Massi lüliti
#1

Asi järgmine-kasutada on selline massilüliti, mille korpus on musta värvi plastmassist, peal on selline väike nn toruke, kuhu torgatakse punast värvi plastmassit võti. Lüliti all on kaks nn klemmi, kuhu kinnituvad mutriga kaks kõrgepinge juhet. Üks juhe tuleb starterist lülitisse, teine juhe läheb massi(antud juhul keresse). Kui süüde ja mass on väljas ei toimu käivitamisel midagi(starterit taha ei võta), kui aga auto käib ja nüüd mass välja võtta, siis auto välja ei sure(mootor ei seisku). Kord seiskub kord mitte. Ainult tahhokas hakkab imelikult võnkuma, auto mootor töötab edasi. Siit küsimus, et kas massi väljavõtmisel töötava mootoriga peaks mootor seiskuma? Või äkki on vigane hoopis massilüliti? Kas kellelgi on äkki kogemusi sellise massilülitiga(peaks olema selline nagu on enamikel võidusõiduautodel). Autoks on Gaz 52
Vasta
#2

Massilüliti eesmärk on lahutada peamine vooluallikas - aku - vooluahelatest, et lühise korral ei läheks seisev auto põlema või saaks sõidu ajal põlemaläinud juhtmete korral aku süsteemist kiirelt lahti ühendada ja nii tulekahju põhjuse elimineerida. Aku sisetakistus on lihtsalt nii väike, et ta on võimeline lühiühenduse korral jämedadki trossid hõõguma võtma, rääkimata peenikestest juhtmetst.

Starteri ja massi vahel ei ole see lüliti Sul teps mitte, ikkagi reeglina aku miinusklemmi ja massi vahel (kui pole tegemist just vanema autoga, millel pluss keres). Massilüliti lahutamine võrdub olukorraga, kus akul üks juhe pealt ära võtta.

Samuti eksisid Sa selles, millised juhtmed massilüliti all on - need ei ole teps mitte kõrgepingejuhtmed, kuigi nad nendega veidi sarnanevad. Kõrgepingejuhtmel on reeglina peenike kiud ja paks isolatsioon, akujuhtmetel (akust starterisse ja akust massi) aga on kiud jäme ning isolatsioon tavaline õhuke. Lihtsalt auto käivitamise ajal on voolutugevus seal juhtmes meeletu, mis nõuab jämedat kiudu.

Kui Sul mootor seisab, on aku Su autol ainus vooluallikas. Kui mootor aga töötab, on vooluahelas aga kaks vooluallikat - aku ja generaator. Ning loomulik on, et aku ahelast väljavõtmise korral (massilüliti lahutamise korral) jääb generaator voolu andma ning mootor selle vooluga edasi töötama! Kõik (vähemalt Vene) autod käitusid selliselt, kuigi mootori töötamise ajal ei ole soovitav siiski massilülitit välja võtta.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#3

väga segane jutt! Sellise kirjelduse järgi on tegu mingi sossepa juhtmearetusega ja el.süsteem tuksi keeratud!"Üks juhe tuleb starterist lülitisse, teine juhe läheb massi(antud juhul keresse)" sellisel juhul peaks olema lühiühendus mida üldse olla ei tohiks - starteris ikka + ju! Väga segane!
Vasta
#4

edit:
post kustutatud, tasub tähelepanelikult lugeda

T


Vasta
#5

Sorry ajasin nats sassi küll nüüd jah selle juhtme süsteemi. Ikka nii on jah et aku miinuskleemi ja massi vahel on ühendus.
Vasta
#6

Aga kuidas saate aru sellest lausest ning kuidas teha siis valmis selline ühendus. Peavoolulüliti peab olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad (aku,süüde,generaator) ning seiskama mootori.
Vasta
#7

ants11 Kirjutas:Aga kuidas saate aru sellest lausest ning kuidas teha siis valmis selline ühendus. Peavoolulüliti peab olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad (aku,süüde,generaator) ning seiskama mootori.

Akuga seotud ahelad jah. Generaator on aga Sul vaikimisi keres, st see ei ole kerega ühendatud mitte juhtme abil, vaid on füüsiliselt monteeritud mootori külge (mis on omakorda vasktrossi kaudu ühendatud autokerega).

Ehk siis massilüliti katkestab vaid aku vooluahela, generaatori ahel jääb tarvitite ahelatega seotuks.

Kui Sul on vooluahel, milles on hulk tarviteid ja kaks vooluallikat, siis ei ole võimalik ÜHE pealülitiga katkestada mõlema vooluallika ahelad, vaid ikka ühe ahelad. Autol on olukord sellevõrra lihtsam, et seisva mootori korral ei anna generaator teps mitte kohe voolu, st ta ei ole sel juhul vooluallikas. Seepärast ei ole generaatori juhtmetele mingit lülitit ka leiutatud/arendatud (mis oleks Sinu terminites TEINE pealüliti) Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#8

Ühesõnaga ja kokkuvõtlikult ei ole siis võimalik selline asi, et ühest peavoolu lülitist saaksin ma katkestada kõik ahelad, st aku, süüde ja genekas. Ikkagi on siis vaja teist lülitit vahele, millega katkestada ära teine vooluahel?(süüde, genekas)
Vasta
#9

ants11 Kirjutas:Ühesõnaga ja kokkuvõtlikult ei ole siis võimalik selline asi, et ühest peavoolu lülitist saaksin ma katkestada kõik ahelad, st aku, süüde ja genekas. Ikkagi on siis vaja teist lülitit vahele, millega katkestada ära teine vooluahel?(süüde, genekas)

Kui Sul on elektrisüsteem, kus on rohkem kui kaks tarvitit ning kaks vooluallikat, siis loomulikult on Sul vaja tarvitite eraldamiseks MÕLEMAST vooluallikast vaja KAHTE lülitit. Kummagi vooluallika jaoks.

Kui Sa mu eelmist vastust lugesid, siis vast said ka aru, et generaator on vooluallikas vaid juhul, kui ta ringi käib. Seisva mootori korral mitte. Seepärast ei ole liikuritel aretatud ka generaatori ahelasse mingit lülitit. Releepõhistel autodel (kus pooljuhttehnikat veel ei kasutatud) on nagunii generaator nii madalatel pööretel kui ka mootori seisu ajal tarvititest lahutatud relee lahutatud kontaktideseisuga.

Muide - süütelukust ja muudest lülititest PEAKS saama  ka ilma massilülitita kõik tarvitid välja lülitada. St Sinu mainitud ühe pealüliti asemel on neid lüliteid hulgim. Seda küll korras eketrisüsteemi korral - samas kipub (eriti vanematel ja Vene masinatel) midagi kusagilt lagunema, keresse minema jms, mistõttu ohutuse mõttes oleks mõistlik akuga seotud ahelad ühest kindlast ja usaldusväärsest punktist välja lülitada. Sest aku on ka seisva mootoriga vooluallikas ning pealegi veel üliväikese sisetakistusega vooluallikas! Ja just selleks massilüliti olemas on...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#10

Aitäh asjalike vastuste eest.
Vasta
#11

Kas see pole mitte nii, et genekast läheb juhe aku (+) klemmi peale (et teda laadida), sealt jäme kaabel starterisse ja alles starteri klemmi pealt igale poole mujale. Kui nüüd panna lüliti sellele aku ja starteri vahelisele jämedale (+) kaablile, siis sealt välja lülitades peaks küll kõik tummaks jääma. Igatahes kui minu liikuril starteri juhtme klemm murdus, siis oli kohe kõik pime ja vaikne. Võibolla käib teistel autodel teistmoodi, aga selline skeem toimib ka ja lüliti kirjeldatud kohas peaks samuti oma ülesannet täitma.
Vasta
#12

Marcello Kirjutas:Kas see pole mitte nii, et genekast läheb juhe aku (+) klemmi peale (et teda laadida), sealt jäme kaabel starterisse ja alles starteri klemmi pealt igale poole mujale. Kui nüüd panna lüliti sellele aku ja starteri vahelisele jämedale (+) kaablile, siis sealt välja lülitades peaks küll kõik tummaks jääma. Igatahes kui minu liikuril starteri juhtme klemm murdus, siis oli kohe kõik pime ja vaikne.

Niipalju kui ma tean, kulgeb Vene autodel aku plussklemmilt üks jäme juhe starteri külge ja starteri küljest sama kaablikinga alt läheb peenem juhe generaatorisse ja tarvititesse edasi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#13

Ridade vahelt võis välja lugeda, et küsimuse all on mingi võistlusauto ehitamine ja et tehnilised tingimused näevad ette armatuurlauas sellist paanika-pealülitit, kuhu surudes kõik vait jääb.
Genekast tuleva voolu puhul on ju üsna ükskõik, kas ta siseneb süsteemi aku klemmi või starteri klemmi kaudu. Kui ühendada ta aku (+) klemmi peale, siis saabki sellise pealüliti panna aku ja starteri vahele.
Vasta
#14

Miks te asja nii keeruliseks ajate Smile

Peavoolulüliteid on kolme tüüpi: ühe, kahe ja kolmekontuurseid

Ühekontuurne ühendatakse nii: genekast ja aku plussklemmilt tulevad juhtmed saavad enne starterit kokku ning läbivad enne starterisse (ning ülejäänud autosse) jõudmist peavoolulülitit.

Kahekontuurne ühendab lisaks eelnevale ka süütesüsteemi plussi või miinuse lahti.

Kolmekontuurne ühendab lisaks mõlemale eelnevale lahti ka elektrilise bensiinipumba.

Kogu lugu.

Parandus: lauslollus kõrvaldatud
Vasta
#15

Minu Moskvich 412 massi lüliti näeb välja selline: Pilt , samas ei oska ma öelda kas see ka töökorras on, sest pole olnud kunagi vajadust seda kasutada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne