Tundmatud jalgratta raamid
#1

Nii nüüd siis sain lõpuks pildistatud ära raamid. Kõik kolm raami on leitud. Kuna jalgratastest on infot vähe siis pöördungi teie poole. Oleks huvitatud nende päritolust, ja ka sellest et kas mõni neist(2. või 3.) on olnud sääreväristajad. Nendel raamidel on ka mõngad huvitavad detailid küljes. Pildid: http://www.automoto.ee/gallery/album10
Vasta
#2

esimesel pildil on vana naistekas,vist 50\'ndatest ja RIGA nime kandev?
Vasta
#3

Naistekas ei ole kindlasti Riga. Keskjooksu kausi järgi vaadates... sellist nelja vôtmeauguga kaussi olen peale selle naisteka näinud ainult \"Pofaboril,\" millega praegu ise tööl käin.

Monoliitse vändapaariga meestekas on rootslane, aga mitte Husqvarna. Selline viisnurkse ornamendiga ketiratas oli Vikingil.

Kolmas raam näikse sakslane olevat, ôlinippel ja keskjooksu kausi kiilutoru vihjavad 30-date Dürkoppile.
Vasta
#4

Meesteratas on 1930te keskpaiga või teise poole rootslane (vt tagaratta ketipingutajad ja keskjooks), arvatavasti Monark või (väiksema tõenäosusega) Viking (mõlemil sarnased ketirattad). Lihtsalt Viking sattus 1930tel siiamaile enamikus sõjaväerattana (see ta kindlalt ei ole), Monarki tuli palju tsiviilrattana tollal.

Naisteratas arvat. 1920te või 1930te alguse sakslane (võib olla ka inglane, kuid see on keskjooksul laagrie tõttu vähetõenäoline) - tollele ajastule tüüpiline raami kuju reedab selle. Vanuse (arvat. enne 1933) reedab raamitorude kinnitus sisemuhvidega. Firmat et tea, neid oli (eriti väikesi) mustmiljon. Dürkopp ei teinud sellise geomeetriaga raame (mul 3 tk olemas).

Kas on säilinud muid jubinaid ja äkki saaks teada raaminumbrid (reeglina tollal sadula all)?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#5

Soobel Kirjutas:Kolmas raam näikse sakslane olevat, ôlinippel ja keskjooksu kausi kiilutoru vihjavad 30-date Dürkoppile.

Dürkopil oli kiilutoru veidi teise kujuga (vaatasin oma nelja Dürkopi jäänuseid). Muidugi ei välista, et eri mudeleil oli ta veidi erinev. Üldiselt sellised koonuste kiilud olid omased inglastele, eriti siis kui neid on mõlema külje koonusel. Kui neid ongi kaks, siis on ram raudselt inglane, kui vaid üks, siis ta võib küll olla ka mingi sakslane.

Raaminumber reedaks täpselt, kas on tegu Dürkopiga või ei.

Õlinippel oli 1920-30tel väga paljudel ratastel sama kujuga. Õigemini oli tast levinud 3 põhikuju, mida olen näinud erinevatel ratastel üsna läbisegi kasutatult.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#6

valdo Kirjutas:
Soobel Kirjutas:Kolmas raam näikse sakslane olevat, ôlinippel ja keskjooksu kausi kiilutoru vihjavad 30-date Dürkoppile.

Dürkopil oli kiilutoru veidi teise kujuga (vaatasin oma nelja Dürkopi jäänuseid). Muidugi ei välista, et eri mudeleil oli ta veidi erinev. Üldiselt sellised koonuste kiilud olid omased inglastele, eriti siis kui neid on mõlema külje koonusel. Kui neid ongi kaks, siis on ram raudselt inglane, kui vaid üks, siis ta võib küll olla ka mingi sakslane.

Raaminumber reedaks täpselt, kas on tegu Dürkopiga või ei.

Õlinippel oli 1920-30tel väga paljudel ratastel sama kujuga. Õigemini oli tast levinud 3 põhikuju, mida olen näinud erinevatel ratastel üsna läbisegi kasutatult.
Kiilu koht on ainult ühel pool ja kahjuks pole sadulat säilinud, säilinud on veel üks esimene porilaud ja siis oli vee õks vana porilaud mis on arvatavasti orig. värviga. Sellel on veel triibud(ei tule meelde mis värvi) peal. Aga kas sellised jalgrattad on praegu väga haruldased. Ja veel: see naisteka raam on väga kerge.
Vasta
#7

Martti Kirjutas:Aga kas sellised jalgrattad on praegu väga haruldased. Ja veel: see naisteka raam on väga kerge.

1920-30te aastate originaalvärvis ja kõikide pisijubinatega (pump, ventiiliketid jms) jalgratast kohtab üsna harva. Tavaliselt on ikka pisitükid kadunud ning osalt ratast ümber ehitatud/üle värvitud. Selliseid isendeid kohtab üsnagi thti. Mis puudutab toorikraame (nagu Sul) või väheste detailidega raame, siis neid kohtab veel palju tihemini; ainult et vanatehnikainimesel on sellisega väga raske midagi peale hakata, kui muud tükid puudu ja markigi teada ei ole. Kui, siis ainult ilus eksponaat või laagridoonor/torudoonor purunenud, kuid enamvähem komplektsele rattale.

Vrd - kui Sul on näiteks 1930te Chrysleri toorikkere ilma agregaatide, uste ja muu \"kolata\", siis on väga raske et mitte võimatu sellest autot teha. Kui, siis mitte uunikumi, vaid mingi hot-rod\'i Smile

Mis kaalu puutub, siis jalgrattaraamid on kõik kerged, nii vanad kui ka uued. Jalgratas ise tuleks muidu hirmraske.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#8

Vaidlen vastu.
Mul seisab täpselt samasugune Dürkoppi raam garaazis, isegi kahvlisamba torusôlmed olid sellel sinised. Kui oleks pilt neist sôlmedest, siis saaks 100%selgeks, kas on sama raam. Aga mul olis keskjooks (60hammast), kahvel ja lenks küljes.

Ja mida teha selliste muinasraamidega?
Mina tegin omale ja naisele stiilsed retrorattad. \"Pofabor\" sai \"Gauja\" punnvôrri kahvli, trummelpidurid ja SHIMANO SIS käigustiku, Kitsad alumiiniumveljed. Seejuures püüdsin taastada ratta originaalvärvilahendust. Porilaudu polnud, aga asemele said RVR-i omad ja need sai raami stiiliga värvitud. Sadul on uuena ostetud ja margiks on Wittkop, Bielefeld. Selliseid sadulaid müüdi Pirita rattapoes, aga enam neid ei toodavat. Muidu tore sadul, pingutatava nahaga ja puha, ainult et tsingitud karkassiga. Oleks vôinud kroom olla.
Naistekas oli \"Lippert\", sellest oli alles vaid raam. Seegi sai trosspidurid, 5 käiku, Husqvarna porilauad. Ilusad kannid ta küljes on tuttuus inglise stiilis lenks ja Viljandist 165 krooniga ostetud sadul \"Lepper Primus\". Vanaaegne sadul küll, ent jällegi tsingitud. Peaks need ükskord laiali kiskuma ja kroomida laskma.
Vasta
#9

Togisin googlisse \"Lepper Primus\" ja sain teada, et sellised asjad on täiesti saadaval erinevates netipoodides ja maksavad ligi 80eurot.
Vasta
#10

Ma mõtlesin ka et teen endale sellise retroratta, näeb vähemalt hea välja ja puha, siiski ei kasutaks käiguvahetit vaid NL ratta toodangut. Praegu ka väldin \"käigukate\" kasutamist kuna olen suutnud ühe ratta juba kaks korda katki sõita Big Grin. Nüüd siis liiklen vahest maal vanaisa Ukrainaga. See on tegelikult eriline kogemus: sõiduajal kõik kriuksub ja kräuksub. Olen suutnud sellegi puruks sõita, Kiirus oli suur ja siis enne silda tagaratas blokki. Kurvaim kiskus tagumiseratta kinnituse raami seest välja ja tagasi oli vaja keevitada. Õnneks olin maakodu lähedal(900m) aga tagaratas jäigi kinni kuna liikus tahapoole ja kiilus ennast vastu porilauda kinni. Selle rattaga sõidan siiamaani. Selle 1930-ndate Chrysleri toorikkere ilma agregaatide: kas sa mõtled seda Eestis või üldse kogumaailmas, kui viimane varjant siis USA-s peaks neid olema veel küll ja küll. Eests jah kahjuks seda juba ei leia.
Vasta
#11

Eks see vanaaegsele raamile käikude panemine on tôsine ettevôtmine küll. Näiteks ei leia naljalt sobivaid pidurisupporteid. (Lippertil sai originaal porilaua kinnitus tagahargi vahelt maha lôigatud ja uus pandud, madalamale, et vene pidurisupporti klotsid veljeni ulatuksid), Omaette teema on peale tagaratta koostamist raami ôigeks painutamine. Kui paned ühe käigu ja vene rummud, siis ette muretse küll mingi 56-60hambaga ketiratas. Pressida küll tuleb, aga hoog saab hea! Mina soovitan selle rootsi raami peale midagi teha, sellel juba hea hammakas küljes!
Vasta
#12

Sain korraks digikaamerat kasutada ja tegin kiiruga pildiseeria. Unustain vaid üldpildi ära, ratast puhastada ka ei jõudnud. On nii, nagu praeguste ilmadega üks sõitev ratas välja näeb.

http://www.album.ee/?o=300127778

Valdo kui spetsi käest tahaks küsida, mis maa päritolule see keskjooks vihjab. Paremini on see näha pildil nr6. Vändad ja suur ketiratas on originaalid, võll tuttuus ja lääne oma, juhuslikult originali mõõtmetega. Kaussi ei fikseeri mitte kiil, vaid võlliga risti keeratav M6 polt, mis paistab keskjooksu alt.
Vasta
#13

See rattakott mis sul on, kas see on originaal või on poest ostetud retro? Mul on olemas selline originaal, ainult alumine serv on õmblusest lahti.
Vasta
#14

Ma ei teagi, mis ajast see rattakott on. Originaal oli läbi mädanenud ja teist moodi. Selle koti ostsin Balti jaama turu parmottidelt 25krooniga - said siis kôvasti odekolonni libistada. Imelik kott on küll, ei teagi, mis ajast. Vasklukk vihjab sôjaeelsele ajastule, aga sôjaeelsed kotid olid loomanahast. See aga mingist permatiinist. Imelik.
Muide tagapiduri support ja pidurilink on ennesôjaaegsed, inglise firmalt Phillips.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne