[künnimees]

See on vist vahelduvvoolu keevitus?
Ise pole vahelduvaga keevitanud, kuid algajale on vist alalisvoolukeevitus
parem. Samas, ega selle alalise peale ümberehitus eriti üle paarisaja krooni ei lähe. Endal ka plaan umbes samasugune (Merlin 210) alalisele ümber teha, tulemust veel ei oska öelda, detailid (alaldusdioodid, kondensaator) juba ostetud, kuid pole lihtsalt aega.

[Marcello]

See alalisvoolu peale ümbertegemise teema pakuks täitsa huvi. Mida konkreetselt selle jaoks vaja on?
Aparaat ise sihuke

[valdo]

See alalisvoolu peale ümbertegemise teema pakuks täitsa huvi. Mida konkreetselt selle jaoks vaja on?

Hulga võimsusdioode ehk ventiile. Ühefaasise aparaadi korral 4 dioodi, kolmefaasilise korral 6.

[künnimees]

Marcello Wrote:

See alalisvoolu peale ümbertegemise teema pakuks täitsa huvi. Mida konkreetselt selle jaoks vaja on?

Ühefaasilise keevituse korral võib olla ka veel paispooli ja kondensaatorit.
Ventiilid pole eriti kallid, Pae ja Punase tänava nurgal on pood, kus need
ventiilid koos radiaatoritega on ~35 kr/tk ja kondensaator 10 000 mkF * 100 V ka 35 kr/tk
(ise ostsin ventiilid foorumlase Kassi käest). Paispooli tegemiseks on vaja magnetahelat (mingi võimsam trafo) ja isoleeritud traati. Ise pole veel jõudnud midagi ümber
ehitada, kuid loodan enne jõule ikkagi alaldi kokku panna. Ise ilmselt kogemusi omandada ei saa, võimalik ainult naabrimehelt küsida (tema keevitus ja alaldi) või isegi paarkümmend minutit katsetada. Siiani olen kasutanud 3-faasilist alaldiga keevitust, millel voolutugevuse reguleerimiseks pealpool 2 ~5mm läbimõõduga traadist vedrukujulist reostaati. Aparaat on väliselt selline auke täis puuritud vineerist roosat värvi kast, külgedel 2 tõstesanga. Peal veel silt, mis väidab, et tegemist 3-faasilise tähtühenduses primaarmähisega 36 V trafoga. Ei oskagi öelda, kas tööstustoodang või isetehtu (üks vihje tööstustoodangule siiski on: kunagi kogenumad mehed üle paari elektroodi järjest lasta ei soovitanud, seega pidi selliseid keevitusi kuskil veel olema). Kui keevituse ümberehitamise vastu huvi ja venekeel arusaadav on, võiks tutvuda ajakirja ,,Radio\" numbritega 8,9,10/2004

P.S Kas vahelduvvooluga on tõesti siis nii võimatu keevitada? Mul seisab remonditud 80...320 A
kahe faasi vahele ühendatav trafo mitmendat aastat nurgas, ei julge võrku lülitada, sest
pole päris kindel, kas kõik ikka õigesti ühendatud. Ei tahaks terve küla elektroonikat ära hävitada, kuid huvitav oleks siiski ka vahelduvvoolu keevitust proovida, muidugi vastavaid elektroode kasutades. Naaber põhiliselt selle pärast tahabki ümber teha, et tal palju alalisvooluelektroode.

[künnimees]

Raul kirjutas:

Mul, kui suht võhikul, selline küsimus: seoses maakoduga vaja aegajalt keevitada igasuguseid jurakaid: alates aiapostist kuni korstna varikatuseni välja. Samas ei ole ka vägapalju keevitada ning iga asja pärast ei viitsi tuttava MIG keevituse juurde Tallinnasse sõita (ning tülikas on neid kolakaid edasi-tagasi vedada ka).
Kas selline elektroodkeevitus ajaks minu, kui algaja asjad ära? Link - deca parva 165E

Sellel koormusvool väga väike, ainult 40..60 A. Natuke (~400 kr) juurde panna ja saab Marcello postituses viidatud seadme. Ei saa aru, miks nii erinevad seadmed enam vähem sarnase hinnaga on (mingi viga tehnilistes andmetes, näiteks 40..160 A?). Üldiselt paistavad kõik 1-faasilised vahelduvvoolukeevitused ehituselt väga sarnased olevat:
liigutatava magnetšundiga trafo, millel 2-osaline primaarmähis, plekist
kast (sangaga ja heal juhul ratastega) ja korpuse tagaküljel mõnekümnevatine ventilaator. Alaldi (ja silufiltri) samasse kasti toppimine arvatavasti ei õnnestu, kuid ventilaatori tekitatud õhuvoolu võib proovida kasutada alaldi jahutamiseks .Seejuures tuleb kontrollida, kui soojaks trafo keevitamisel läheb - ventilaator siiski mõeldud vaid trafo jahutamiseks ja
korpusest väljaspool asuvate takistusteta töötamiseks. Paremal juhul rakendub termokaitse (paigutatud trafo mähise keerdude vahele), halvemal juhul võivad mähistes lühiskeerud tekkida.

[Marcello]

Tänud vastuse eest.
Vahelduvvooluga saab keevitada küll, aga ega see väga lihtne ka pole - eriti algajal.
Mingist teoreetilisest kursusest mäletan, et alalisvool ikka keevituseks õige asi on ja vahelduvvool rohkem hädalahendus.

[eberhard]

Mul, kui suht võhikul, selline küsimus: seoses maakoduga vaja aegajalt keevitada igasuguseid jurakaid: alates aiapostist kuni korstna varikatuseni välja. Samas ei ole ka vägapalju keevitada ning iga asja pärast ei viitsi tuttava MIG keevituse juurde Tallinnasse sõita (ning tülikas on neid kolakaid edasi-tagasi vedada ka).
Kas selline elektroodkeevitus ajaks minu, kui algaja asjad ära? Link - deca parva 165E

Selline elektroodkeevitus on ka tegelikult kolakas ja hakata teda ise (alalisvoolule) ümber tegema...mis on 100% kindel-seadme garantii kaotad igal juhul. Soovitaks soetada inverterkeevitusaparaat-hea kompaktne-suhteliselt kerge ja saab \"lasta\" kuni 4mm elektroodidega, mis tähendab seda , et saab keevitada ka vastutusrikkamaid massiivsemaid asju: näit. äratulnud hinge aiaposti külge või muud jämedamast materjalist konstruktsiooni.
Enne ostu soovitaks proovida rendifirmast laenutatud riistaga-kui aparaat meeldib ja tuleb tihtipeale keevitamist ette, siis tasub kindlasti majapidamisse selline asi soetada.

[künnimees]

Garantii kaob korpuse avamisel. Kui keevitus ülekoormata ja mähised kokku kõrvetada, siis ilmselt ka tasuta ei parandata.
Alaldi käib väljundjuhtmete küljes, mistõttu (vähemalt teoreetiliselt) korpust avada pole vaja. Loomulikult oleks parem, kui juhtmed trafo ja elektroodi/detaili vahel oleks võimalikult lühikesed, kuid hädalahendusena võib alaldi ühendada olemasolevate väljundjuhtmete otsa ja alaldist edasi viia lihtsalt paksemad juhtmed. Muidugi kaasnevad alaldi ehitamisega täiendavad aja- ja rahakulu, kuid vahelduvvoolukeevituse olemasolul on see ilmselt parim variant alalisvoolukeevituse saamiseks (alati võib ju osta/müüa/vahetada jne). Pealegi on alati võimalus vahelduvvoolule tagasi minna (elektroodi ja detaili külge minevad juhtmed tuleb alaldi väljundklemmidelt sisendklemmidele ümberühendada). Veel garantii ja remondi kohta: mis võib trafoga keevituses nii moodi katki minna, et seda kodusel teel parandada ei saa ja garantiiremondi alla kuulub?
Mähised lähevad lühisesse - viga tekkis ülekoormusest, lülitis murdub midagi ära - kindlasti kasutati lülitamiseks jalga, haamrit vms. Enamikel trafodel on sekundaarmähise keerdude vahel (bimetall?)termokaitse, kahjuks ei tea selle rakendumistemperatuuri, võib olla ka lihtsalt tulekahju vastu
(rakendub, kui mähist enam päästa ei õnnestu).

P.S Mis on inverterkeevitus? Mingi vaheldiga (võrgupinge alaldatakse, teisendatakse kõrgemasageduslikuks vahelduvpingeks, madaldatakse väikese ja kompaktse kõrgsagedusliku trafoga ja alaldatakse uuesti) alalisvoolukeevitus, millel vool väga suurtes piirides (näit.
20...200A) reguleeritav?

[eberhard]

Kogemused näitavad, et need dioodid hakkavad läbi minema. See muidugi ei tähenda, et ei võiks ise ehitada ja eksperimenteerida kui on aega ja elementaarseid teadmisi ja selline konstrueerimine ka rahuldust pakub.
Ma siiski mõtlen, et parem on osta kohe normaalne oma ülesandeid täitev aparaat. Kui et jamada mingi 1000 krooni odavama aparaadi oma vajadustele järele kohendamisega.

Inverteri või venelastel \"invertori\" põhimõte peaks jah selline olema kui kirjutad. Keegi kahjks detailsemalt asja sisu ei ava.

[künnimees]

Dioodide läbimineku üheks võimalikuks põhjuseks võib olla kõrge
eneseinduktsioonipinge sekundaarmähise otstel elektrikaare katkemisel. Toimub midagi taolist nagu magneetos, halvemal juhul. Selleks, et vähendada voolutugevuse muutumise kiirust elektrikaare kustumisel, peaks väljundis olema kondensaator.
Tegelikkuses on sellist kondensaatorit raske valmistada, mis
kannataks sajakonna-ampriseid laadimis- ja tühjendamisvoolusid.
Samas on enamus alalisvoolukeevitustest ehitatud dioodidega,
masinmuundureid kasutatakse harvem.

[unetu]

aga kas ainult gaasi keevitust on ka et ei peaks vooluvõrguga ühendama?

[IIIFFFAR]

aga kas ainult gaasi keevitust on ka et ei peaks vooluvõrguga ühendama?

Eks on muidugi. Atsetüleeni+hapniku segu põletamise kuumuses saab ka metaleid kokku keeta. Kuigi tehniliselt võttes seda tegevust pigem jootmiseks võiks nimetada.

[Marcello]

Kus ta siis jootmine on? Jootmine on ikka siis, kui kahe metalli liitmiseks kasutatakse kolmandat, mille sulamistemperatuur on madalam - näiteks vaskdetailide liitmiseks mingi tinasegu.
Atsetüleeniga saab terast keevitada küll, aga täitematerjal tuleb traadi näol käsitsi ette anda. Torumehed kasutavad seda ju praegugi, kui peab kuskil paneelmaja korteris torusid kokku lappima, kus 3-faasilist elektrit võtta pole.

[künnimees]

Mõned aastad tagasi ehitas üks mees (nime kahjuks ei mäleta) Türi Ringhäälingumuuseumile (loodan, et sai õige nimi) miniatuurse koopia
Türi raadiomastist (H.Pedusaare artikkel mingis ,,Tehnika Maailma"
numbris). Seal oli veel kirjas, et masti ehitamiseks kasutas mees omatehtud keevitust. Kuna osad olid küllaltki peenikesed (~3 mm läbimõõduga), pidi aparaat küllaltki täpne olema. Arvatavasti kasutati elektrikaart, võimalik, et mingis inertgaasis või hoopis gaasikeevitust. Sooviks rohkem infot selliste täppistöödeks kasutatavate aparaatide kohta. Milliseid elektroode või traati kasutatakse (endal 1.6 mm läbimõõduga elektroodid kõige peenemad)? Kas keevitatakse päri-/vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvaga? Huvitatud oleks eelkõige konkreetsetest ehitamisõpetustest ning praktikute kogemusest.

[krister]

Neile, kes soovivad ise keevitust teha leidsin netist sellise lingi:
http://home8.inet.tele.dk/jan_p/welder/mig1.htm

[künnimees]

Päris asjalik lahendus, kuigi mõnda asja võiks natuke täiustada.
Eriti meeldis see pidurdamise lülitus transistoridega.
Ise teeks sellised täiustused (kumbki kasutatav teisest eraldi):
1)Traadi kiiruse reguleerimise potentsiomeeter käepidemesse, nagu elektritrellil.
2)Traadi kiiruse automaatne reguleerimine sõltuvalt keevitusvoolust.
Keevitusvoolu tugevuse andurina võiks kasutada kasvõi mingit väikest lisamähist paispoolil.

Veel oli lehel huvitav asi TIG kohta : The difference is that it not need a wire feeding system but instead a active rectifier to aloud the current to ramp up and down and a HF ignition circuit witch in many commercial TIG welder is based on a automobil ignition coil..!

Ise sain aru nii, et seda juhitavat alaldit (,,Radio" ajakirjast leitud skeemides on selleks otstarbeks tavaliselt sildalaldi ühes õlas türistorid)
kasutatakse keevitusvoolu stabiliseerimiseks, mis on käsitsi keevitamisel oluline kaare muutuva pikkuse tõttu. Auto süütepooli on tarvis kaare esialgseks süütamiseks (huvitav, kas sellest väiksest sädemest väheks ei jää piisava hulga õhu ioniseerimiseks?).

[künnimees]

Üks käsitsi keevitamiseks mõeldud punktkeevitus ajakirjast ,,Radio" 7/2005 või 12/1978:
ftp://ftp.radio.ru/pub/2005/07/7.djvu.
DjVu avaja saab siit (võtta see autoinstalli variant): http://www.cqham.ru/djvu_dwld.htm.


Lühike tutvustus (neile, kel pole aega venekeelset artiklit lugeda või ei oska vene keelt):

Aparaadiga saab keevitada 0,08..0,15mm paksuseid tavalisest ja roostevabast terasest plaate massiivsemate rauatükkide külge või
kuni 0,3mm jämedust terasatraati. Vooluimpulss väljundis on väärtusega 300..350A.


Artikklis kirjutatud täiustused:

1)Kasutades grafiitelektroodi, saab keevitada kuni 0,3mm jämedusi vasktraadijuppe trükiplaadi külge.
2)Asendades trafo T2, dioodid V5..V8 ja elektroodi, saab keevitada
kuni 0,5..0,7mm paksuseid terasplaate. Vooluimpulss väljundis nimetatud ümberehituse korral 1400...1800 A.


Iseenesest kasulik asi, kuid täiustuse 2 järel vajab võrgust 45 A vooluimpulssi, mis võib kodutehnikale halvasti mõjuda.

[grynno]

http://www.handymann.ee/cart/view_produc...duct=79990

Et Handymann pakub sellist. Olge nüüd head, asjatundjad, ja õelge selle masina kohta midagist.

[Raudpats]

Ei ole selle masinaga keevitanud.Aga vaadates andmeid, siis - nn. tugevus: 30A ja 90A on ette nähtud konservikarbipleki keevitamiseks.Tõsisema töö jaoks jääb nõrgaks.Tõenäoliselt pikema-ajalisel töötamisel max. rezhiimil kuumeneb üle.Kui on vaja natuke õhukest plekki mitte just väga tihti keevitada, siis peaks asja ära ajama.Aga , see jutt on kõik oletuslik. Tegelikkus võib mõnevõrra erineda, 90A siiski ei võimalda kohe kindlasti 3mm plekki või näiteks veetoru keevitada.

[grynno]

seda oligi arvata, et sellise raha eest tööriista ei saa.
Aga millised oleksid need nn. "min. näitajad" korralikule kodukasutuse masinale. Et saaks auto keretöödega kah hakkama. Suuremaks/raskemaks tööks elektroodkeevitus olemas.