[N2O]

Tere jälle.

Plaan siis selline, et teeks oma Mosse 2141-le klaasplastist esitiivad, kuna vanad on omadega suht läbi.
Kas tasub ära?

Tegin ka pisut värvitöid tsiklil ja tuli päris hea välja, eriti selle kohta, et esimest korda pahteldasin-kruntisin. Pealmise värvi(NEXA metallik) kandis peale sellel alal pikka aega tegelenud mees kohalikus töökojas.
Soovitaks siis pealmist värvi lasta peale kanda kuskil spets värvikambris, sest mul on paar liivatera lakis... Aga jah, krundi ja pahtli võib ise peale kanda küll.
Lihvisin palju, sest esimese krundi kandsin peale pintsliga:S aga hoolikalt lihvisin, niiet sellest pole märkigi enam.. Kokku tuli 3 kihti krunti, 2. ja 3. lihvisin 600se vesipaberiga, enne värvimist veel 1000ga üle. Ja olen rahul. Värvi võtsin maha ketaslõikuri otsa käiva metallivaba sammalketta ja drelli otsa käiva traatkettaga. Selle traatkettaga on selline lugu, et kui selle traadid ühele poole viltu lähevad, siis tasub see teistpidi ringi käima ajada ja kestab terve igaviku ja võtab värvi juba akutrelli otsas(!) väga kiiresti maha, eriti hea raami torude ühenduste puhtaks tegemise. Suurte pindade jaoks on parim sammalketas, mis on IMHO selleks parem kui liivaprits. Varsti hakkan 2141e tegema, sest see värvitöö hakkas meeldima.

Paps leidis ühe väga hea raamatu ka kuskilt, kus on igasuguseid VÄGA KASULIKKE nippe värvimisel ja värvi eemaldamisel. Heiki Rütmani "Sõiduautode remont". Soovitan. Sain päris palju targemaks.

PS. Soovitage kust ja millist kompressorit muretseda, sest mul uut värvi ootavat tehnikat ikka jagub.

[Juxx]

Mina pesin peale liivapritsi pleki puhta bensiiniga üle. Sõber oli kunagi kusagilt raamatust lugenud selle vajalikkusest. See pidikuidagi seda haljast plekki neutraliseerima või midagi niisugust. Seda kohta me enam kusagilt üles ei leidnud.
Kas keegi oskab midagi selle kohta kommenteerida? Eelpool oli ka midagi kirjutatud, et pele liivapritsi tuleb teha (passiveerimine). Ei saanud aga sellest aru. Millega just Tegu.

Tiba keeruline värk. Katsun seletada.

Passiveerimine on üks täiendav moodus roostekahjustuste ärahoidmiseks. Raud, olles keemiliselt aktiivne, kipub hapniku ja vee koostoimel moodustama rauaoksiide ehk siis maakeeli roostet. Passiverimine on üldiselt metalli pinna keemilise aktiivsuse (loe roostetamise) kõrvaldamiseks ette võetud tegevus. Selleks on mitu moodust- nt. värvimine (st. raua kaitsmine vee ja hapniku ligipääsu eest).

Keemiline passiveerimine on raua töötlemine sobivate ainetega nii, et metalli pealispind ei ole enam võimeline vee ja hapnikuga roosteühendeid looma. Musta rauda leeliselises keskkonnas hoides tekivad sobivad raudoksiidid, mis iseenesest kaitsevad rauda roostetamise eest. Näiteks on nii töödeldud pliidirauad ja ahjuuksed- must kiht sellel ongi raudoksiid, mis kaitseb metalli roostetamise eest.

Muuseas, ka nn. roostevaba teras ei ole sugugi roostevaba oma olemuselt. Roostetab küll, ja veel kuidas, eriti kehtib see kõrgel temperatuuril kuumutatud (keevitatud jne) ja mustusega kaetud metalliosade kohta. Seetõttu on ka olemas keemilise töötlemise moodused roostevaba pinna passiveerimiseks.

[13piisab]

nonii - pole ju pilte näidanudki omal ajal tehtud "katsest" (käesoleva teema postitus nr.11). Vabandan. Aga parandame nüüd selle vea:
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=22681
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=22682

nagu näete piltidelt, on keemilisel rooste tõrjumisel ikka mõte sees - ka siis, kui eelnevalt on rooste mahaaniliselt eemaldatud. Minu "katse" puhul oli üks viga: roostesurmast oleks pidanud pärast tolle kuivamist veel traatharjaga üle käima. Muidu jäävad metallile roostesurma+õhu mullid. Kus õhku, seal toimub aga teadupärast ka metalli korrodeerumine...

sai siis prooviks võetud ühtlaselt roostetanud plekitükk, see "õigesse formaati" lõigutud ning kaheksaks sektsiooniks jagatud (erinevad mehhaanilised/keemilised puhastamised-katmised). Vastavalt töödeldud-kaetud sektsioonid:

1) prits+"roostesurm"+krunt
2) prits+"roostesurm"+krunt+värv
3) prits+krunt+värv
4) krunt+värv
5) krunt
6) "roostesurm"+krunt
7) "roostesurm"+krunt+värv
8) "roostesurm"

kõik ribad on eraldatud siis kas tavalise roostese plekiribaga või pritsitud plekiribaga.

materjalidena siis:
a) "prits"=liivaprits
b) "roostsurm" = mingi üliväikeses topsis "CRC" toode (potsikul küll kiri "kontsentraat", aga ma ei lahjendanud - roostet õgis uskumatult kenasti, kuigi mehhaanilise töötlemisega ei anna võrrelda)
c) "krunt" = "Sadolin Wash Filler" - (2k) happekrunt
d) "värv" = "Devorist" ostetud (2k) veoautovärv - "Berthosan" oli vist nimeks

[Molotov51]

Kõigest muust on räägitud kuid kivikaitse kasutamisest ma pole eriti midagi kuulnud...
1)Kas kivikaitse läheb otse krundile, või on vaja lõppvärvi ka alla?
2)On ka vajalik ta pärast üle värvida, ja kui on siis kas tuleb veel korra krunt alla panna?

Molotov @ tahab autole kapoti alla, ning salongi põhja kivikaitset lasta et kunagi koledasti keevitatud asju varjata ning paremini kaitsta neid.

[guits112]

mehed tasa...kuulake....opel roostetab nali ,ise ka opli omanik!! kivikaitset vöid panna nii värvi alla , kui ka peale, eeltöö teed nii vei teisiti ära krunt ja siis kivikaitse!!!  mina ise paneks kivikaitse värvipeale!! ja neid aerosool sodisi , veib kasutada  mingi pisikese tööjaoks!! keevitus kohad laseks mina tsingiga yle, on veel siukest mastiksit vei silikooni mida ka peale lasta!!!

[Molotov51]

Üks küsimus oleks veel... Nimelt kas karbivaha/karbiõli võib lasta enne värvimist, või võib ta tulevasele värvkatte nakkumisele kehvasti mõjuda ja jätta kõige viimaseks asjaks enne auto kokku panekut? Selline toode siis mida saab lasta karpidesse mastiksi püstoliga.

Molotov @ ei ole enne kasutanud ja ei tea milliseks ta jääb aja möödudes.

[taruvaras]

Karpide õlitus ikka pärast värvitöid aga teha tuleks seda kindlasti.

[gaz-24]

soovitan peale värvimist sisse lasta ja kindlasti kuiva ilmaga! soovitatavalt autoga enne MITTE SÕITA, kuna niiskus ronib kohe vahele. eeldusel muidugi, et autot tehakse kuivas ruumis, mitte väljas.

[Molotov51]

Auto õues tegemisele peale selle, kui ilusa suvise ilmaga värvi karestada ei tulegi ausalt öeldes, sest seda julgen nimetada juba õrnalt pornoks.

[Molotov51]

Tekkis üks loll küsimus... nimelt kas 2k lõppvärvid kannatavad enda all 1k krunte (no vene punast ka ei pane päris), asi selles, et oleks vaja värvida hunnik juppe eri aegadel ning on väga raske 2k krunti segada täpsetes kogustes, et ei jääks üle, või ei tuleks puudust.

[13piisab]

nagu ikka: võib kannatada, võib mitte. Kui detailid täielikult krundiga katad, on IMHO isegi võimalik, et saab asja. Kui krundid aga "laikudena" ning seejärel krundi ääri lihvid, on hulka tõenäolisem, et vedel kattevärv üleminekukohad "õitsema" paneb.
kui krundid esialgu vaid töödeldud laike, siis sega õige 2k krunti ainult nende jaoks, aga aluspind karesta ka mujalt. Ülejäägiga võib ju kusagilt servast kogu detaili kruntima asuda ning pole kohustust lõpuni kruntida. Sama loogika, mis pahteldamisega - jätta paar tõsisemat kohta "varuks" - et kui pahtlit liig palju tehtud sai, siis (juba tahenema kippuv kiire pahtli) ülejääk sinna
kui kruntides 2k krundisegust puudust tuleb, siis see mure on ju imelihtsalt lahendatav - uue laari kokkusegamine ei võta minutitki

teet,
ise siiski 1k värvi peale värvimisega vaid ühe masina jagu kogemust omab - aga hea, et 1k värvi ja 2k kattevärvi vahele ikka 2k krunt sai. Lihvitud vana värvi ääred kippusid ka (natuke nitrolahustiga vedeldatud) 2k krundi all paaris kohas "õitsema"

[Molotov51]

Hetkel tegu siiski väikeste detailide värvimisega kapotiall ning kapotialuse enese värvimisega ja auto põhja salongis värvimisest jms.

[andres22]

Küsin ka targemate arvamust.
Vanal japsil vahetatud tiivakaar. Haljad kohad said Buvanoliga üle käidud ja siis roostevastase kruntvärviga(spray) kogu vahetatud metallitükk kaetud. Mõtlesin, et sellisel kujul võib see natuke aega olla, kuid nüüd lugesin eestpoolt, et tuleb kindlasti kattevärv kohe peale lasta? Mõtlesin kattevärvi ka sprayna peale lasta, kuid kasu ei pidanud sellest eriti olema? Kas rulliga oleks parem värvida? Kompressorit ega värvipritsi ei oma, nii et muid variante eriti ei näe. Tahaks ikka ise ja võimalikult soodsalt sellega tegeleda.

[visible]

Küsin ka targemate arvamust.
Vanal japsil vahetatud tiivakaar. Haljad kohad said Buvanoliga üle käidud ja siis roostevastase kruntvärviga(spray) kogu vahetatud metallitükk kaetud. Mõtlesin, et sellisel kujul võib see natuke aega olla, kuid nüüd lugesin eestpoolt, et tuleb kindlasti kattevärv kohe peale lasta? Mõtlesin kattevärvi ka sprayna peale lasta, kuid kasu ei pidanud sellest eriti olema? Kas rulliga oleks parem värvida? Kompressorit ega värvipritsi ei oma, nii et muid variante eriti ei näe. Tahaks ikka ise ja võimalikult soodsalt sellega tegeleda.

Ise sõitsin eelmine sügis ainult krunditud esipõllega 2-3 nädalat ringi nii kaua kui värvi segati ja midagi ei juhtunud, roostetama vähemalt kuskilt ei hakanud ja hiljem võttis värvi ka kenasti peale kui natukene matistatud oli ja rasv eemaldatud.
Arvan, et see oleneb paljugi sellest kui tugeva kihi peale lasid, ise lasin põllele üsna korralikult, kuna see üks kindel koht mis kivisid saab.
Värvimise koha pealt soovitaks küll osta odav kompressor ja püstol, vähemalt pärast tulemus kannatab vaadata.

[Sm. Volgahuviline]

Kui sul õnnestub kuskilt värvitöökojast natuke kahekomponentset krunti küsida koos kinnitiga, siis ajutiselt ta ehk midagi aitab, kuigi muidugi mitte eriti kauaks. Palju teda sinna ei kulu - 50-100 g on maailm.
Selle ühe tiivakaare hind tuleb, kui töö-ja materjaliraha kokku arvestada, kuskil 1500 krooni kanti ja sellepärast pole küll hakata mõtet endale ekstra kompressorit ja püstolit ostma. Need asjad maksavad kokku rohkem kui 1500.-
Odavam tuleb see auto koos probleemse tiivakaarega viia kuskile väiksemasse värvitöökotta, rääkimata sellest, et seal on vaja veel muid asju ka teha, kui ainult lased surinal värvi peale.
Võtaks hea meelega selle töö ise ette ja teeks ära, kuid praegu on tööd nii palju, et mitte kuskile ei saa seda tiivakaart niiöelda kuskile vahele paigutada, teiste tehtavate autode sekka.

[Liblikmutter]

Küsin ka targemate arvamust.

Noh.
Väga targemaks ma end ei peaks.
Aga.
Kuna see töö sai tehtud siinsamas hoovi peal, tean milline see ka välja näeb.
Tagapõll sai minuteada kivikaitsega üle tehtud.
Aaaaga..
See sprei on niivõrd kehva, et kui seda kergelt proovile panna helgib metall vastu. Meie soolaseid teid see sedaviisi ära ei kannata ja võibki selle koopaääre järgmine aasta uuesti ära vahetada.
Ise pakkusin enne talve siva rulliga üle käia see koopaäär. Saab kena sileda ja ühtlase kihi. Varemgi rulliga tehtud erinevaid asju. Saab kenama pinna, kui pintsliga. Vajab küll rohkem kihte, aga arvan, et töötaks.
Seepärast küsikski, et kuidas selle rulliga oleks?

[Tsiklimeister]

Andres!
Ise oled Levateki klubi liige,kas tõesti keegi ei taha Sind aidata selles küsimuses?
Mine bussiparki Heino Jaanuse juurde ja räägi oma probleem ära,saad kindlasti kasutada kompressorit ja värvipüstolit.

Ole tubli!

[usku]

tere!

pole jaksu praegu kogu teemat uuesti läbi lugeda. seega vabandan, kui sellest juba juttu olnud siin.

nimelt keretööde käigus on vana värv kuni metallini maha võetud, siis haljas metall mingi aja möödudes buvanoliga üle käidud, siis see kergelt maha lastud ning happekrunt peale lastud. nüüd aga on sellest juba mõni aeg möödas (ca 3 nädalat) ja autokere muuhulgas niiskust ja vihma saanud. nähtavalt rooste kusagilt läbi tulnud ei ole. nüüd ootavad ees veel keevitustööd. küsimus selline, et kas enne lõplikku värvimist peaks kogu eelneva protseduuri kuni happekrundini kordama või võib pärast puhastamist kohe tavakrundi, pahtli ja värviga peale lennata?

tänud ette

[tuff]

Kas keegi sellist roostemuundajat ka on kasutanud? Muljed? Poes soovitati et olla parim. 0,5L pudelikese hind 32kr.


vt ka http://www.agat-avto.ru/

[Style]

vt ka http://www.agat-avto.ru/

Teema jätkuks:
http://forum.nov.ru/index.php?&act=ST&f=19&t=86049
vene keeles, kuid palju edasiseid linke igasugu vestlustele.