[Pedal]

huvitav asi. Põhimõtteliselt kõik ju teavad, millega tegu on, eks ju. Kas on keegi sarnase ülekandega mootor-pump-hüdromootor-sild)tegemist teinud? Oleks hea kogemusi jagada, st. mul endal mõned on ses mõttes, et olen mõnda sellise ülekandega masinaid remontinud. Valdavalt /raskem tehnika) on hüdromootori ja vedava tähiku (roomikutega variant) vahel reduktor, masin ise ca 20t, liikumiskiirus 0-6km/t. Väiksemad masinad, nagu kaasaegsed raiderid ja muruttraktorid, omavad hüdrostaatilist ülekannet, mille hind on muidugi mäekõrgune. Huvitav, kas sellise süsteemi (pump-hüdromootor jne.) kasutamine ripub ära vaid komponentide hinnast (et liig kallid) või napib vastavaid teadmisi? Mulle pakub asi huvi ja nats jagan skeeme, aga mõistust niipalju pole, et näiteks kokku panna üks komplekt, teha skeem ja siis seda ühe väiksema aiatraktori ehituseks kasutada..

[Peedu90]

Kui ma õigesti aru saan siis need on põhimõtteliselt sarnased vidinad nagu on hüdraulilistel puulõhkumismasinatel. Nii palju kui kokkuppuudet on olnud siis tõesti need on kallid. Ise pole midagi teinud aga onu tegi puulõhkumismasina

[v6sa]

2 puudust on peamised. Sõltuvalt rakenduse iseloomust, on nende tähtsus muutuv...

1.
Kasutegur on nigel. Kui mehaaniline ülekanne heade laagrite ja hästi läbimõeldud võllipaigutusega saab kasuteguri 90+, siis hüdrostaatiline ülekanne kipub jääma 80 kanti (aga võib vale dimensioneerimise, ebasobivate komponentide valiku või lihtsalt saamatu koostamise tõttu olla ka 60%).

2.
Õli on vedelik. Vedelik võib lekkida, külm vedelik ei voola ja kuum vedelik on liialt vedel. Mida odavamat vedelikku kasutada, seda nigelamaks kipub kasutegur.

Rusikareegel ülekande jaoks on ju lihtne: vedelik pole kokkusurutav. Kui pumba tootlikkus ületab mootori mahu (ehk pump annab ühe pöördega rohkem, kui mootor tarbib), on ülekanne kiirendav. Kui pump annab vähem, on ülekanne aeglustav. Muidugi saab vooluhulka reguleerida ning survet muuta, kuid see on siiski juba peenhäälestus.

Hüdroülekande suurim pluss on paindlikkus: pole vaja nurkülekandeid. Voolikuid on tunduvalt lihtsam painutada ja liikuvate osade ühendamine ei tekita peavalu.

Ei oska öelda, kui kallid on väiketehnika ülekanded, kuid rasketehnika puhul muudab komponendid kalliks kõrge töörõhu kasutamine - kuni 400 bar nõuab 10+ mm seinapaksusega pumpasid-mootoreid-jagureid ja vähe tummisemaid voolikuid.

Aga hoolimata nigelast kasutegurist ja rahva hirmust hüdrostaatilise ülekande keerukuse ees, on selle vaieldamatuks plussiks ja suureks ahvatluseks täiesti astmevaba ja sujuva reguleerimise võimalus. Seda ei paku ükski arvestatav mehaaniline ülekanne.

[Pedal]

Puutusin kokku ka ühe väiksema aparaadiga, nimeks Macmoter - roomikutel frontaallaadur. Peaks praegugi töötama Estonia kaevanduses, imeväike riistapuu. Vedavaks jõuks kah hüdrostaatiline ülekanne. Esmapilgul ei midagi erilist - pump ja külgülekanded, hüdropaak ja tagasivoolufilter, juhtimine "joystickiga". Lisaks klappideplokk - see "peenike" plokike.. Hüdroõli jahutusradiaator puudus, sest mahukas hüdropaak kompenseerib selle. Sellistel masinatel, nagu aru saan, on ikkagi pumba tootlikkus ja vastav tarbija ning ülekanded-juhtimisseadmed välja töötatud ja omavahel klappima pandud vastavate spetsialistide poolt, igasugused apsud-möödalaskmised saavad juba eos välistatud. Kuidas oleks siis ikkagi võimalik koostada sobivat skeemi näiteks Eestis nii populaarse aiatraktorite juures kasutatava jaoks - 51 vedav sild? Mida sinna otsa pista, et tulem saaks lihtne, odav ja hea? Kas alandav reduktor, hüdromootor, pump ja sinna vahele muud vajalikud vidinad? Kas on keegi mõelnud, kuidas, võimalikult soodsalt ja maksimaalse kasuteguriga kokku panna selline skeem, mida oleks võimalik siis laialt kasutada? Ei peaju kasutama lääne koostisosi, saada on ka vene tehnikat...

---

    Leidsin ühe skeemi. Hea oleks, kui asjatundjad selle kohta midagi arvaksid lähtudes teemas eelöeldust - pumba tootlikkus, klapid, mootori jõudlus jne.

[Janka]

Selle skeemi põhjal ei oska mina küll midagi tarka nõutud numbritest teatada. See lihtsalt skeem komponentidega. Komponendid pead ise kaubariiulist leidma. Tootlikkuse suurus oleneb masina otstarbest, vajaminevast jõust ja kiirusest.
Hüdromootor töötab väga kõrgetel pööretel ja kui plaan järgi rakendada Gaz-51 sild (ehk oli seda mõeldud), siis ilma aeglustava reduktorita saaks kiirteemasina.
Näiteks metsamasinatel teeb kardaan masina kümne cm võrra edasi liikudes juba umbkaudu poolteist või kaks pööret. Lõppkiirus sellise ülekande juures mõnel koguni 30km/h.
Pole nii supertark, vene komponentidest ei tea midagi, aga kui tõsine plaan asi käsile võtta (mis teeb rahakoti kiirelt tühjaks), siis komponentide leidmisel
VOAC, Parker, Danfoss, võib-olla ka Sterling abiks.

Kõige lihtsam on kuskilt süsteem maha krudida ja siis edasi majandada. Ise leiutades, jubinaid otsides pead liiga palju õppima enne kui asjast asja saab. Ma ei viitsiks.

[Pedal]

On olemas lihtsamaid skeeme ka, see jõudis mulle ka kohale. Sarnaseid kontseptsioone on ilmas juba palju kasutatud ja väide väiksest kasutegurist ei pea päris hästi paika. Komponendid peavad vaid õiged olema, selles on Jankal (ja kindlasti paljudel teistel) õigus. Küllap jääb asja tegemine suuresti just nende probleemide taha, mis eelpool mainit. Ise arvan, et liigun tasapisi selle teemaga edasi, kusjuures leidsin hiljuti, et ma pole ainus, kes sellega pead on vaevanud. Eks me näe, mis sest tuleb...

[v6sa]

Lihtsaim skeem on 1:1 ülekanne: mootori otsa hammasrataspump ja silla otsa teine. Kui tahta aeglustavat ülekannet, siis mootori otsa pisike ja sillale suur.

Parem oleks aksiaalkolbpump ja -mootor, kuid need on kallimad.

Ainus häda sellise skeemi puhul on see, et kohe hakkab astuma, kui mootor pöörleb.

Üldiselt võiks süsteemis olla veel radikas, kaitseklapid, jagur liikumissuuna muutmiseks ja kaitseklapid, aga saab ka kahe identse pumba ja kahe voolikuga liikuma. Iseasi, mismoodi see välja kukub

Liikumiskiiruse muutmine on võimalik, kuid see on juba keerulisem. Tänapäeva traktoritel on olemas kombineeritud süsteemid astmevaba jõuülekande tarvis, kus just vedelikajam teeb võimalikuks sujuva liikumise ja suunamuutuse. Tasub otsida Fendti CVT süsteemi skeemi. Seal on ilusti näha, kuidas see on tolle maja traktoritel lahendatud.

Puhas hüdrostaatiline ülekanne oli kombainidel DON (ja on enamusel suurematel kombainidel tänapäevani). Selle kohta võiks kirjandust ka Eesti keeles olemas olla.

Vene osade koostekvaliteet on...mnjah. Hüdraulika (nagu ka pneumaatika) ei talu kehva koostetäpsust ja mustust. Seepärast ei julge mina küll vene komponente soovitada. Kuid lääne komponendid maksavad üksjagu. Kahjuks...

Igal juhul edu, sellist valmis ülekannet oleks väga huvitav näha. Vedelikülekandel on ikkagi mõningaid eeliseid

[Pedal]

Arvatavasti kasutan nsh32 pumpa ja mootoriks midagi sellele vastavat, kuid mitte ainult. Väike hüdropaak, kolme-neljasektsiooniline jagaja, tagasivoolule filter vahele. Jagajaid on teadupärast erineva läbilaskevõimega, mulle piisab nn. "50-sest", see on ka ehituselt väiksem. Loodan leida mõne firma oma, mis ka oma ehituselt on väiksem. Jagaja peaks olema kahesuunaline. Võimalik et tuleb mõelda prioriteediklapi peale, aga see selgub hiljem. Mu masin tuleb umbes 400-500 kg raske, vedava silla käigualandus on ca`1:8 või isegi nats suurem, ei ole täpselt ära lugenud. Õlide probleemi ei tohiks tänapäeval enam olla-tulla, sest valik on mitmekesine ja talvekuudel on võimalik kasutada sobivate omadustega vedelikku.

[uko]

Sul on vaja ,et üks ,kas pump või mootor oleks muudetava mahuga.Nüüd edasi oleneb kuidas tahad,kas vastavalt koormusele,väändele teeb masin ise,või tahad nupust ise tossu juurde keerata,mis on muidugi kõige ägedam aga ka ilmselt kõige kallim varjant.Vanadel Akermanidel ja esimese otsa Volvo ekskavaatoritel on peal Rexroti pubad .Hästi lihtsa ehitusega.Ja mõõdult pisikesed,meenutavad vene aksiaali.Seda ehk on kusagilt leida.

[metsakohin]

Natuke CCCP aegsetest pumpadest ja mootoritest.
Põhimõtteliselt on igasugune hüdropump kasutatav mootorina ja vastupidi. Hammasratas mootorit ei soovita, see on tõesti väikese kasuteguriga ja pöördemoment on ka kesine. Mootor erineb pumbast kolmanda ava poolest, see on liigse õli äravool. Hammasratas mootor on vist kindla pöörlemise suunaga. Vastupidi tööle pannes juhtub sama, mis pumbaga, lõõb tihendi välja.
Aksiaal- ehk plunserpumbad on eriti lihtsalt kasutatavad mootorina. Lihtne moodus eristada pumpa mootorist on sisse- ja väljavoolu avade järgi. Pumbal on peal pöörlemise suunda näitav nool ja imemisava suurema läbimõõduga. Samas on pump edukalt kasutatav mootorina ja vastupidi. Mootori kasutamisel pumbana võib tekkida imemispoole peal väike puudujääk.
Detsembri keskel oli Ostas müügil MTZ-le sobiv hüdraulilise käiguaeglusti komplekt: pump, mootor, kobakas, millega kinnituvad käigukasti külge; puudusid ainult juhthoovad.
Kas ühendad otse silla külge või kasutad reduktorit, on ju lihtne välja rehkendada, aluseks võtad pumpa/mootorit läbivad õli kogused ja pumba pöörded. Äkki oleks mõtekas kasutada käigukasti, saad mängida veojõu ja kiirusega natuke rohkem.

P.S.Oli kunagi ennemuistsel ajal (aastat 30 tagasi) omal sama plaan, aga jäi teostamata. Enamus juppe olid hangitud ja muist valmistada lastud. Plaanisin roomikutega varianti

[Tift]

Murutraktoril on hüdrostaatilises tagasillas kolbpump ja kolbmootor. Asuvad ühes plokis sees. Kel huvi, võin ühest pilte teha, sest eelmise aasta kevadel sai oma Partneril see komplekt välja vahetatud ja vana on karbis. Kiiruse muutmine käibki õli pealevoolu muutmise teel. Noh, ja mootori pöörded annavad kah nats juurde. Pump udib survet ehitada, liigne läheb karterisse tagasi, mootorile pealevoolu reguleeritakse lihtsate kahe klapi abil. Üks edasi ja teine tagasikäigu jaoks. Kolbpumbas ja mootoris kaldeid ei muudeta, need on jäigalt paigas.
Sarnaseid sildu ehitatakse ilmas ka tööstuslikult ja erineva suurusega, aga ka nende hind on pääris korralik. Iseehitatud kraam, eriti, kui komponendid kuskilt harjumuspäraselt "odavast" kohast hankida, tuleb kindlasti soodsam. Pean silmas mudugi iseehitajate teist kodu - vanarauaplatsi ..

[Tift]

Kas see klapp piirabki lihtsalt õli läbivoolu hulka? Mis selle hüdroplokiga siis juhtus, et pidi välja vahetama? Kui suurt tüli ei tee, siis pilte oleks ka huvitav näha.

See klapp või õigem oleks öelda klapid ongi sisse ehitatud pumba-mootori ühisesse korpusesse. Tõenäoliselt on seal sees siis kaks kanalit, üksikasjalikumalt ei osakgi praegu rohkem öelda, peaks sügavuti asja uurima.
Juhtus see, et koormasin traktori lihtsalt üle. See pumba-mootori korpus on tehtud alumiiniumsulamist, pumba ja hüdromootori korpused, kus sees kolvid käivad, on kenasti terasest jne. Kui koormus on suurem, siis kuumenebki õli rohkem, kui tarvis ja kaovad määrdeomadused, mis omakorda on hukatuslik alumiiniumist pinnale, kuhu vastu käib pumba ja mootori peegelpinnad. Teen hiljem ka mõne pildi.
Varuosa tellisin TuffTorg esindusest Saksamaalt. Hind tuli kolmandiku võrra soodsam, kui Eestist ostes.
Liigne koormus - ratastel jämedad ketid all, taga haakes kolm kergäket ja lisaks kaks kokkukeevitatud vinkelrauda. Sellise kooslusega tasandasin murukülviks ettenähtud küntud ja rulläkkega läbilastud pinda. Töötas hästi, kuni ükskord enam soojaks minnes liikuda ei tahtnud. Ise loll, no ja tuli rumaluse eest ka natuke maksta..

[Tift]

Lubatud pildid:

See on siis see plokk. Väiksem osa, see pealmine, on pump, saab käituse võllilt, mis tuleb ülevalt, võlli teises otsas loomulikult rihmaratas. Otse ees on näha paar auku, sinna sisse käivad kaks lühikest varrast koos vedruga ja kõige otsa kaks kuuli. Need siis avavad kanaleid edasi ja tagasi liikumiseks.
See kaugem osa on hüdromootor. Kaldpinnad on mõlemal osal fikseeritud.

Siin vaatame siis otsa sellele mootoriosale, mille sisse jookseb veetav võll. Sealt edasi kantakse pöördemoment läbi hammasrataste diferentsiaali.

Siin on need pinnad. Kehvakese kvaliteedi tõttu pole ebatasasusi eriti näha kahjuks..
Mõtlesin, et kui leiduks mõni osav sell, kes need pinnad uuesti peegliks ajaks

[Janka]

Need pinnad saab peegliks küll. Ise teinud ei ole, ma rohkem operaatori ehk siis lammutaja rollis ja selle jaoks on tehnikud, aga aimu on, kuidas seda tehakse ehk olen protsessi pealt näinud.
No see jutt võis kõlada nagu "Peremees ja sulane" raamatust, kui Jüri käest küsiti, et "Mis on maailma parim söök?", mille peale Jüri vastas, et "Kammelja kala!",sest ta olla kunagi läbi akna näinud, kuis poepoiss kahe suupoolega seda vitsutas... Eksole .
Tegelikult...
Metsamasinal on tugevam konstruktsioon, aga kuluvad sellegi pilli mootori pinnad ära. Õli lihtsalt sööb nende sisse uurde(d), mis hakkavad pikapeale kahte kanalit omavahel ühendama. Kui see uure on naaberavale piisavalt lähedale jõudnud, hakkabki sealt n.ö. "otse üle lööma" ning pumba efektiivsus langeb tuntavalt kuni masina seiskumiseni.
Korra või paar (olenevalt tekkinud uurde või uurete sügavusest ning pikkusest) saab selle pinna uuesti siledaks lihvida. Alguses peente liivapaberitega, viimane töötlus antakse venelase ГОЙ pastaga (see roheline, millega kroonus pljähhat läikima viksiti).
Liivapaberi asetad siledale tugevale pinnale ja siis hööritatakse seda jürblit jälgides hästi hoolikalt, et kogu pind oleks ühtlaselt vastu paberit surutud.
Võib kasutada ka treipinki madalatel pööretel, eriti peenema fraktsiooniga ja justnimelt lõppfaasis pastaga töödeldes. Täpne werk ....
...Ja loomulikult tüütu töö, aga raha kokkuhoiu mõttes tasub lõpuks ära.
Päris tehaserelva loomulikult enam ei saa, kuid metsakone juures on mõni aasta jälle hooleta ehk siis piinade pikendus, mis annab võimaluse ja aega teenida vahendeid uue pumba soetamiseks.
Kui ise ei julge protsessi ette võtta, pöördu mõne hüdrokolaga tegeleva fanaatiku poole. Väga janu käes, võin ühe kontaktisiku andmed anda. Kas ta selle jama ette võtab, on iseküsimus. Võib-olla saadab su järgmise manu - tal infot rohkem.
Kas ja kuidas see alumiiniumi lihvimine tulemust annab, seda ei oska öelda. Asi ikkagit üsna nõrgake tehtud ja minu silma jaoks justkui surnult sündinud leiutis ehk siis lausa loodud selleks, et klient saaks varuosana uut tellida.

[Tift]

Eks ta ole- pumba ja mootori rootorid saab siledaks ja siin probleemi ei näe, küll aga korpuse alumiiniumpinnad - neid ei saa siledaks ka sirgel pinnal, sest profiil ei võimalda. Siin on tarvis teistsugust lähenemist.
Kuigi asi läks praega nats teemast kõrvale lisan veel nats juttu. Kuluvad ka teiste pumpade pinnad ja üks suur tegur asja juures on temperatuur - kui õli on kehvake, siis teatud temperatuuri juures muutuvad määrdeomadused järsult, erinevatel tootjatel erinevalt. Piisab ühest kraadist üle piiri ja ongi pumpadel-mootoritel šokk käes. Hõõrdumine suureneb ja pinnad riknevad. Esmalt pehmemad, siis kõvemad. Ja eks üritatakse ka õli vahetusvälpa pikemaks venitada, et kokku hoida. Aga nagu ajalugu näitab, suskab see kokkuhoid teiselt poolt valusamini. Minu masina tagasild läks selle nahka, et koormus suur, temperatuur laes ja pinnad läksid nagu naksti.
Krt, tuli nagu targutamine välja..

[metsakohin]

Kas suunda saab muuta, ei oska ikka kindlalt lubada. Aga usu mind, isegi, kui saad suunda muuta, on hammasratas mootor jama - väga jõuetu. Minu kogemus on cccp aegsest väetise külvikust, kus selline asi ajas väetist loopivaid kettaid ringi. Kui hoog sees, siis ketras küll, aga kui sisselülimise ajal oli mingi kamakas ketta vahel, siis ei suutnud liikuma hakata. Parem oleks ikka plunsritega mootor. Samas foorumis ka keegi pakkus kasutatud isendit.

[diesel]

sõida näiteks veidike ja kuula ja tunneta tagumikuga ja ...

[Tift]

Kuna siin teemas on murutraktori hüdrokäigukastist juba juttu, siis küsiks targematelt sellist asja. Nimelt, kui on plaan osta kasutatud hüdroveoga murupõka, siis kas on ka mingeid nippe, kuidas kontrollida käigukasti seisukorda?

"Mida mina teeksin?" - küsiksin endalt. Kui lastakse, siis ajaks soojaks, noh kärutaks ringi natuke. Ülekanne teeb nagunii mingit häält, see on selge. Hea oleks mingit koormust natuke anda - ülesmäge vms. Tegelt tunned, nagu ksf.diesel ütleb, tagumikuga asja ära. Kui hammasratastel midagi viga on, siis see tuleb kohe välja - puuduv hammas kuskil teeb krõpsu/raksu/masin võpatab... Kui pumbal-mootoril midagi viga, siis visiseb asi tunduvalt rohkem, kui oodata võiks, aga edasi liigub hädiselt. Muud ülekandega teha ei saagi, lahti võtma sa seda ju ei hakka. Hiljem vahetaksin õli ära (kui seda juba tehtud pole).

[Roostesurm]

    Kunagi sai välja mõeldud selline vigur isetehtud murumasina diiselmootori paigutamiseks vedava silla kohale.

[diesel]

Kunagi sai välja mõeldud selline vigur isetehtud murumasina diiselmootori paigutamiseks vedava silla kohale.

kas sa tahaksid sellest lähemalt rääkida?