Käesolev postitus on sellest, mis seni hobi
garaažist veel puudus. Mitte sellepärast, et muud moodi ei saaks, vaid vanust juba on ning põlved, turi ja nooremana ära lõhutud selg on juba liigagi kaua teada andnud, et niimoodi edasi minna ei saa. Piir tuli lihtsalt ette. Ja eks siinses foorumis on igati õigustatult sellekohane märkus ka tehtud. Teemaks on metallitöö laud. Puutööruumi sädet lahti lasta ei tohi. Peenema tehnika näppimise ruumis ei ole samuti mõistlik lõikama-keevitama-lihvima hakata, lisaks ka ruum väike. Seega pean
garaaži suure ruumi muutma enda jaoks sobivamaks. Ning see peab olema võimalik igal ajahetkel ning igas vabas ruumi nurgas. Nagu minu postitustest näha on olnud, siis metallitöö on mul seni käinud enamasti põrandal transpordialuse peal. Suvisel ajal muidugi õues nii palju, kui on võimalik sealseid ajutisi töötasapinna lahendusi ära kasutada.
Ma ilmselt väga palju ei valeta, kui ütlen, et olen enam kui pool aastat sisuliselt iga päev mõned minutid metallitöö lauale mõelnud. Kuidas see valmis teha, mida selleks vaja on, joonistanud plaane ning kalkuleerinud sobivaid materjale. Meeletutes kogustes on läbi kammitud erinevaid YouTube'i diy-sid. Loomulikult on soov ise teha, et kulusid optimeerida. Tulemus peab olema selline, mis töötab, kestab ning mida ei pea hiljem ümber tegema hakkama. Aga taas ei läinud kõik nii nagu olin pikalt planeerinud. Võta kinni, kas see on nüüd hea või halb. Metall on Eestis võrdlemisi kallis, sest seda imporditakse ning turu mahud on väikesed. Lisaks on ühe hea ning täpse laua tegemiseks vaja ideaalselt sildeat aluspinda, mida mul jälle ei ole. Ja et kõik korrektselt välja saaks lõigatud on vajalikud teatavad spetsiaaltööriistad. Näiteks magnetpuur korralike kroonpuuridega, mis tuleb igal juhul muretseda ja mida tulevikus enam nii väga ehk vaja polegi. Tähtsad on korralikud tugevad ning suuremad pitskruvid, täpsed nurgikud ning korralikud metallilõikeriistad. Mulle üldiselt ei meeldi kehvade tööriistadega "punnitada". Olen selle jaoks liiga kannatamatu. Ikka olen püüdnud investeerida töövahenditesse enne, kui midagi põhjalikult tegema hakkan. Metallitöölaua ehitusel mängib rolli ka see, kui suurt lauda teha. Väiksema saab teha väga lihtsalt ja odavalt. Suurema puhul hakkabki enam mõju avaldama kasutatavate materjalide koguhind, sest konstruktsioon muutub suuremaks, see on vaja teha tugevam ja stabiilsem ning suuremat asja on raskem sirgena hoida. Minul oli alati mõttes töölaud mõõtudega vähemalt 80cm sügavuses ja vähemalt 160cm pikkuses. See on just selline ebamäärane mõõt, kus materjalide hind koos vajalike töövahenditega hakkab vaikselt lähenema entry-level valmistootele. Aga kuna tegemist oli alles "lähenemisega", siis oli ühel hetkel sai otsustatud, et teen laua ise, tuleb välja kuidas tuleb.
Edasi aga hakkas jutuma nii nagu juhtus mul keevitusaparaadi ostuga. Ühel päeval vabamal hetkel tööl olles vedasin paberile valmistamisele mineva töölaua jooniseid ning kogusin internetist ideid. Mõõdud, arvutused, kuhu tuleb üks või teine auk nii, et see millelegi hiljem ette ei jääks jne. Tugevdused, toed, ergonoomika... Kümme korda mõõda, üks kord lõika, eks? Ühele google'i pildiotsingu tulemusele klikkides avanes järjekordne veebisait metallitöölaudade müüja kodulehele, kes ise enda müüdavat ka toodab. Minu õnneks avanes link otse veebipoodi, kus ka hinnad nähtavad olid. Ja need olid kahtlaselt soodsad just seal pakutavate töölaudade suurust ja materjale arvestades. Julgelt poole soodsamad kui kuskil mujal. Pärast esmast kalkuleerimist isegi tunduvalt odavamad kui minu arvutused töölaua ehitamisele koos minimaalselt vajalike tööriistadega. Ja taaskord poolakad. Kuna mul poolakatega siiani võrdlemisi head kogemused, siis võtsin nendega koheselt e-kirja teel ühendust. Esmatähtis oli teada saada, kas hind kodulehel vastab tõele ning et kas Eestisse ka saadetakse. Kirjutasin päeval ning järgmiseks hommikuks oli vastus postkastis. Kenas inglise keeles, et hind on see, mis kodulehel ja Eestisse saadame lisatasu eest. Pani pumba kiiremini lööma küll. Kohe ära ei tellinud - kontrollisin oma "tee ise" võimalikud kulud veelkord üle, kammisin uuesti kõigi teiste pakkujate kodulehed labi, tegin ettevõttele taustauuringut ning alles kahe päeva pärast saatsin tellimuse ära. Tundus "liiga hea et tõsi olla" pakkumine. Samas mis kaotada - ise paremat kindlasti kokku panna ei suuda ning eelarvesse jääb vahendeid ka tööriistade muretsemiseks.
Kui müüja poolt esitatud arve sai makstud, siis tabas kohe esimene tagasilöök. Kuigi müüja reklaamis kodulehel, et töölaud on "laos", siis pärast nädalast ootamist ja seejärel järelpärimise tegemist selgus, et lauda ei eksisteeri ning seda hakatakse alles järgmisel kuul tegema. Lisaks tuli ka eraldi vabanduskiri (tundus nagu copy-paste), et tööd on erakordselt palju ning ootejärjekorrad on pikad. Asjale tekkis hetkega kerge klassikalise pettuse mekk, kuid üritasin siiski rahulikuks jääda. Müüja taustauuring veebis andis vaid positiivseid tulemusi. Ja kui sellise hinnaga müüakse, siis ilmselt ongi järjekorrad pikad. Igatahes ootasin oma kuu aega ära. Tuli telefonikõne (mitte e-kiri), kus täpsustati tarneaadressi ning kinnitati kauba teele panemist. Pandi ja jõudis kenasti kohale ka. Poola lõunapiiri lähedalt Kepa külast Wroclawist pea 100km kagust. Ca 50-60km Tšehhi piirist. Õue peale tõi ära DPD kaubaauto ning kogu selle transporteenuse eest küsis saatja 120 eurot + käibemaks. Laud saabus paigaldatuna FIN mõõtudega alusele (ülevalpool olev foto). Kile korralikult peal, jalad eemaldatud. Jah, kuni saabumiseni oli teatav pinge olemas. Kas ikka tuleb, mis tuleb no ja elu esimene päris selline spetisaalne töölaud ka. Lauda autolt maha tõstes ning sellega
garaažini liikudes hakkas minu väike traktor isegi tagarattaid tõstma - oli selge, et kahvlite peal on päris tummine tükk rauda. Sellel hetkel langes pinge korralikult ning asendus lapseliku elevusega.
Ei - ei hakanud uut asja kohe ning tormiliselt lahti harutama. Sellise tähtsa tööriista saabumisest saadud emotsiooni tuli nautida nii kaua kui võimalik. Tundus lapsik, kuid nii toimetasin edasi. Kõigepealt lasin laual seista ja soojeneda katte all. Õues miinuskraadid ning soojas ruumis hakkab kondentsi koguma. Pärast 24h "aklimatiseerumist" lõikasin pealt kile lahti ning vaid täpselt nii palju, et sain laua jalad välja tõsta. Kile alt oli näha, et laud oli lisaks veel ka lainepapiga üle kaetud. Alla veel ei vaadanud. Laua jalad on valmistatud 100x100x3 nelikanttorust, mille pealmise osa peale on keevitatud 10mm paksusega terasplaat, mis kinnitub laua külge kahe M16 poldiga. Jala alumise poole sisse on keevitatud teine 10mm paksune terasplaat, mille sisemisele poolele on omakorda keevitatud M16 keermega pikk mutter reguleeritava kõrgusega jalgade jaoks. Kõrguse ohutu reguleerimisvahemik on 5cm. Jalad on ehitatud nii, et suured seibid on poldi pea ja esimese mutri vahel lahtiselt - reguleerides ei hakka tugiseib mööda põrandat hõõruma ning reguleerimine on lihtsam. Ülemine mutter on stoperdamiseks.
Kui ma laua ära tellisin, siis võtsin teadlikult kõige odavama jalgade lahenduse. Võimalik oli lisatasu eest osta ka nö mobiilsuspakett (reguleeritava kõrguse ja teisaldusrullidega jalad). See
lisavarustus maksis aga 136 eurot ning kõrguse reguleerimine näpuga keeratava rullikuga mind väga ei motiveerinud. Tapab sõrmed ära ning millegi mehaanilisega kallale minnes lõhud mutri ära. Kuna minu jaoks on siiski äärmiselt oluline, et laud oleks kergelt ja kiirelt ruumis teisaldatav, siis ostsin analoogsed, kuid palju targema reglueerimismehhanismiga nö "
upgrade'itud" rullid. Need on
Holkie kaubamärki kandvad (Hiina wärk, US turustaja) rullikud, sõber aitas Amazonist tellida ning hinnaks kujunes 65€ komplekti eest. Arusaadavalt jõudsid rattad pea kolm nädalat enne lauda. Seega oli aega nendega tutvuda ja mõtteid koguda.
Mudeliks on
Holkie TD80 alusplaadiga mudel. Maksimaalseks kandevõimeks on sellisel komplektil (4tk) 1200kg ning tõstekõrgus maast on 7mm. Mis kõige tähtsam, reguleerimiseks ei pea sõrmega käsiratast(?) kruvima, vaid üles-alla liigutamiseks on kõige lihtsam käristi mehhanism. Samasugune nagu käepidemega talidel ja narredel. See muudab suure massi tõstmise-langetamise vägagi kergeks. Tööpõhimõte on lihtne - metallkorpuses on jägalt fikseeritud tugiratas laua/kapi/milleiganes liigutamiseks. Ratas on paksu võlli/sõrme peal, mis asub korpuse süvendis. See väike kruvi fotol on vaid võlli/sõrme süvendisse paigale stoperdamiseks. Tugipind on aga korpuses läbi narre üles-alla liigutatav - see istub sisuliselt keermelatil, mis on omakorda korpuses tugilaagril. Liigutades tugipinda alla, tõuseb rullik ühel hetkel maast lahti ning nii ongi. Ehk tegemist on nii teisaldamist võimaldava, kui ka laua kõrgust (loodimist) võimaldava lahendusega. Ehk kui mul on mitme kaldega põrand, siis laud ei jää suure kalde puhul mitte kahele jalale kaaluma, vaid võimalik on kõik jalad ühtlaselt vastu maad suruda ning seejärel asi loodi ka ajada. Väga mugav, väga lihtne ja võrdlemisi kuluefektiivne lahendus. Pole ime, et selliseid rattaid üle maailma meeletus kogustes müüakse. Mina kasutan neid esmakordselt.
Siin paar fotot laagritest. Kenad ja tummised laagrid, isegi määret on korralikult pandud.
Eeltöö oli mul kenasti ära tehtud ning valitud said rattad, mille 90*90[mm] tugiplaat istus täpselt nelikanttoru sisse keevitatud tugiplaadile. Seal olid muidugi keevisõmblused, sellepärast panin kinnituskohtade alla distantsseibid ja vahetüki, mis tagavad piisava tugipinna ning selle, et tugiplaat jala sees ei väänduks ega nurga alla ei jääks.
Iga 10mm plaadi sisse puurisin neli auku (kokku 16 auku), keermestasin ning rattad läksid paigale poltidega. Väga-väga täpselt sobisid ning üldpilt jäi viisakas. Aega kulus sellele vaiksele (loe: mõnuledes) pusimisele terve päev. Aeg-ajalt käisin ikka mõne tiiru ümber laua pakendi ka.
Kui laua jalad olid kenasti ette valmistatud, siis asusin laua enda kallale. Järgmisel päval ja pidulikult hommikul esimese asjana. Laua plaat on raske, seega jalgade alla panemiseks tõstsin selle alusekahvlitega üles. Nagu näha, siis küljed on juba paljad, kuid "kaant" pole veel maha võtnud. Esimesest pilgust külgedele oli selge, et see laud on korralik tööriist. Vähemalt minu vajadusi silmas pidades. Elevus oli laes - ootasin viimase katte eemaldamisega. Laua alt nurkadest vaatasid vastu jalgade vastused ehk teine komplekt 10mm paksusega tugiplaate. Kruvisin jalad alla ning esimese asjana mõõtsin ära, jalgade omavahelised vahekaugused. Nagu joonlauaga löödud, millimeetri pealt kõik ühel kaugusel. Väga äge! Nüüd jäigi viimase liigutusena pidulikult viimane lainepapist kate eemaldada...
Selline ongi - ja on täpselt selline ning natuke paremgi kui ideaalis lootsin! Rattad kannavad hästi ning kogu see mass on kergelt liigutatav sinna kuhu vaja. Minu jaoks päris esimene oma metallitöö laud. Ametlikus keeles küll 3D keevituslaud, kuid kuna seal annab mõnusalt pea kõik metalli töötlemisega seonduv ära teha, siis minu jaoks ikkagi metallitöö laud. Kõige suurem väärtus minu silmis on universaalsus ning asjaolu, et eraldi kruustangide vajadus sisuliselt puudub ja seetõttu püsib töötasapind mõnusalt sile.
Laud on toodetud Poola ettevõtte
Metalpoint poolt. Täpsemalt on tegemist mudeliga Metalpoint
S21. Plaadi mõõdud on 1m*2m ning töökõrgus reguleeritav 850-900mm. Kuna minu lauale läksid alla rattad, siis on töökõrguste vahemik reguleeritav väiksemas ulatuses ning jääb 91,5cm juurde. Olen ise pikem inimene ka, seega olemasolev kõrgus on vägagi sobiv. Laua enda kandevõime on 2900kg (limiteerivaks elemendiks on käesoleval juhul rattad), augu süsteem on 16mm ning augud asetsevad 10cm*10cm ruudustikuna. Ruudustik ise on laua pinnale aukude vahele graveeritud. Kui plaadil on augud otse, siis külgedel diagonaalis. Ja nagu selliste laudade puhul ikka, on pinna tolerantsiks kogu ulatuses lubatud vähem kui 0,5mm. Minul ühtegi tööriista pole, millega seda usaldusväärselt kontrollida ja ega see minu töö juures lõpptulemusele ka ei mõju. Laud ise (v.a jalad) on valmistatud
SSAB Domex S355 MC terasest.
Laua plaat ja küljed on mõlemad valmistatud 12mm teraslehest. Võimalik oli valida ka 15mm paksune materjal. Külgede kõrgus on 185mm pluss 12mm pealmise osa paksus. See võimaldab külgedele diagonaalis puurida kolm augurida.
Plaadi alused (või siis sisesed) jäikust lisavad tugiribid on valmistatud 8mm paksusest teraslehest kõrgusega 185mm. Need asetsevad 50cm*50cm ruudustikuna ning on nii külgedega, töötasapinnaga kui omavahel lühikeste õmblustega kinni keevitatud. Töö on kenasti puhas ning laserlõigatud detailidel mingeid olulisi kõrvalekaldeid ei tähenda. Laua kogukaaluks koos jalgadega on 380kg(+/-). Ehk pole ime, et väikese traktori tagarattaid hakkas kergemal pidurdamisel maast lahti kangutama, kui laud pikkade alusekahvlite otsas kõikus.
Ma ei tea kuidas teistega, aga minul võtab selline kena vaatepilt küll silma niiskeks
. Päris mitmed tööetapid saab nüüdsest täpsemalt, hõlpsamalt ja kiiremalt tehtud.
Kuna laud ise tuli lõpuks kätte soodsamalt, kui oli eelarves ette nähtud, siis ülejäänud vahenditest osa kulutasin mõningate lihtsate tööriistade peale. Ei midagi uhket ega professionaalset, vaid 6mm terasplekist lõigatud primaarsed abivahendid. Tehtud Soomes
Umetalli väikeses töökojas ning minu tegemiste juures katavad esialgu kõik vajadused. Muud abivahendid, mis ei pea enam nii täpsed olema, saan ka ise omale valmis tehtud. Olgu veel ära märgitud see, et lauaga koos tuli Poolast kaasa ka 5l kanister vedelat kaitsevaha keevituspritsmete, korrosiooni ning muu paha eest, mis laua metallist pinda kahjustada võivad.
Teine komplekt pitskruvisid kolis laua alla peitu. Pesitsevad seal seni, kuni leiab aega tulevikus mõni mugavam hoiukoht valmis meisterdada.
Kui päris aus olla, siis metallitöölaua sissekolimisega tekkis
garaaži juba kerge hobi
garaaži vaib. Mingisugune eriline õhkkond hakkab hoonele tekkima. Ei ole enam nii, et astud suurde nelja seinaga tühja või pooltühja ruumi. Ruumil hakkab tekkima oma nägu, oma lõhn ning oma iseloom. Toimub transformeerumine selles suunas, millena seda aastaid tagasi enne ehitama hakkamist ette kujutasin. Sisustus hakkab olema selline, mis meeldib ning mille keskel ennast koduselt tunned. Kõik on käe-jala juures, palju on seda, mille oled päris enda jaoks kas valmistanud või kohandanud. Ajaga on tekkinud teatavad emotsionaalset väärtust omavad disainielemendid ja tilu-lilud. Ruum on muutunud palju soojemaks kui see oli varem.
Tootja hüüab maha, et see boiler suudab vooluhulga 2,6l/min juures tõsta vee temperatuuri 30 kraadi võrra ning selle saavutamiseks kulub 30 sekundit. Minul on puurkaevu vesi. See liigub maa sees puurkaevust ca 40-50m maja veesõlme ning sealt edasi ca 130-140m ringiga garaažini. Trass eraldi soojustatud ega soojendatud pole. Seega eeldan, et boilerisse tulev vesi väga palju põhjavee temperatuurist kõrgemaks ei soojene. Igatahes, kui kraanist vesi jooksma panna, siis ca 4-5 sekundiga on tunda, et hakkab soojenema. Umbes 15 sekundi pärast ei ole soojenemine käega enam tuntav, ehk käe jaoks on saavutatud maksimaalne temperatuur. Kuum pole, aga on parajalt soe. Ütleks, et selline keskmine duši all käimise vesi. 35-36 kraadi ehk? Hetkel rohkemat ei oskagi tahta. 
