hakkab liiga palju võimu tahtma (mis väljendub veel aeglasema käigu tarwitamises), saab ju tagasi lasta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne