WWW Kirjutas:Kahju jah ,et seda (ringrada- Valdo kommentaar) ei õnnestunud N-liidu rahadega teostada !
Paljud muud ehitised muidugi said tehtud !
Tegelikult jäi palju tegemata. N.Liidu aegadele 1940-80ndad tagasi vaadates võiks rahule jääda vaid kolme perioodi/asjaga:
1. Sõjas purustatud linnade taastamine monumentaalsete (tihti neoklassitsistlike) majadega koos nimetet linnaosade korraliku ja tihti ka teadusliku planeerimisega. Tallinn sai 1950. aasta kandi kinnitatud generaalplaani (üldplaneeringu tollane nimetus) kohaselt nii laiendatud Liivalaia-Paberi-Suur-Ameerika sihi kui ka ka teise sihi algusosa Rävala (tollal Lenini) pst alguse näol.
Enne Teist Ilmasõda olid nimetet piirkondades keerukate labürinti meenutavate tänavate võrgud, mis oleks autode arvu kasvule nagunii jalgu jäänud. Ehk kui 1944. aasta märtsipommitamine oleks olemata olnud, siis oleks nagunii need kaks läbimurret liikluse pärast teha tulnud, nii nagu 1935. aasta paiku pikendati Pärnu maantee sakala tn algusest Vabaduse väljakule (enne seda oli seal ca 3 korda kitsam Väike-Roosikrantsi tänav).
2. Linnasüdame korralik planeerimine/korrastamine/väljaehitamine enne 1980.a. olümpiamänge. Tollal tehti uus Pirita tee, uus Pärnu maantee linna läheduses, linnahall, peapostkontor, hotell Olümpia, Pirita TOP, lennujaam jne. Ja "sama soojaga" valmisid ka rekonstrueeritud Järvevana tee ja uus Pärnu mnt viadukt endise kitsaks jäänud viadukti ehk nn "Hendriksoni küüru" asemele. Need objektid valmisid peale olümpiat, kuid tõukejõud oli ikka sealt.
See kõik toimus tegelikult tänu ENSV ja Tallinna linna võimalikult oskuslikule juhtimisele (Arnold Green, Albert Norak jt). Loomulikult N.Liidu rahade eest, mis siia täiendavalt eraldati.
3. Eesti põhi- ja tugimaanteedevõrgu rekonstrueerimine 1940-80tel. Ikka väga palju tehti tollal täiesti uusi teid, täpsemini totaalselt rekonstrueeritud teid! Kui nüüd jahutakse Tallinn-Tartu maantee juttu juba aastaid, siis tollal tehti ilma suurema kärata valmis Tallinn-Narva kuni Valgejõeni. Ja arvukalt väiksemaid teid, nt Anija-Kehra-Kose (ca 1968-74), Anija-Raasiku (ca 1974-76) jt.
Samas jäi palju ka tegemata. Hulk asju oli plaanis ning ma usun, et parema tegutsemise ja väiksema kemplemise korral oleks need ka N.Liidu keskrahadega valmis saanud.
1. Rävala pst jäi lõpetamata ja on seda tänini - ja seda ühe hõlmikpuu pärast! Usun, et kui oleks asju osatud ajada, oleks 1980tel suudetud sinnakanti uus ooperiteatergi ehitada N.Liidu rahade eest! Igatahes detailplaneeringud olid olemas ja rahade osas ka põhimõtteline nõusolek aga asi lõppes kemplemise/vaidlemisega.
2. Tartu mnt jäi Tallinna piires rekonstrueerimata (mida muide plaaniti teha juba 1937!). Taastatud EVs lasti kellegi lauslolluse ja/või äraostetavuse tõttu sinna lausa krunte erastada
3. Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimistööd jäid venima ja vinduma ning osa plaanitut realiseeriti alles 1990te lõpul taastatud EV ajal. Viitna ümbersõit on praeguseni poolik. 1970tel oli reaalne võimalus töid kiirendada, kuid see magati maha.
4. Tallinna teise generaalplaani 1971 valminud liiklusskeem jäi enamikus realiseerimata. Seal olid muide edukalt lahendatud nii Ülemiste sõlm kui ka nn "teine ringtee" praeguse bussijaama ja trammipargi kohalt. Ehk needsamad asjad, mida nüüd hädavajalikena hilinenuna taas plaanitakse. Tühine osa liiklusskeemist realiseeriti 1980.a. olümpiamängudeks.
5. Lasnamäe teed/kommunikatsioonid jäid lõpuni ehitamata. Esiteks loomulikult (kiir)tramm - see oleks palju aidanud seal liiklust korraldada! Nüüd ollakse taas veendumusel, et Lasnamäe vajab ikka hädasti rööbastransporti! Loomulikult on tollal kiirtrammi trassiks/peatusteks plaanitud krundid praeguseks juba paljus erastatud ja täis ehitatud...
Ja loomulikult Laagna tee (Lasnamäe kanal, tollase ametliku nime järgi Oktoobri prospekt) ise! Väga sobiv ja teravmeelne idee oli viia liikusmagistraal paepinnase sisse, võimaldades luua mugavad mitmetasandilised ristimikud ning vähendades liiklusmüra elamute juures. Alguspoolel nii tehti aga... lõpupoole hoog rauges ja "kanal" tuleb maapinnale välja koos vägagi ebamugavate ristmike, vöötradade jms-ga. Igaüks, kes kanali algusest lõpuni on läbi sõitnud, näeb ju selgelt, et pooleliolev ehitis on näruste hädapäraste vahenditega kuidagi ligadi-logadi ära lõpetatud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel