Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

Vaadates Otipoisi maja pilte ja esitatud küsimust, mõtlesin esiti vait olla. Sest liiga pikk jutt tuleks. Ja mitmetele kindlasti ei meeldiks jne.
Aga asjast:
Enne, kui raha sisse taguma hakkad istu hetkeks, võta excel appi ja mõtle, sest kui oled õhinapõhiselt rekkima haknud, on juba raske loobuda, isegi kui ühel hetkel aru saad, et oleks olnud targem teisiti.
Esimene küsimus endale/kaasale võiks olla - kas kõnealuse maja poolt ette antud konstruktsioon lubab sul teostada tänapäeva standarditele vastava meelepärase ruumilahenduse. Ja et maja pindala poleks liiga suur ega liiga väike. Enamasti vanade majade ruumide planeering ei toeta tänapäevast arusaama ruumide jaotusest. Toad on läbikäidavad jne. Palkmaja puhul palkide seotistele mõeldes ei saa ka mõtlematult saega kallale minna.
Teiseks. Kui kõik renoveerida, teine korrus välja ehitada, palju sellest esialgsest majast alles jääb? Teist korrust elukorruseks teha tundub kiireim ja odavaim lahendus olema kogu pildil nähtav katusekonstruktsioon koos ümarpalgist suure sammuga sarikatega maha võtta. Uus nn müürlatt ja saematerjalist 600mm sammuga sarikad, et saaks mõistlikult soojustada jne. Lisaks siis vintskapid teha või katuseaknad. Katuse kattekihid paigaldada.
Esimesel korrusel põrand vaja kõik üles võtta. Vundament on seal põllukivist, mis tähendab, et sisemine külg ei ole kaugeltki sama ilus ja sirge, nagu välimine külg. Sissepoole korralikult soojustust panna vastu vundamenti ei saa, põrandat tõsta ka ei saa, sest lae kõrgus ei luba. Järelikult külmasillad põranda välisperimeetrisse jäävad.
Palkseinad. Alumine palgirida on enamasti läbi, nagu eespool juba märgiti. Et seinu soojustada ja uut voodrit oleks kuhu kinnitada, tuleb hoone välisküljele rajada puitkarkass. Seesama rajatav seinakarkass soojustuse ja voodri jaoks võiks sama hästi olla juba uue hoone kandev seinakarkass. Kui pole soovi vana palkseina eksponeerida, tuleb ka seinad seest kuidagi siledaks saada, mis tähendab tonnides krohvi või karkassi ja kipsplaati.
Mis siis jääb. Põllukividest vundament, mis ei ole tegelikult hea, sest taldmikku selle all ei ole (mis omakorda tähendab, et praod majas jäävadki tekkima).  Ja palkseinad, mille olukord on hetkel teadmata. Kui tuleb palke vahetada, on suur töö.
Kujuta nüüd hetkeks visuaali olukorrast, kui oleksid korraga teinud kogu lammutuse osa ja eemaldanud kõik, mis peab minema. Kas ei teki tunnet, et...
 
Olles elus omale rekkinud ühe vana maja ja ehitanud ühe uue, lisaks lugematud klientide tööd, olen seisukohal, et ainsad argumendid vana maja kapitaalselt renoveerida on patsiendi arhitektuurne väärtus ning võimalus asja teha jupikaupa, samas ise sees elades. Samas on suur oht kaela saada nn elukestev projekt. Uuega on see teema, et alustuseks nõuab korralikku finantsi ja suures koguses, ka ise tehes. Et ta otsast kohe ilmastiku mõjul lagunema ei hakkaks, pead esimesel aastal miinimumprogrammina enne talve karbi kinni saama.
Sul on see vana maja seal, mis on suur asi, sest on koht, kus ilmselt kannatab elada. Kui hoovi peal on ruumi ka, siis on mõttekoht.
Vasta

(13-06-2026, 21:11 PM)v6sa Kirjutas:   Närilisetõrje on väga oluline tõesti soojustuse tegemisel. Ämmamooril majal sai pandud alt ja ülevalt võrk talade vahele villa katma, aga see oli viga. Raiped närisid end taladest läbi võrgutükkide vahekohtadest ja ikka märatsesid villas. Eks peab järgmisel ringil tegema täisvõrguga, nagu kiiduväärsel pildil tehtud.
Tulevad üles mööda silikaatvoodrit ja pööningule 8m kõrgusel maapinnast kui tuulekastis vahed liiga suured. Samuti tulevad põllukivi vundamendi alt sisse, vbla kasutades muttide uuristatud käike tuulduva põrandaaluse puhul liivapinnasel (kogu maja all pole keldrit ja seega ka mitte betoonpõrandat). Viimasel juhul aitas auk jootebetooni täis valada ja koti jagu tavabetooni kelluga augu ümbruses põranda all laiali siluda. On kuulda olnud, et tulevad isegi tuulduva katuseharja vahelt.
Maal majas sai otsitud pikalt, kuidas kööki tulevad - köögis on korsten milles ventlõõr vana metallrestiga. Tulid korstna kaudu ja resti vahelt sisse. Kui ventava kinni asendisse jätta talveks, siis ei tule.

Keegi eespool kirjutas, et PIR plaati ei söö. Hea info, viin tüki maale küüni, vaatab, mis saab. XPS (FinnFoam) tükk näriti seal igaljuhul talvega pulbriks.
Vasta

Ärge tagasi hoidke palun. Hindan kõiki arvamusi kōrgelt ja loen neid postitusi siin 10 korda läbi.
Vasta

Eelpool näidatud pildil kus oli traatvõrk tuulutuse ees.
Just üks ehitaja rääkis kuidas rotid sellest läbi närivad..  jutt oli muidugi kassi suurustest linna rottidest.
Vasta

(14-06-2026, 00:39 AM)MeelisV Kirjutas:  Eelpool näidatud pildil kus oli traatvõrk tuulutuse ees.
Just üks ehitaja rääkis kuidas rotid sellest läbi närivad..  jutt oli muidugi kassi suurustest linna rottidest.
Kas olukorrast pilti saaks?
Olen samal pildil olevat võrku kasutanud ka ise, mistap tekib küsimus, et kui sealt ka läbi lähevad, siis kuidas edasi või nii.

Kuniks pole pilti, oletan, et pigem nügivad eest ära kui leiavad vähe kehvemini kinnitatud koha.

Meenub veel olukordi seoses närilistega:
-korra leidsin hiirelaiba põllumaja peakilbist - oli arvatavalt voolu saanud ja sinna surnud. Sisenenud maakaabli kõrist, mis polnud tegelikult liiga üledimensioneeritud ja oli teist otsa pidi maa sees.
-jälle maakoduga seoses - olid närinud majja siseneva enne voolumõõtjat oleva ja seega alati pingestatud kaabli kõigi kolme soone isolatsiooni ära ja tekkinud ava kaudu tuppa roninud. Järeldus - tuleb tihendada kõik läbiviigud, mille kaudu õhk liigub, siis nad ei tea närida. Kõnealune kaabel oli vahetatud mitte liiga ammu enne intsidenti ja läbiviik seinast, mis mõni mm kaabli läbimõõdust suurem,  jäänud tihendamata. Halval juhul, kui elukas oleks puhtaks näritud sooned kokku lükanud, võinuks intsident lõppeda maja mahapõlemisega.
Vasta

Mul lõpetas pööningul näriliste peo ära see vidin. 

https://handymann.ee/toode/nariliste-ult...-25-46khz/
Vasta

(14-06-2026, 08:19 AM)taxopets Kirjutas:  Mul lõpetas pööningul näriliste peo ära see vidin. 

https://handymann.ee/toode/nariliste-ult...-25-46khz/

Kas ise ei kuule? Koerad-kassid?
Vasta

(14-06-2026, 08:19 AM)taxopets Kirjutas:  Mul lõpetas pööningul näriliste peo ära see vidin. 

https://handymann.ee/toode/nariliste-ult...-25-46khz/

See võib leevendada,aga ära ei lõpeta....Mul oli talvel 2 tk analoogset magasinist ostetud ja ikka toas elukad...ja see mis all esimesel korrusel kevadeks ka vaikis...
Raiped ronivad jah mööda seina üles ja välisseinal tuleb kõikvõimalikud kohad kinni panna võrguga...Mullu oli neid elukaid väga palju ja õues jooksid suisa jalust maha...Ilmselt oleks tark tegu ka õues hakata neid lõksudega püüdma.Mürk mida profid panevad ja poes ei müüda pannakse ka ümber hoonete söödamajad ja kui elukas juba mürki tegusteerinud siis mürgi toime pidi olema,et elukas vajab hulga hapnikku elamiseks ja hoones hapnikku vähe ja hapnikunäjasena enam tuppa ei trügi ja hukkub õues...
Vasta

endal ka samasuused seadmed sinakontaktis. Toas pole närilisi näinud.  Aga puutöökojas sama aparaat kuid sinna tulevad sisse. Ei tea, millest see siis tuleb, et ühel toimib ja teisel mitte. Sõbra juures olid hiired nagu mõnitamiseks sittunud selle aparaadi juurde hunniku pabulaid.
Vasta

Mul maakodus sellised seadmed kasutusel:
https://www.oomipood.ee/product/gpr130_p...kuni_470m2
kui esimest korda sisse ühendasin siis järgmine päev oli talumaja maakividest vundamendi servas müstilised liivakuhjad - ilmselt tüübid kaevasid end majast välja ja põgenesid elu eest. Siiani vaikus majas..

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Jah, oli ka mitutükki seinas, üks inises teine mitte ja ikkagi oli eelpool kirjutatud hiir uksevahelt sees. Kelder- betoon vundament, seinapaneelid, petoonplaat peal. Seinapeale sai roovitus + 100mm penot ja 6 kanalitorust vent. avad 2,5m kõrgusel, mis oli kaetud ajutiselt 100mm penuga. Ja ta oskas täpselt pisikese augu läbi peno vent. avasse teha ja keldrisse pugeda. Panin mitu lõksu üles, aga ma ei teagi mis tast sai aga lõksus polnud ja kartuleid närimas pole rohkem käinud.
Vasta

Betoon vs puitpõranda puhul eelistaksin mina esimest. Soojustatud põranda puhul on betoonpõrandaga töömaht minu hinnangul väiksem kui just huumuskiht põranda all ei ole meeletult paks. Olen kunagi kaevanud ühel majal pliidi-ahju vundamendi tarbeks käsitsi auku ning meetri pealt oli jätkuvalt must muld ees, seal ehitati lõpuks ikkagi laagidele puitpõrand. Lisaks saab betoonikihti üsnagi odavalt lisada küttetorud. Eespool postitaja tähelepanek maakivivundamendi puhul põrandate soojaks saamise probleemist on tõene, maakivivundament ei ole tihti korrapäraselt seestpoolt laotud ning ulatub palkseinast 30-40cm kaugusele kuhu jääb meeletu külmasild mida on keeruline nö heaks saada. Tõstes põrandaid, et näiteks 10-15cm epsi vundamendi kohale lisada jäävad maja laed madalaks.

Tegin kogu protsessi viimase mõne aasta jooksul pisema majaga läbi, kokkuvõttes tuli netopinna järgi maja renoveerimise kuluks ligi 1000 euri ruut ning sealjuures tegin paljud tööd ära ise ning enda ja sõprade tunnihinda antud kulule sisse ei ole arvestatud. Kuna majja tuli tekitada kanalisatsioon ning tuua salvkaevust vesi ning mugavaks põhikütteallikaks sai õhk-vesi soojapump, olid ühekordsed kulud, mis ei sõltu maja pindalast võrdlemisi suured. Sarnase ruuduhinnaga suutis üks tuttav ise ehitada nullist uue plaatvundamendiga puitkarkassmaja.

Üldiselt enne renoveerima hakkamist soovitaksin Kalle Pilt-i "Vanade puitmajade renoveerimine" korduvalt mõttega läbi lugeda, sealt leiab häid näpunäiteid ning soovitusi kuidas just probleemsete sõlmedega vanas majas toimetada.

Üks tähelepanek veel- nägin Facebookis kommentaari, kus üks vanade majade taastamisega igapäevaselt tegelev inimene ütles, et ehitas enda maja 375 Baurocist just näriliste tõttu.
Vasta

(14-06-2026, 20:32 PM)t4rio Kirjutas:  Üks tähelepanek veel- nägin Facebookis kommentaari, kus üks vanade majade taastamisega igapäevaselt tegelev inimene ütles, et ehitas enda maja 375 Baurocist just näriliste tõttu.

Mul proua ei taha kuuldagi puidust aiamajast- betoonpõrand ja tuhaplokist seinad. Kõik. Rohkem pole tarvis. Tema rohkemat ei tahagi. Big Grin
Aga teemast ka: surfasin mõned pildid arhiivist.
Näh, dussiruum jäi ka pildi peale-
   
   
Ma vaatasin, et mul oli vanu tuhaplokke ja need olen palgi alla pannud ja uuele vundamendi ribale sai fibole karkass peale pandud.
Ja seal me siis elasime perega sees.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

(14-06-2026, 08:23 AM)v6sa Kirjutas:  
(14-06-2026, 08:19 AM)taxopets Kirjutas:  Mul lõpetas pööningul näriliste peo ära see vidin. 

https://handymann.ee/toode/nariliste-ult...-25-46khz/

Kas ise ei kuule? Koerad-kassid?

Ei kuule. Kassid magavad nagu ikka.
Vasta

Siseviimistlus, kuna seal kohati juba on savikrohvi, mis mulle hirmsasti meeldib ka. Kuidas sellesse suhtuda, näiteks magamistoa välisseinas? Samuti ju õrn soojustav efekt, kuid peaks niiöelda hingav olema?


Muus osas on suhteliselt kindel juba, et teisele korrusele midagi ehitama ei hakkaks, ma arvan meile pole seda vaja. Seal on tehtud üks tuba koos esikuga trepikojas. Isegi ahi sees plekk kestaga (väidetavalt tuksis). Seega minupärast võib sinna meetri ka soojustust vedada.
Vasta

tuleb pikem jutt. Rõhuga "uue ehitamine on odavam, kui vana rekkimine" väite kummutamisele.
ak75 jutust kostub mulle praktiku kogemus. V6sa jutust paraku (taas) mitte. 

Igatahes - niisama vastu rinda tagumise asemel panen kirja numbreid ja kogemust kahe maja "pomm sisse" tüüpi tänapäevaseks rekkimise praktikast. Mul oli algusest saati mõlema maja puhul excel pidevas kasutuses. Ei olnud mul esimesed majade-korterite remondid - lihtsalt maht oli senistest suurem ja ajagraafik kiirem-konkreetsem ning tulemus pidi olema tänapäevane köetava põranda + soojustagastusega ventilatsiooniga sooja pidav (see latt on mul tänaseks muidu kõrgemale kerkinud) maja:
1) aasta 2016 ja 90m2 ühekordse maja rekk. Puitkarkass kivivoodriga. Eelarve 40k, projekti plaanitud pikkus 6 kuud. Tööjõuks kaks nn kuuriehitajast (odavat) Virumaa meest, kes elasid kõrvalhoones ning ma ise olin eekõige projekti- ja objektijuhi, varustaja ning elektri-vee-kanali-ventilatsiooni töömeheks plus vajadusel üldtöödel abiks. Eelarve sisaldas ka õhk-vesi soojapumpa ja ventilatsiooniagregaati. Avatäited kõik uued (82mm plast; uks tuli Haapsalust), seintest läks 15cm saepuru minema ja 150+50mm villa asemele.
Tulemus: ajagraafik pidas, v.a. leiliruum, mille nokkisin ise hiljem lõpuni. Eelarves püsimine oli päris täpne. Üllatusi ei olnud - nt alumise palgi vahetust eeldasin kohe täismahus ja nii ka läks. Kuigi olen kohanud ka 19saj lõpu kortermajas palki, mis vahetust ei nõudnud (kusjuures rasketes oludes: Soo tänavas Tallinnas. Vastu tänavat: kes seda kohta tänava reki eel mäletab, siis see koht oli liigvee mõttes tänavanime vääriline...).
Huvitav fakt: maja betoonpõrandate alla läks käsikäruga tagasitäidet 150t. Odav ja väga hästi tihenev 2km kaugusel asuva betoonivabriku "pestud betoon".
Mida teeks teisiti:
1a) kui on põranda all tagasitäide, siis ei paneks sinna mitte 200mm EPS vaid 300mm. Köetav põrand on ju hoone kõige soojem osa ning sinna soojustust hiljem ei lisa.
1b) ei muheleks ehituspoes aurutõkketeibi hinda vaadates ja ei kasutaks selle asemel tavalist mägiaivarit. Isegi kui liited jäävad paljuski roovide alla, siis ilmselt nad tavateibiga aastate pärast enam tihedad ei ole
1c) kui ise amatöörina betooni valada (loomulikult vabrikust tellitut. Amatöörina ja 3 mehega max 50m2 korraga. Mulle oli teine kord sellises mahus valu siluda), tasub arvestada hilisema "0mm" tasandusseguga põranda korrigeerimisega ka kuivades ruumides - tulemus võib esialgu tundusa laminaadi jaoks "enam-vähem", aga mõne aastaga väsivad laminaadi tapid ja tekib nõtkumine või lausa kriuksumine. Oma teisel ja kolmandal majal plaanisin juba tasandussegu ja sai hea. 54m2 garaaži puhul tegin aga nn vanakooli lattimistoru-ettevalmistuse ja sai tasandusseguta hea.
Millega arvestaks:
Kui tihendada ka väga mehise betoonvundamendi sees põrandavalu eel 200kg pinnasetihendajaga, on paari aasta pärast üpris tõenäoline leida 40+a pragudeta säilinud krohvitud silikaatvoodris pragusid.
2) 2017..2018 135m2 kahekordse maja rekk. Samuti puitkarkass + silikaatvooder ning hilisem juurdeehitus tuhaplokk. Eelarve jälgimine läks veidi segaseks, kuna ei pidanud eraldi arvet esialgu plaanidest välja jäetud fassaadi krohvimise (puhtalt esteetiline vajadus, kuna krohvimata silikaatvooder ei meeldinud), vihmaveesüsteemide ja ümbruse-haljastuse (ca 100m2 hoovi kivisillutamine, 2tk pea 30m2 terrass, ca 25m2 kuur) tekitamisele. Ning kuna see maja sai lõpuks ehitatud nn üürimajaks, siis ka tehnosüsteemid läksid veidi keerulisemaks-kallimaks: nt kaks küttekollektorit, kaks veekollektorit, kolm el kilpi, 2 vent pulti (ok - see vast 100eur...) ja 3 duširuum-WCd.
Igatahes - algne eelarve veidi väiksemale skoobile 60k, tulemus 80k. Ajaplaan 2 aastat ehk rahulik ning valmis sai koos esialgu plaanist välja jäetud tegevustega paar kuud varemgi. Peamine tööjõud: majja kolinud tubli ja järelevalvet mittevajav noor töömees.
Üllatused väikesed - kahe akna juures karkass mäda.
Samas üllatuseks ka mõned konstruktsioonide lahendused, mis mulle ei meeldinud, aga jäi nagu oli aastakümneid olnud: puitosa karkass väga "hõre" ehk 150x150mm püstpalgid 1..1,2m vahedega; kivi-juurdeehitise osa (kah 2-kordne) vundament ainult 15..20cm kõrgusega ning istus liivapadjal, mis nõudis sillutise eel pisikese 3t eskukesega toimetades ettevaatlikkust.
Mida teeks teisiti:
2a) aurutõkke teip - ei kasutaks mägiaivarit
2b) teise korruse poolte magamistubade põrandakütte kuivpaigalduse küttetoru "soojushajutina" ei taaskasutaks olemasolevat (majaga kaasa tulnud) vast 0,9..1,0mm alumiiniumplekki. See teeb peale tagasi pandud 30+mm paksuste põrandalaudade all kütte sisse lülitudes alumiiniumikrõbinat Big Grin
2c) pidevas kasutuses hoone kiviosale paneks tänapäeval lahkelt 150mm EPS asemel 200mm. Ilmselt tooks ka aknad kandevkonstruktsioonist veidi välja - pole ju väga aeganõudev, kui toimub niikuinii uute paigaldamine.

Ning võrdluseks: ca 2014a, kui oma maja plaanima hakkasin, tekitasin enda ja panga jaoks eelarve. Ca 140..150m2 kahekordne lamekatusega kivimaja. Number oli toona 120k ja paljusid asju hindasin oma tabelis alla või lihtsustasin lahendust ennast, et numbrid (panga jaoks) suureks ei läheks. A la puit-vahelagi jne. Sama raha eest rekkisin mõni aasta hiljem kaks maja, panustades palgatöö kõrvalt ka ise. Nagu aga viitasin, siis see oli 20..30% tööjmukulust ehk siis jämedalt 10..15% kogukulust (ehitamise käme reegel - töö ja materjal on 50-50).

Ehk siis rekkimiste mõttekusest - majade puhul on see autodega sarnane: on restaureerimised, kus raha ei loeta. Ning on korda- ja heaks tegemised, mille puhul asja mittejagav (sh algselt eesmärki, eelarvet ja riske mitte hindav) õhinapõhine pealelendaja tõdeb lõpuks, et uus oleks odavam tulnud. Samas kes oskab, saab ja tahab, teeb hästi ja kuluefektiivselt.
Nagu ka ülal mitu korda viidatud, siis iga projekt algab eesmärgi defineerimisest ja ressursside ja riskide (ning iseenda riskitaluvuse) hindamisest. Olemasolev hoone (või masin) on üks ressurss. Pigem on ikka hoonel kasutatavat ressurssi ning et vundament, karp, korstnad ja katus summaarsena oleks miinusmärki eviv ressurss (st kordategemine on kõige uuena ehitamiset kallim ja ajamahukam) - no selleks peab tervik ikka üpris pekkis olema.
Siin on ka otipoisil kui teema päevakorda tõstjal kohane alustada eesmärgi defineerimisest. Tõsisema projekti puhul on nt savikrohvitud viimistluse küsimus umbes seitsmenda taseme detailike, mis ilmselt palgivahetuse päevakorda tekkimisel saab ka lihtsa vastuse - ilmselt see ei säili.

Analoogsed referentsid on muidugi teretulnud. Nt "vana asemele uus" projektide puhul ka vana lammutamise ja utiliseerimise kulu väljatoomine.
Kui nn alateema rohkem areneb ja soojustamisest-küttest kaugeneb, poolitan teema.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Mille poolest erineb akf! ak75 ettevaatusele kutsuv postitus minu seisukohast? No peale postitaja nime, eksole.

Ning isegi tood välja, et lasid eelarve kolmandikuga üle. 60-->80 k€. Ning olid seal eelarves kõik töötunnid ikka ausa palgaga sees? Või oli see "hobi, kus raha ei loeta"?

Kogemuste väljatoomist kiidan, eriti mägiaivari ülepruukimise hoiatust. Pimedas kestab küll kauem (päike tapab tõhusalt), aga aurutõkketeibi hinnal on põhjus. Ning vibrotihenduse hävitavat mõju ümbritsevale.

Endiselt arvan, et küsija võiks ühe aasta sees elada ja sellest saadud kogemuste pealt saab oma soovid paika ja selle pealt saab eelarve kokku panna. Olles näinud maja kohta lisamaterjale siis ilmselt pääseb ta üsna väikeste hädavajalike parendustega. Ainult talvekülm näitab, mis seisus on juba tehtud osad tegelikult.
Vasta

Ma olen ka selle poolt, et elada aastakese majas sees, siis näeb mis seisus ja mida vaja täpsemalt. Ma ise näinud päris palju sellised olukordi, kus vana maja kätte saades on sellised õhulosside plaanid, et anna minna...vahel on juhtunud erinevatel põhjustel, et kohe ei saa pihta hakata ehitus töödega ja lähebki aasta mööda, on sees elatud ja need algsed plaanid on muutunud päris palju, kuna on juba kogemus majast endast ja nägemus on ka muutunud, millist tulemust tahta. Ja ollakse rõõmsad, et kohe labidat maasse ei löödud, kuna ss oleks olnud vaja ümber teha, kuna hilisema plaaniga need algsed enam ei oleks kokku sobinud.
Vasta

Ma alustasin 2009 tollel hetkel 85 aastat vana linnamaja taastamist. Alustuseks oli mõttes vaid sanitaarremont, aga siis selgus, et põrandad on mädad ja aknad ei taha tuult hoida ja nii ta läks. Õnneks olid küttekolded ja katus enam-vähem. Nii et algne pisiremont lõppes maja sisu täieliku uuendamisega. 

Mina paneks prioriteedid nii: katus, aknad, küttekolded. Kui need on korras, siis saab majas juba elada. Kõik muu on jooksvalt tehtav. 

Nüüd 17 aastat hiljem on ka katus vahetatud ja katusealune soojustatud ning välja ehitatud. Maja voodrini ei ole veel jõudnud. Õnneks on ahiküte ja puid veel oma metsas jätkub.

Rahalises mõttes on aastatega muidugi kõik läinud märgatavalt kallimaks: poole maja ostuhind aastal 1997 (teine pool oli meie käes juba aastast 1973) oli numbriliselt üks viiendik 2009.aasta suurremondi kogukulust. Ja hiljutine teise korruse väljaehitamine ja katusevahetus läks maksma rohkem, kui kaks eelmist numbrit eurodesse konverteerituna kokku. 

Eks sellise vana maja korrastamine on selline töö, mis iial otsa ei saa, aga mille puhul on õnneks võimalik asju jaotada etappidesse ja sellest lähtuvalt ka kulusid planeerida. Kui raha puuga seljas oleks, siis teeks muidugi teisiti aga sellist õnnetust pole osaks saanud ja nii tuleb hakkama saada lihtsa inimese kombel.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne