Ei tea arvata kui head teadmised Sul mootorite alalt on aga...
Mootorit näppides on elementaarne - hoida puhtust. Liiv ja muu prügi ei mõju mootori sisemusse sattudes üldsegi hästi. Elementaarne asi on näiteks küünla ümbrus puhtaks teha enne kui silkult küünla maha keerad, samamoodi kõikide teiste toimingute juures kus praht mootorisse sattuda võib. Õlised näpud ja detailid võtavad muuseas jube hästi prahti külge.
Mõne inimese jaoks on see iseenesest mõistetav nõue, mõnele mitte niiväga.
Sädet ei soovita näpuga kontrollida, veel eriti siis kui süda juhtub nõrk olema. Vänt on V50 mootoritel vasakul poolel - niimoodi kontrollimisel tekib vooluahel vasaku käe näpust (piip) paremasse kätte (vänt). Selline südant läbiv vooluahel on kõige ohtlikum võimalikest.
Korras süütesüsteemi puhul saab sealt igatahes ebameeldivalt korraliku litaka. Parem keera küünal välja, pista juhe taha ja küünla korpus vastu mootori metallosa (silinder näiteks). Keerad mootorit ringi ja kuulad kui tugev plaks sädemega kaasneb. Nõrk säde (niitjas) ei tekita erilist heli, korralikuga kaasneb ilus jäme (nii pool elektroodi) sinine lahendus koos ilusti kuuldava 'tsik'-iga (otsi hämaram ja vaiksem koht selleks katsetuseks).
Minu kogemuse järgi määrab süüte headuse suuresti generaatori küljes asuv andur. See peab olema võimalikult geneka rootori ligi, lisaks peab tal seal terve olema - tundub et anduri mähisest rootori ligi minev metall-leht on nõrgaks kohaks. Mul sedapidi katkiseid mitu tükki käest läbi käinud.
Mida kontrollida võid:
- Vaata siis tõesti sädememajandus üle. Kontrolli üle kas generaatori juures on andur ligi ja kas geneka äärise sälk on kohakuti mootoripoole peal oleva kriipsuga. Sädeme tugevust vaata siis ka.
- Kruvi karpa maha ja kontrolli üle kas mootor segu üldse sisse imeb. Pane sinna silindri sisselaske flantsi augu ette näiteks paras suur tükk pakendamiskilet (hästi õhuke materjal, kasutatakse köögis näiteks ja nii suur tükk et kogemata mootorisse ei imeks).
Aja mootorit ringi ja vaata mis teeb:
- kolvi ülesminekul kui tõmbab kilet märgatavalt auku sisse siis peaks mootor vähemalt mingil määral tihe olema. Hästi tihe mootor võib selle õhukese kile lausa katki tõmmata.
- kui kolvi allatulekul kile august uuesti välja lööb - kolvi-silindri vahe pole piisavalt tihe. Kui natuke tagasi lükkab - see on normaalne. See on ühtlasi põhjus mispärast kolvi sobivust silkuga just sedamoodi kontrollitakse - kolb peab suletud silindrisse vajuma, mitte sisse kukkuma.
- kui midagi ei juhtu - järelikult on karter kusagilt täiega ebatihe.
Edasi on seega mitu varianti juba mis kõik eeldavad suuremal-vähemal määral mootori lahtikakkumist ja tihenditega sebimist või kolvi/silindri vahetust.
Karpa poolelt:
Esimene mõte mis mul teema algul läbi käis - vaata igaks juhuks karpa düüs veelkord üle (vasekarva, peene auguga kruvi, käib karpa ujukiruumi keskele mineva torukese otsa). Esimeses lähenduses võid üritada: karpa kaan maha ja hästi peene terastraadiga ettevaatlikult(!) düüsist läbi susata või siis karpa maha, lahti ja düüs suruõhuga läbi puhuda (kontrolli hoolega et ava oleks täiesti vaba ja puhas). Mind on paar korda aidanud lihtne meetod - õhufilter karpa küljest maha, sobiva jämedusega kummitoru sinna asemele ja puhuda.
Teine mõte:
Karpa enda reguleering (nii nagu ma oma olen käima ajanud): Tühikäigukruvi võid alustuseks keerata täiesti sisse ja siis mingi 3-5 tiiru tagasi. Segukruvi - täiesti sisse ja umbes 2-2,5 pööret tagasi.
Külmalt käivitamisel tooreklapp (logisevatel isenditel ei pruugi klapp kinni minna või ei taha pärast lahti tulla!) ikka kinni panna (pisike vedruga hoob karpa küljes, gaasi andmisel hüppab tagasi), ujutada ja vänta. Minu mopeed külmast peast ilma klapita käivitades teebki muuseas sedasi et käib mõne sekundi ja moos.
Mmm... nagu remondimanuaal sai nüüd
