[weldman]

   Probleemiks on alumiiniumist pisidetailide parandamine. Vaja oleks siis teema pealkirjas nimetatud materjali. Eestis puudub selle maaletooja, allpool antud kodulehel toodud andmetel. Aga vb on keegi selle foorumi kasutajatest asjaga kokku puutunud ja suudab aidata?
   Link tutvustab asja lähemalt   http://techno-weld.co.uk/home.html

[auto-fänn]

Probleemiks on alumiiniumist pisidetailide parandamine. Vaja oleks siis teema pealkirjas nimetatud materjali. Eestis puudub selle maaletooja, allpool antud kodulehel toodud andmetel. Aga vb on keegi selle foorumi kasutajatest asjaga kokku puutunud ja suudab aidata?
Link tutvustab asja lähemalt http://techno-weld.co.uk/home.html

Küsi lähimatelt edasimüüjatelt;
http://techno-weld.co.uk/distributors.html

[stihl]

Üks mees minuarust siinsamas foorumis pikalt-laialt just äsja kirjeldas, kuidas ta selle asjaga töötas....
Vist oli see: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...611&page=2

Huvitav oli aga see, et kõik ~1000 eestlast, kes seda lõiku lugesid, pidasid asja iseenesestmõistetavaks ja mitte keegi isegi ei küsinud midagi...

Nüüd tuleb välja, et mingi täitsa uus asi ja maaletoojatki veel pole....???



Tähelepanelikku lugemist soovides,

Hart Jürine.

[Jesper]

No ja kuidas see teadmine, et sul garaazhis asi olemas on, teema algatajat edasi aitab?

[stihl]

Teemaalgataja-poolne initsiatiiv stiilis "Ahaa, Sul on see asi olemas; kus kandis oled, ma tuleks oma katkise jupi ja paari õllega õhtul läbi" - täitsa aitaks....)))

Ntx.

Kui läbi tulla pole võimalik, leiab mõne muu lahenduse...

[stihl]

Mina komistasin nende varraste otsa Inglismaal, ühel vanaauto messil kolades (mille tõttu nüüd paljude "seltsimeeste" seas põlu all olen - krdi tõusik selline, julgeb välismaal käia, eksole... ) ja müüdi teda Lumiweld`i nime all. Maailmas tuntud ka kui Aluweld, Techno Weld jne, kuidas keegi nimetab.

Igaks juhuks ostsin ka ühe kit`i, mis koosnes (vist) viiest alumiiniumvardast, ühest terasharjast ja ühest terastraadist vardast. Vardad on u. 20cm pikkused. Maksis mingi 300.- ringis...
Kodus proovides avastasin, et täitsa töötab - ajad detaili tavalise gaasilambiga soojaks ja sulatad al.traati vaikselt peale. Ja kui traat sulama hakkab, käitub täpselt, nagu täiesti tavaline tina. Lausa imelik vaadata - alumiiniumi pole ju ühegi normaalse inimese arvates võimalik tinutada....
Tähtis on veel, et pind oleks puhas (selleks oli komplektis ka see suht algeline terashari kaasas) ja kogumoos.
Tulemus hangub kiirelt ja jääb pisut tugevam, kui alumiinium ise, vähemalt viil ei taha teda nii hästi võtta, pigem sarnaneb saadud sulam terase tugevusega...

Netis hiljem ringi tuulates avastasin, et müüakse seda kitti umbes miljonis netikaubamajas (vaata kasvõi siia:  http://www.frost.co.uk/item_Detail.asp?productID=8823 ) ja igaüks, kel taskus krediitkaart ja arvel 300.- eeku, saab teda vabalt osta. Kuna vaja läheb seda suht harva ja vähe, siis seda maale tuues ja müües vast ratsa rikkaks ei saa...

Samas,iga autoehitaja töötoas võiks selline komplekt ikkagi olla - läheb sul ikka mingi geneka kõrv katki; al. klapikaanest leiad äkitselt prao vms, siis ei pea kuhugi tormama, vaid saad asja ise lihtsalt ja odavalt korda teha.

Mis veel huvitav: selle asjaga on võimalik joota ka erinevaid al. sulameid, just neid, mille peale pärisalumiiniumiga keevitaja pipardama hakkavad....

Kui kellelgi Tallinnas või L-Eestis sellega väikest teenust vaja, olge head, pange jutt privasse ja vaatame asja üle.
Taskurahaga saame hakkama ka....

[künnimees]

Pole küll päris sama, kuid alumiiniumi on varemgi joodetud. Joodiseks oli tina, joodetavateks detailideks trafode mähiste otsad. Sellised trafod leidusid lampidega värvitelekates (Elektron 7xx), markideks TC-270, TC-320 jms. Alumiiniumivarud maailmas on suuremad kui vase omad, seega
saavutati mõningane kokkuhoid hinnas. Räbustina kasutati mingit booraksi, kampoli, tsingi jms. segu. Raamatu ,,Värvitelerid" (vist K.Varandi raamat, eriti kindel pole) lõpuosas leidusid räbusti retsept
ja jootmise metoodika.

[weldman]

Nii, kõigepealt tänud vastajatele

Kartsin juba, et küsimus on ''algeliselt'' koostatud(esimese vastaja vastuse järgi) aga huvi paistab olema.

To auto-fänn :
... väga hea vastus, vastab täpselt sellele mida küsiti...

To stihl :
...ei trehvanud selle ''pikalt-laialt'' kirjeldamise peale....see aga poleks mulle midagi uut andnudki.
...uus asi see pole kindlasti mitte. Trehvasin esimest korda antud materjali Tallinnas tööriistamessil, see oli kuskil 8 või 9 aastat tagasi. Tutvustas ja reklaamis seda keegi Karu nimeline härrasmees (eesnime kahjuks ei mäleta), tõi ta seda Lätist tookord. Kurtis aga kauba vähest minekut. Asi huvitas ja võtsin sealsamas gaasipitsi pihku ning tegin Tema juhiste järgi proovitöö...hinnanguks anti ''hea''.

To Jesper:
...teadmine, et see materjal ntx kellelgi garaazis on, tõesti ei aita  edasi. Aga edasi aitab teadmine, kelle kaudu seda saaks, või kes käib kaugemal, et siis paluda tal tuua mingi kogus.

To stihl:
...initsiatiiv oleks tiba teine, nimelt kogemuste vahetamise laadi või sedasi.... õlle? ka see pole paha plaan  Ntx.

To iz350:
...pean Su väite ümber lükkama...see tehnoloogiline protsess on ikkagi keevitus. Vaata ntx seda lehekülge, selgelt öeldud, kui oskad joota, oskad ka selle materjaliga keevitada.
http://www.hindleys.com/technoweld/pages/pagefour.htm
Peaks olema difusioonkeevitus.Protsessi seletab lahti siin:
http://www.roadmachine.fi/technoweld.html

To stihl:
...soovin, et veel komistaksid selle materjali otsa
...täitsa nõus kogu tehnoloogilise jutuga.
...kas L-Eesti tähendab lõuna- või lääne-eestit?

To künnimees:
...joodeti tõesti aga ise pole sellega kokku puutunud, uurin seda nimetatud raamatut ka.

[pvr]

Vabandage väga aga, kahjuks ei saa meie põhjanaabrite keelest suht koht midagist aru. Ehk oleksid nii lahke ja kergelt refereeriksid seda teksti. Minul kui inimesel kes ommiku kella seitsmest kuni õdaku viieni tegeleb metallide ja nende liitmisega keevisühenduste abil ja kes teab difusioon keevitus protsessi ja kellel on kindel arusaam selle teostamisest oleks huvitav teada kuidas see seondub ülal kirjeldatud protsessiga.


vabandan agresiivsuse pärast, aga lihtsalt huvitav on

[sugraM]

Techno-Weld sulatakeevitab kokku kõik eelpool nimetatud materjalid ja ka erinevaid alumiiniumsulameid teineteisega. Techno – Weld sulab 380 kraadi juures, seega ca 200 kraadi madalamal temperatuuril, kui alumiinium ise. Reaktsioon tõstab sulanud aine temperatuuri kohati 600 – 800 kraadi juurde, mistõttu Techno-Weld  tungib keevitatavasse metalli, samas kui seda ümbritsev temperatuur on edasi 380 kraadi. Kuna see meetod ei kuumuta materjali laiemalt alalt kui TIG/MIG, kutsutakse seda ka difusioon keevituseks.  

See nagu kiirelt ja mitte 100% täpsust taodeldes tõlge siis protsessi kirjeldusest, muu suht selline reklaami jutt seal, st kus kasutada saab jne.

[weldman]

Jõutigi ära vastata kasutaja pvr esitatud küsimusele.
Minu tõlge oleks old peaaegu sama: Kuna see protsess ei kuumuta alumiiniumi nii suurelt pindalalt kui TIG/MIG, siis nimetatakse seda ka difusioonkeevituseks.

Kui aus olla siis selle protsessi olemusest rohkem täpsemalt ei teagi, ainult kasutada oskan.

Aga ehk viitsib kasutaja pvr difusioonkeevituse protsessi ära seletada, mõne sõnaga  ja ei pea üldse vabandama ''agressivsuse'' pärast, see sunnib hoopis inffi otsima.

Ei ole tegelnud välismaalt kauba tellimisega ja ei ole ka ette näha ligemal ajal kuhugi kaugemale minnna, sellepärast tahakski leida kedagi,kes asja tunneb ja on nõus aitama.  

[stihl]

Stihli L-Eesti tähendab Lõuna Eestit.

Ja kogemuste vahetamine oleks vahelduseks kogemuste jagamisele väga meeldiv...

[MANKS]

Juhtusin Rapla ja Kohila vahel külastama tööriistapoodi, kus müüakse alumiiniumi keevitamiseks spetsiaalset elektroodi. Müüja väitis, et sellega saab keevitada alumiiniumit samamoodi, kui rauda ning keevitus pidavalt korralik olema. Elektroodi hind on 10 krooni. On sellist asja keegi proovinud, tahaks tagasisidet?

[Ishijupp]

Müüakse ka ehitusmarketi letis. Tahtsin saada lähemat inffi selle kasutamise kohta, kuid müüja ei osanud muud rääkida kui seda, et keevitatav detail tuleb üles kuumutada. Uurisin ka netist, kuid eriti targemaks ei saanud ja katsetused lõppesid fiaskoga- ei saanud isegi kaart põlema, surtsutas niisama sädemeid. Arvan, et minu niruvõitu keevitus ei täitnud eeldusi, kuid milliseid eeldusi- minule jäigi saladuseks.

[pvr]

eksmas proovi...

Difusioon keevituseks on minule teada olevates allikates nimetatud protsessi, mida kasutatakse erinevate metallide, raskestikeevitatavate metallide ja metallide ja mittemetallide vahelise sisepingetevaba keevisliite saamiseks. Tehniliselt näeb see välja nii (umbes): hoolikalt puhastatud detailid pannakse spetsiaalsesse vaakumkambrisse, surutakse teineteise vastu ja temperatuur tõstetakse ca 700-800C ni, millel materjalid difuseeruvad teineteisesse. Nii lihtne see ongi, kuid vajab siiski väga keerukat ja kallist spetsiaal seadmestikku.
Kuid see ime jootepulgake tekitab minus siis suuremat huvi, et mis reakstsioon seal seda temperatuuri tõstab, täpsemalt kus kohas see rektsioon toimub, kas sulatatud "techno-weld'i" ja suvalise alumiiniumi sulami vahel.

[Ishijupp]

Loen ja püüan mõistatada millega tegemist on, aga päris hästi pihta ei saa. Ehk keegi targem võtab mõtte otsast kinni ja oskab edasi viia....

1. 200 kraadi madalam sulamistäpp viitab sellele, et tegu on mitte puhta alumiiniumiga vaid sulamiga- ka alumiiniumist suurem tugevus kinnitab seda.
2. Lokaalne kuumenemine kuni 800 kraadini tähendab mingi reaktsiooni toimumist. Samas- selline eksotermiline reaktsioon on reeglina tormiline ja kulgeb sädemepilve saatel (näiteks termiidi põlemine- Al + raudoksiid), lokaalseks sellist reaktsiooni ei saa kuidagi pidada ja fotodelt pole kah midagi sellist näha, mis kinnitaks tormilist reaktsiooni.
3. Alumiiniumi katab väga tihe oksiidikiht, millest on liite saamiseks vaja lahti saada. Al2O3 on tuntud loodusest- nimelt ta on savi põhikomponent, seega passiivne kui kurat. Teoreetiliselt (parandage kui eksin) peaks ta andma termiidile sarnase reaktsiooni endast aktiivsemate metallidega- näiteks magneesiumiga, mille tulemuseks on magneesiumoksiid ja metalliline alumiinium. Kui nimetatud reaktsioon tõesti toimub ja keevitusvarda aktiivkomponendiks on magneesium, siis on see reaktsioon tugevalt eksotermiline, kuumenemine lokaalne (reageerib ainult keevitatava detaili pinnal olev oksiid), oksiidikihist ollakse lahti saadud (v.a. hajali paiknevad magneesiumoksiidi osakesed) ja tee keevisliite saamiseks valla. Muide- alumiiniumi ja magneesiumi sulam on tunduvalt kõvem kui alumiinium üksinda....

Sellised mõlgutused siis. Võin ka rämedalt puusse panna, aga muud ei oska välja mõelda.

[VOLVO CLUB]

Võib-olla sellel lingil esineb antud teema kohta
http://www.keevitus.ee/index.php?&lk=2&a...88.1120.03

[vanakaru]

Techno-Weld keevituse lähima müügiesindaja leiab http://www.ramoto.lv
Olen tegelenud selle teemaga teiste tööde kõrvalt 9 aastat ja on tekkinud mõningad kogemused.Tegemist on keevitusega, kuigi tehnoloogia sarnaneb tavalise tinaga jootmisega.Ühendatavad pinnad töödelda võimalikult täpselt.Faasige detaili servad V-kujulisekanali tekkimiseni. See tagab suurema keevituspinna.Mõelge läbi, kuidas kinnitate detailid keevitamisel. Praod tuleb avada 3/4 materjali paksuseni ja otsad puurida peenikese puuriga. Puhastage hoolikalt keevitatavad pinnad roostevabast terasest harjaga. Kuumutada keevitatav pind ühtlaselt kuni T-W sulab det.pinnal st. pind on kuumutatud 380 C-ni.Keevitatavad pinnad katta T-W õhukese hõbedaselt läikiva kihiga. Õhuke oksiidikiht tekib sulanud T-W kihi alla. Selleks võetakse roostevabast terava otsaga varras e. abraider ja tõmmatakse abraideri terava otsaga mitu korda mööda sulanud T-W-d, et lõhkuda oksiidikihti. T-W tungib oksiidikihi alla, märgab alumiiniumi ja otseses kontaktis algab difusioon põhimetalliga.Mida rohkem abraideriga töötemperatuuril kraapida, seda sügavamale põhimetalli T-W tungib. Mõnest tõmbest piisab 0,1-1,1mm sügavusele tungimiseks. Krunditud detailid panna kokku ja fikseerida asend. Kui keevitada erinevate paksustega detaile, kuumutada esmalt paksemat det. Soojus kandub paksult detaililt õhemale. Leeki on vajalik natuke suunata ka õhemale detailile, et kogu pind saavutaks töötemperatuuri. T-W ülejääk korrigeeritakse abraideriga. Vajadusel võib sulasse õmblusse lisada lisaainet. Tuleb tõmmata abraideriga mööda õmblust, et emmaldada oksiid ja lisada T-W ainet. Pragude ja V-kujuliste kanalite täitmisel tuleb peale T-W-ga kanali kruntimist lisada ainet, et saavutada prao täituvus. Keevitus hangub sekunditega. Seda ei saa kiirendada vette kastmisega, samuti ei ole võimalik töötada külmades ruumides. Kiire jahtumine põhjustab rabedaid keevitusi. Kui resultaat ei rahulda teid võite detaili uuesti kuumutada ja keevitust korrata, mida ei võimalda teised tehnoloogiad. Soovitan kasutada propaani põletit.
Edu katsetamisel!

[Ishijupp]

Tänud Vanakaru, asjalik seletus! Kas eelnevates postitustes räägitud reaktsioon ja temp. tõusmine 800-ni on tõene või linnalegend?

[vanakaru]

Temperatuur ei tõuse 800-ni.Keevituseks vajalik temperatuur 380 C saavutatkse propaani põletiga detaili soojendades. T-W materjal hakkab sulama 380 C. See ongi piir (380-400 C), kui palju tohib detaili soojendada. Kõrgem temperatuur ei anna head tulemust.