[VDO]

Algust sai see projekt sealt---> [Automoto Foorum » Auto-Moto » Mootorrattad » Tehniline: mootorrattad alates 125 cm3 » kardi sild iz´ile],
aga nüüdsest jätkud see siin käsitledes ainult(loomulikult väikeste eranditega) seda kindlat teemat.

Teemaarenduseks:
Jutt seal oli selline-

VDO
lugesin seda teemat ja ka mul hakkas mõte liikuma
mul oli kunagi minimopi raamile taha 2 ratast aretatud, algul sel masinal vedas aint 1 ratas kuid hiljem siiski otsustasin "jäiga" võlli kasuks, sest sellega möllamise ajal oli lumi maas. Tagavedrustus toimis küll, aga jah miinuseks oli see, et lõpuks see taguosa hakkas lagunema, kuna amortide olemasolul jääb see taguosa nõrgaks(kui just masinat megaraskeks ei taha teha).

mul on praegu 2 komplektset izhi(ju2k ja ju3k) ja üks doonor ning 1 mootor üleliia. mõtlesin siish, et võiks midagi sarnast valmis teha(loodame, et sünnipäevaks[19. jaan.] isalt keevituse saan). mõtlen, et teha kah jäigalt(without amordid) ja kummidele väiksem surve sisse lasta.
To: motamees- kuna oled sellise masina valmis teinud, siish küsiks sult nõu(kui tohib muidugi).
kui palju tippkiirus vähenes, selles mõttes et ülekanne autorataste puhul pole ju 1:1le? mina tahaks selle masina võimalikult aeglaseks teha(taha suur hammikas, ette 16) ja oleks hea kui mingid sügavama protektoriga rehvid saaks
taha panid orig. izhi tagahammika(vist nimetasid seda eespool)?

motamees
Ega ma seda tippkiirust mõõtnud pole.
Ei mäleta, et ta nüüd poris liiga kiire oleks olnud. Taha suuremat hammakat ei saa panna, kuna siis hakkaks see vastu mättaid käima. Ees 15 hammakaga (invaliidikäru oma) oli jõudu piisavalt. Tahtmise juures oleks see võimalik tiba väiksemakski teha. Esimese hammaka juures loeb iga hammas päris palju.

VDO
kuidas sa hammikat ühtlaselt väiksemaks teed?
kas sinna izhi seda piduritrummli süsteemi koos hammasrattaga ei saa panna(hakkab see soppa koguma või on muid probleeme sellega[nt.selle sinna külge kinni aretamise suhtes?])?

valdo

VDO kirjutas:[kuidas sa hammikat ühtlaselt väiksemaks teed?]
valdo vastas:
Hammaka saab uue teha, kui vaja. Järgnev jutt kehtib kõikide (rullpuks)kettide ketihammasrataste kohta.

Neid saab teha alati lehtterasest uusi. Teraslehele tuleb maha märkida sobiva läbimõõduga suurring, mis tuleb perimeetris jagada võrdseteks osadeks. Sobiva läbimõõdu all tuleb mõelda sellist läbimõõtu, kus võrdseteks osadeks jagamise tulemusena saavutatakse kahe punkti vaheliseks kauguseks (hulknurga küljeks) täpselt ketisamm. Eeltoodud teave võimaldab etteantud ketisammu ja hammaste arvu juures suurringi läbimõõdu välja arvutada.

Edasi tuleb maha märkida kärniga tsentrid (väga täpselt - soovitavalt 0,1-0,2 mm!) ning märkide kohalt rullpuksketi puksi läbimõõdust veidi suurema puuriga augud puurida. Viimase tegevusena tuleb aukude vahed läbi lõigata (ühtlaselt kauguselt). Ja ongi kõik.

Olen omal ajal jalgrattale/mopeedile mitmeid ketihammasrattaid teinud.

VDO
OT(või siis ka mitte): to motamees- kuidas sa lahendasid keti pingutamise sellel masinal? ja kui pikk see tagumine võll umbes oli?

motamees
Keti allosas oli tehtud ülejooksu tald. Seda sai reguleerida. Hõõrdematerjaliks oli SDV kartulikombaini transportöörlindi veonaga. See oli üks äärmiselt kulumiskindel kumm/plast.
Võlli laiust ma enam ei mäleta. Ta võis olla kusagil 70-80cm juures. Pidi ju ilma velgedeta jalgväravast/uksest välja mahtuma.

VDO
a muidu soovitad pikema võlliga teha?(mitte ka nii pika, et võlli väga murdma hakkaks)

ei tea kas sellist materjali veel kuskilt saada on?
muidu sinna saaks ka ju mingi pisikese hammika laagrite peal panna!?

parmhot
Sai ka millalgi ammu ehitatud analoogne trike nagu Motamehel (tõsi küll, kõigest Minski mootoriga). Tagatelg samuti ilma vedrustuseta (kasutasin kombain Niva mingit võlli koos laagripukkidega), keti pingutus oli lahendatud siis laagripukkide edasi-tagasi liigutamisega ehk põhimõtteliselt sarnaselt soolotsikli ketipingutile. Mõlemad rattad olid muidugi jäigalt võllile ühendatud.

motamees
See kõhualune on päris pasa sees ja hammakas seal ei oleks vist kõge parem lahendus. Laager vajab hoolt/vahetamist. See kaproni laadne materjal on hooldevaba. Algul kuluvad kiiresti sooned sisse. Siis, kui keti rullikud hakkavad juba vastu puksi käima, jääb kulumine seisma.
Võlli materjali saamisega oli omal ajal probleem. Arvasin siis, et parem lahendus asjale on paraleelvarda toru. Võtsin siis kaks varrast (vist GAZ ja ZIL) ja surusin pressi all nad üksteise sisse. Välimisele torule olid augus sisse puuritud. Läbi nende aukude keevitasin torud kokku. žiguli pooltelg sai kohe peale laagrit treitud toru augu mõõtu ja lühemaks võetud. Telg otsapidi toru sisse ja jällegi läbi aukude punktidega tervikuks ühendatud. Asi oli peale koostamist mitteremonitav. Lada pooltelje laagrid peavad sellise ratta all igavesti.
Keti pingutamine võlliga (nagu soolorattal) nõuab keerukamat konstruktsiooni. Pingutiga oli asi lihtsam.
Võlli pikkus pole üldse oluline murdmise seisukohast (minu konstruktsiooniga). Laagripukk jääb ju alati ratta kõrvale. Murdepunkt on seal. Võll on ainult ratta veo edasikandja.
Meenus ka teine põhjus, miks veljed tagurpidi all olid. Nii ma sain laagripukist raamini mineva toru sirge panna.
Tänapäeval ehitades paneks ketaspiduri. Tol ajal pold neid võtta. Ketiratta saaks ära kasutada kohe pidurikettana.

VDO
tänud inforikka postituse eest teile mõlemale

võlliga pingutamist pean ka mina keerukamaks. laagriks saaks ka ju kinnise laagri panna(aga kas need katted ikka hoiavad vee ja sopa eemale?)
*kas sellist tugevat materjali oleks veel kuskilt saada?-kui seda ei saa, siis tuleb ikkagi ju hammasrattaga see asi ära lahendada.

probleem mul veel selline, et ei tule ette, mis asi on žIGULI POOLTELG?
üks 2105 on mul olemas lammutamiseks

ja mida soovitate võlliks võtta?

keevituse ostis isa sünnipäevaks(19.) ära, aga õnneks saan natuke varem kätte(see nv vist) ja siis saab asja juba täpsemalt aretama hakata. ja siis teen selle kohta uue teema(nüüd see teema on siin).

motamees
žIGULI POOLTELG? - Võll, mille ühes otsas on tagaratas ja teine otsapidi reduktori sees. Kohe rattakinnituse kõrval on laager, millele toetub auto tagaosa.

[VDO]

Kuidas ma selle sealt lahti saan, kas lähen rellakaga kallale? (Kui rellakaga, siis kust maalt maha võtta?)

Ja mida soovitate võlliks?

(Ja ikka see küs.:*kas sellist tugevat materjali oleks veel kuskilt saada?-kui seda ei saa, siis tuleb ikkagi ju hammasrattaga see asi ära lahendada.)

[motamees]

See ei pea olema sama materjal. Peaks olema selliste omadustega. Tuleb lihtsalt silmad lahti ringi vaadata. Näiteks žiguli ketipinguti kõlbaks sinna.

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=7604

[VDO]

Ok tänud, täna lähen lammutama

[VDO]

Mõlemad poolassid žigulil välja kistud, tulid õnneks üsna kerge vaevaga- mutrid lahti ja nats sõrgkangi ja lahti.


To motamees:
Pildilt pole kahjuks väga hästi aru saada kuidas sa selle tagaosa raami laagrite külge oled(olid) keevitanud
Kas lihtsalt sinna külge, või on laager omakorda millegi sees?

Kui palju oli sul tagakahvli allesjätmisest kasu? Mina mõtlesin, et eemaldaks selle välimuse nimel ja keevitaks sinna vahele lihtsalt mõne toru tugevduseks juurde

Kuhu jäid izhi raamil keevituskohad?
Ja kas selle hammasratta kinnituse treisid(/lasid treialil valmis teha)?

Ning veel lõpuks ka selline küsimus, et kui laia sa soovitad teha taguosa?(ühe tagaratta välimisest küljest teise ratta välimise küljeni??
Sul ju selles suhtes kogemusi, et kui kergelt külili tahtis minna ja kui lai on paras, et metsas manööverdada

*Küsin nii palju, kuna ei taha seda aparaati rellakaga kunagi lahti lõikama hakata, et midagi ümber sellel teha.

[motamees]

Laagrile peab puki ümber treima. Sinna külge saab torud keevitad.
Tagakahvel on ära võetud.
Raamile keevituskohti ei teinud. Torud on poltidega raami külge tõmmatud.
Hammasratta jaoks sai treitud vahetükk, mille keevitasin võllile.
Ratta laiuse saad pildilt kätte. Seda laiust ei mäleta. Mõõdad pildilt mingi kindla suuruse, mida tead ja mõõdad rataste välise laiuse. Siis arvutad teadaoleva mõõdu järgi rataste laiuse.
http://www.hot.ee/avatarovs/motad/ovstrike.jpg
Ehitasin ratta nii, et saaks vajadusel (seda vajadust ei tulnudki) tagasi sooloks teha. See tegi asja keerukamaks. Palju lihtsam oleks reaktiivvardad otse raami külge keevitada.
Praegu kasutaks pooletollise veetoru asemel õhukseseinalist nelikanttoru. Ka ei arvestaks uuesti soolovariandiga.
Rattal istuv põnn on praegune foorumlane Overspeed.

[VDO]

A see peaks ju kah sobima kui laagripukiks lõidata jupp vaz'i tagasilla otsast-sealt kus see laager algselt oli?

Masin jäi sul siis enamvähem sama pikk kui soolomasin?

Hammasratta kinnitasid sellele vahetükile neetide või poltidega(6)? Ja kas sul jäi kett orig. mõõtu või tegid pikemaks?

Ma mõtlesin jah, et kohe raami külge keevitada- nii tuleks raam tugevam ja oleks lihtsam teha
Mis ümmargune asi see istme all on sellel pildil?

Miks kandilist toru pooldad(ilmselt tugevam?)?

Seda arvasingi(, kuskiltloetu põhjal), et pisike tsiklimees Overspeed on
Suur tänu, abivalmiduse eest!

*Mõõtes sain kuskil nats üle 0.8 meetri, ise teeks vist 1.0 umbes.

[motamees]

A see peaks ju kah sobima kui laagripukiks lõidata jupp vaz'i tagasilla otsast-sealt kus see laager algselt oli?

Masin jäi sul siis enamvähem sama pikk kui soolomasin?

Hammasratta kinnitasid sellele vahetükile neetide või poltidega(6)? Ja kas sul jäi kett orig. mõõtu või tegid pikemaks?

Mis ümmargune asi see istme all on sellel pildil?

Miks kandilist toru pooldad(ilmselt tugevam?)?

Väga hea idee. Hakkad juba ise ka mõtlema. Seda tegevust peaksid rohkem harrastama. Sellise asja ehitamine ongi rohkem nuputamine, kui töö. Palju asju tuleb kindlasti ümber teha. Ka see kuulub asja juurde.

Umbes. Ei ole mõõtnud.

Vist poltidega. Pole oluline. Peaasi, et kinni saad. Keti pikkuse muutmine on nii kerge tegevus, et ei mäleta sellist probleemi üldse.

Veoauto Škoda tagatuli.

Kandiline toru on kergem. Kui läbimõeldult panna, ka tugevam.

Ehitamise/ümbertegemise piinadest võid lugeda siit.
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=9218
Saad väikse ettekujutuse, mis sind ees ootab. Ja ära arvagi, et sul kergemini läheb.

[VDO]

Täna siis lõikasin silla küljest laagripukid ja käiasin need välimuselt normaalseks(teravad servad ära)

[VDO]

Küsimus veel selline, et kas izhile sobivat ketti müüakse juppidena(kui, siis kus?)?

Ja kuidas istuks izhi ketile žiguli ketipinguti?

Kas laagripukkide vahele, poolasside otsa sobiks tolline veetoru(ca 80 cm? Või peab midagi tugevamat otsima? Sellele torule peab kinnituma ka hammasratas.

[valdo]

Ja kuidas istuks izhi ketile žiguli ketipinguti?

Kas laagripukkide vahele, poolasside otsa sobiks tolline veetoru(ca 80 cm? Või peab midagi tugevamat otsima? Sellele torule peab kinnituma ka hammasratas.

Mootorrattal on üherealine rullpukskett, mis nt Žigulil mitte kohe ei ole. Seepärast ka Žiguli pinguti ei sobi - sobiv pinguti peaks ikka välja nägema a la turismiratta (rullpuks)keti (käiguvahetuse) pinguti. St selle rull peaks puudutama mitte ketilülisid, vaid sõrmedel, lülide vahel veerevaid pukse. Muidugi... kuna IŽi ketil on jalgratta omast puksid palju  laiemad ei saa turri rulli kasutada vaid see rullik tuleb ise teha (treida või treida lasta). Kui just pimeda juhuse tõttu sellist kusagilt ei leia, mis täpselt sobib Nt põllumajandusmasinatel on 5/8" sammuga IŽi ketiga analoogset ketti N.Liidu ajal ülipalju kasutatud ja ma ei anna pead, et kusagil nendes keti pingutusrulle ei ole

Mis torusse puutub, siis tavaline (valtsitud) (vee)toru kandevraami elemendina unusta kohe ära. Igal juhul peab olema tõmmatud toru ja ülimalt soovitavalt spetskarastusega kande- või raamitoru. Muidu pead jämeduses/seinapaksuses väga üledimensioneerima. Üks suvaline veetoru ja erikarastusega raamitoru (jalgratas, mootorratas jms) erinevad üksteisest ju nii struktuuri kui ka talutavate koormustugevuste (väände, painde, surve jms) osas nagu öö ja päev.

[motamees]

Mootorrattal on üherealine rullpukskett, mis nt Žigulil mitte kohe ei ole. Seepärast ka Žiguli pinguti ei sobi

Poest ostes ei ole žiguli ketipinguti tallal (on suur kummist kaar, metallalusel) ühtegi jälge sees. Mistahes kett moodustab sinna sisse ise omale vastava raja.

[VDO]

Tänud teile!

[VDO]

Niisiis, eile sain keevituse kätte, elektroodi sain jooksma juba, aga õmblust peab veel arendama.

Sain ka žiguli keti pinguti mingisuguse, aga see on selline hele plastist asi ja
seal kaks soont peal(asi on uus). Kuidagi saaks võibolla sallest asja, kuid isa juures ühes laos kolades märkasin fordi piduriklotse ja tekkis ülihea mõte, et piduriklotsist saaks ju hea pinguti. See on tugev materjal ju! (Mõtlen praegu žiguli klotsidele).

Ikka veel see ketiküsimus(, et kas saab ИЖ'ile ketti juppidena kuskilt osta)!?

Homme peaks torumaterjali saama, siis saab ka midagi aretama juba hakata.

OT: Kas keegi teab kust saab mingit õpetavat informatsiooni keevitamise kohta? Ise arvan, et algaja kohta saan päris hästi hakkama(harjutama peab sellegipoolest veelgi) ja mõned näpunäited ei teeks paha!

[Nitro]

Piduriklotsides peaks olema siiski abrasiiv materjal sees, seega kulutab ta sul keti pikapeale ära. Ning ega väga tugev ja vastupidav ta kah vast ole, kuna ta peab ju suht-koht hästi haakuma. Mõni tugevam plastikmaterjal sobiks vast paremini. Näiteks on mul jootekolvi alusena kasutusel vene kuumakindel plastikkauss. Tolle materjal on ikka paras kõva - noaga ikka annab lõigata.
Ketti peaksid saama näiteks Kloostrimetsa motopoest. Suvel ostsin sealt kah IZ Planeta jaoks ketti, müüdi seda meetri kaupa (oli küll suhteliselt kallis aga pidi see-eest väga tugev ja vastupidav olema).

Veidike kõrvalist juttu kah
Mis keevitus-apastraadi said? Elektrood või traatkeevitus ?

[motamees]

Piduriklots on ikkagi libisemisvastasest materjalist. Mina seda ei paneks.
See hele plastikust asi on sul ilmselt 2107 ketileevendi. Ketipinguti on teine asi. Väliselt on sarnane piduriklotsiga. Friktsioonkatte asemel aga kummi.

[JyrkaEE]

Ikka veel see ketiküsimus(, et kas saab ИЖ'ile ketti juppidena kuskilt osta)!?

Kui tahad, tule mu poolt läbi, võin sulle paari õlle eest kasvõi 2 kasutatud izhi ketti anda. Jupita seda nii palju kui tarvis

[valdo]

Ikka veel see ketiküsimus(, et kas saab ИЖ'ile ketti juppidena kuskilt osta)!?

Kui tahad, tule mu poolt läbi, võin sulle paari õlle eest kasvõi 2 kasutatud izhi ketti anda. Jupita seda nii palju kui tarvis

Kui on plaan mitme keti tükkidest uus kett kokku panna, siis mina ei loe seda eriti heaks tegevuseks. Eriti kui niiviisi lapitud ketiga kettülekanne hakkab käima suurtel kiirtustel või vastutusrikastes kohtades.

Probleem on selles, et kui uuel, kulumata ketil on kõik lülid ühepikkused, siis kulumise käigus kett veidi pikeneb. Kui lappida kett kokku erinevatest ja tõenäoliselt erineva kulumisaetmega juppidest, siis on eri ketilõikude pikkused erinevad.

Selle kõige tulemuseks on, et ketti on paganama raske pingutada - kui teatud ketiasendis ketirataste suhtes on kett nii parajalt pingul, siis kettülekande liigutamisel ehk keti teise asendi korral on ketil meeletu lõtk või siis "poob" kett end hoopiski kinni. Ning kui reguleerida kettülekanne asendisse, kus ta veel end "kinni ei poo", siis keti vabalt käiv ehk koormust mitteülekandev haru hakkab töö ajal laperdama - paremal juhul kulutab ketti ja ketirattaid, halvemal juhul lendab ratastelt maha.

Muidugi saad Sa mitmete pruugitud ketti olemasolul valida enam-vähem võrdse kulumisastmega ketid, kus eelmainitud efekt on väike või olematu. Kettide kulumisastet saad mõõta nt suvalise suure ketiratta peal, kuhu paned keti peale ja püüalt siis keskelt ketti ratta hammaste pealt üles tõsta. Mida rohkem on kett kulunud, seda kõrgemale ta tõuseb ning enam-vähem võrdne tõus näitab võrdset kulumisastet.

Mina ei ole isegi oma uunikum-jalgratastele tahtnud peale panna erineva kulumisastmega kettide tükkidest komplekteeritud ketti, kuigi seal on kooirmused ja kiirused mootorrattaga võrreldes ikka üüratult väiksemad. Kui on võimalik, siis olen mõõtnud kulunud kettide kulumisastmeid ja äärmisel juhul komplekteerinud keti enam-vähem sama kulumisastmega keti lõikudest ka jalgratastel.

[VDO]

Tänud Valdole hea "ketiinfo" eest, ja kui lappimisest midagi välja ei tule, siis ostan uue keti. Aga siiski kui sellest enamvähem asja saab siis uue peale raha raiskama ei hakka.

Niisiis, eile sain keevituse kätte, elektroodi sain jooksma juba, aga õmblust peab veel arendama...

-Seega elektroodkeevitus

Kas kellelgi on sellest ketipingutist äkki pilte? Peaks kiikama ühte siisnsesse komisjoni poodi(Männi Äri), et äkki leian selle sealt.

Ise hakkasin kah mõtlema, et piduriklots ikka mingist materjalist on, mis hästi haakub. (Aga kas selle ülipaksult õlitamine ei aitaks?)

[valdo]

Ise hakkasin kah mõtlema, et piduriklots ikka mingist materjalist on, mis hästi haakub. (Aga kas selle ülipaksult õlitamine ei aitaks?)

Õlitamine (küll mitte ülipaksult) aitab mingil määral siis, kui kogu kettülekanne asub hermeetiliselt suletud ruumis ning saab sundõlitust kas surve- või paiskõlituse teel (vrd - kõikide autode mootorite nukkvõlliketid). Mina ei kujuta küll ette, kuidas Sa rattaülekande keti ümber sellise hermeetilise ja õlikindla ruumi ehitad ja pealegi õlituse organiseerid. Lahtise kettülekande korral laseb õli sealt imekiiresti jalga ning õliga segunenud kruusa- ning tolmuosakesed nühivad seda kui liivapaberiga, tulemuseks ülikiire kulumine.