Magneesiumanoodist - loomulikult võtsin selle välja ja tegin ka pruugitud boileri tennile mehaanilise puhastuse. Ka hiljem ei ole mul keeruline keerata puhastamiseks lahti kaane 6 mutrit - paar minutit avamiseks, paar sulgemiseks.
Kõrvetamistest: igal juhul on pind, mis kütab - olgu siis kütteallikas pliit (ja pole mingit vahet, kas puu- elektr või gaasipliit) või tenn. Soojust annab mahlale pliidi puhul igal juhul poti põhi ja kas energia antakse põhjale alt või indutseeritakse põhjas, ei oma tähtsust. Puu- ja gaasipliit võimaldavad lihtsalt elektripliidist suuremat võimsust.
Küsimus taandub sellele, mis võimsus per pindalaühik on kärsatamise vaates kriitiline ja kas see võimsus saavutatakse.
Ma oma kolmel boileris kuumutatud mahlalaaril valmisprodukti ei maitsnud, aga teooria on teooria ja praktika on praktika: nööbin lähipäevil ühe koti lahti.
Mahla kuumutamiseks müüdavat 65l RV pott + 3,2W tenn komplekti (
selline) olen mitmel aastal kasutanud: ei ole mingeid kõrvalmaitseid. Sellel tennil on mu hinnangul veidi suurem pindala per võimsusühik kui veeboileril. Ehk siis kõrvetamise tõenäosus on väiksem.
Olen laisk ega viitsi ise arvutada ja lasen juturobotil võrrelda tenni ja suuremat kastrulit. Lähteülesanne:
arvuta palun pindalaühiku kohta tulev võimsus kahel juhul. 1: elektriline tenn: läbimõõt 12mm, pikkus 1m, võimsus 1200W. 2: kastrul puupliidil: läbimõõt 40cm, kõrgus 50cm, võimsus 3kW. Kui nii boileris kui kastrulis on 60l mahla, siis kui kaua võtab kuumutamine 15C pealt 80C-ni? Kas emb-kumb hakkab mahlasuhkrut liigse võimsuse tõttu kõrvetama ja annab kõrbemaitse? Mõlemal puhul õunamahla kuumutamiseks 80C-ni.
Vastavad numbrid:
1) Tenn: 31800W/m2. 60l kuumutamise aeg 3 h 37 min
2) Puupliit: 23900W/m2. 60l kuumutamise aeg: 1 h 27 min
Haagivad vast enam-vähem reaalsusega. Boileri puhul on teooria ja praktika seos ühesem: võimsus on fikseeritud ja teada, isolatsiooni tõttu võib lugeda protsessi isotermiliseks.
Ning konvektsioonivaated juturobotilt. Üpris loogilised:
TEN-i puhul on väga oluline TEN-i pinna temperatuur. Kui 80 °C mahl on otse 3,18 W/cm² koormusega kütteelemendi ümber, peab TEN-i pind olema mahlast mõnevõrra kuumem, et soojus üle kanduks.
Kui mahl liigub hästi, pole 3,18 W/cm² iseenesest veel mingi ekstreemne väärtus. Aga kui:- mahl on suhteliselt paks,
- sisaldab viljaliha,
- TEN-i ümber tekib vähese liikumisega kiht,
- TEN saab katlakivi/viljaliha kihi,
siis võib TEN-i pinnal temperatuur tõusta väga palju kõrgemale kui 80 °C ja kohalik kuumenemine võib põhjustada kõrbemist.
Toiduainetööstuses kasutataksegi mahla kuumutamisel soojusvaheteid, kus püütakse vältida lokaalselt ülekuumenemist ja kõrvetamist; kiire kuumutamine ja hea voolamine vähendavad seda probleemi.
Puupliidi puhul on olukord teine: 3 kW ei lähe tegelikult kogu 0,126 m² ühtlaselt mahlale. Põhja keskel võivad olla kuumad tsoonid ja poti põhi võib olla näiteks mitukümmend kraadi kuumem kui mahl. Seega kuigi arvutuslik pindkoormus on väiksem, võib lokaalne temperatuur poti põhjas olla kõrge.
Kõige olulisem erinevus sinu olukorras
Kui eesmärk on saada 60 l õunamahla 15 → 80 °C ilma kõrbemaitset tekitamata, siis ma eelistaksin tegelikult 1,2 kW TEN-i, eeldusel, et see on korralikult mahlaga ümbritsetud ja mahl liigub selle ümber.
