Capri taassünd...
#41

stihl Kirjutas:Kasutasin tavalist poes müüdavat söögisoodat ( 4.50.- pakk), mis, tundub, et on liiga pulbriks jahvatatud....Helistasin ka maaletoojale (Haljas AS), kus aga väideti, et tooraine saabub neile juba Ukrainast jahvatatud kujul ning kui soovite jämedamat saada, peate ise sinna kohale minema...????
Ukrainasse esialgu ei plaani minna.
Jääb kaks võimalust:
1. Keegi siinsetest lugejatest pakub mingi hea idee, kust saaks jämedat söögisoodat.
2. Tuleb puhastada, nii nagu siiani kogu aeg tehtud, s.o. klaaskuulipritsiga....

Any ideas?

Aga otsi PESUsoodat, hõimuvelled kasutavad oma soodapesusüsteemis seda. Nad tõsi küll pritsivad seda koos veega, aga ehk on kuivalt ka etem.

loll on loll olla.
Vasta
#42

Sounds good, kohe otsin midagi...
Tänud.
Vasta
#43

Vaatasin, et sellises kohas pakutakse söögisoodat 40 kg kottides, ehk on jämedam ja soodsam ka kui väikeste pakkidekaupa osta.
Vasta
#44

IIIFFFAR Kirjutas:Aga otsi PESUsoodat, hõimuvelled kasutavad oma soodapesusüsteemis  seda. Nad tõsi küll pritsivad seda koos veega, aga ehk on kuivalt ka etem.

Hakkasin siin mõtlema ja meenus, et sooda on ju vees ülikiirelt lahustuv aine....???
Või pesusooda ei ole?
Vasta
#45

No peabki ju lahustuv olema, pesemisel kasutatakse soodat detergendina.
Vasta
#46

Halvasti, Jesper, Sa purustasid just mu viimse lootuskiire...

Sest ka Ingles teatas, et see nende 40-kilostes kottides nn. "tehniline sooda" on tegelt tavaline söögisooda, millel olid mustad plekid sees....Rolleyes
Vasta
#47

stihl Kirjutas:Endiselt jätkuvad otsingud esitulede suhtes.

Polegi siiani suutnud otsustada, kumbad tuled panna, kas originaalid, kaks kandilist koos kollase või valge suunatulega (nagu siin eespool üks roheline inglise numbriga masin on) , või hoopis pisut "tjuunida" ja panna külge neli ümmargust.
Suunatuli tuleks sellisel juhul eralgi muretseda ja stange nurka kinnitada...
Viimast varianti kasutas 1973-74a ka tehas, nii et kellelgi ei tohiks ütlemist olla, et pole originaal...

On ju neli tuld ka suht sümpaatne: ???

Nagu juba eelnevalt keegi mainis, et tee enda tunde järgi... Ei teki tunnet, et krt tema ütles, et nii on hea, aga no kohe üldse ei sobi ju..... Wink

Jõudu ja edu ehitamisel...

Natukene naljakas on võrrelda samal väljalaskeaastal ehitatud lääne ja vene autotööstuse "suursaavutusi"...
Vasta
#48

stihl Kirjutas:
IIIFFFAR Kirjutas:Aga otsi PESUsoodat, hõimuvelled kasutavad oma soodapesusüsteemis seda. Nad tõsi küll pritsivad seda koos veega, aga ehk on kuivalt ka etem.

Hakkasin siin mõtlema ja meenus, et sooda on ju vees ülikiirelt lahustuv aine....???
Või pesusooda ei ole?

Igatahes on nad kaks erinevat ainet, üks naatriumkarbonaat ja teine naatriumBIkarbonaat.

Tollest soodapesusüsteemist ma siin kunagi kirjutasin kusagil aga siis polnd pilte panna, nüüd oleks skänner olemas aga pildid kolimisega kuskil jube sügaval kastides. Soome restauraatorid "Retro" lehes kirjutasid sellest. Ühes surveveega pritsitakse soodat ja igasugu õrnemat sorti metalli puhastamiseks pidi viimasepeal asi olema. Sääl oli igatahes öeldud, et selle tarbeks pesusoodat tuleb kasutada.

loll on loll olla.
Vasta
#49

Siin see soodapesu lehekülg. Lahustumise vältimiseks lisatakse sooda alles pritsi suudmes. [Pilt: soodaks5yo.th.jpg]

loll on loll olla.
Vasta
#50

Jah, nii ma enam - vähem seda ette kujutasin. Et on vaja investeerida umbes 200000 eeku ja kogu süsteem on olemas....Wink

Aga miks ma selle kuivsoodaga üldse tõmblen?
Ka IIIFFFARi poolt esitatud soomepoiste piltidel nad ju kirjutavad, et "Lasikuulapuhallus on nopeampi ja taloudellisempi..."

Sellepärast, et  ma ei tea, et Eestis sellist teenust keegi kusagil ametlikult pakuks....

Enda jupid olen siiani lasknud teha ühes klaaspudelite tootmise tehases (nad vist puhastavad vorme vms) ja mitteametlikult -haltuurakorras.
Ehk siis ma ei saa seda reklaamida.

Siiani, aga, on kõik teenused, mida ma oma Capri projekti puhul väljastpoolt oma töötuba sisse olen ostnud, on ametlikud ja avalikud.
Niiet iga lugeja saaks minna ja sama asja tellida....pole vaja mingit tutvust või vennapojapoliitikat.
Klaaskuulipuhastust ma puht majanduslikel põhjustel praegu endale ei hakka muretsema ja soodaseadmed on mul olemas. Et kui kedagi teist ametlikku tegijat ei leia, siis saaksin kasvõi ise sama murega inimesi aidata...
Vasta
#51

stihl,

Tahaks ennast ka veidi selle teemaga kurssi viia, kas selle klaaskuuli pritsi tehnika kohta on kuskil ka infomaterjali?
Nagu siiamaani olen aru saanud on palju asju millega pritsitakse.
liiv- kõige odavam ja saadavam, metallile ja tervisele samas halb.
sooda- mitte nii odav, tervisele ei tee midagi ja roostele ka, puhastab väikeseid õrnu detaile.
kriit- ainult kuulnud, võib olla, et vale jutt.
klaaskuul- info puudub
veel midagi- ?
Vasta
#52

Omast kogemusest tean rääkida, et

Liiv - tõesti kõige odavam ja kättesaadavam, samas ka kõige võimsam, rooste lendab hetkega; sobib hästi raamidele, plekkvelgedele, autopõhjadele, ettevaatlikul käitsemisel ka tervele kerele.
Puudused: - pind jääb kare, osaliselt lendavad liivaterakesed ka metalli sisse ning seetõttu on pinnad enne värvimist soovitav traadiga üle harjata. Suurte ja siledate pindade ( tiivad, katused) võivad nad eralduva
kuumuse mõjul nö. lömmi vajuda.
Ei sobi hästi pehmete metallide puhul, kuna pind jääb kare. (valuveljed ei taha pärast õhku pidada, kui on sisekummita)

Klaaskuul - kallim kui liiv, kasutatakse väiksemate detailide, ka alumiiniumi puhastamiseks. Pind jääb siidine ja sile. Eestis amatööride seas vähelevinud. Looduses iseeneslikult ei hävi, seega tuleb pärast kokku koguda.

Sooda - ameeriklaste üsna värske leiutis. Nimelt nad avastasid, et Vabadussammast (vaskplekk) on sellega hää puhastada - soodatolm, mis New Yorgi kohale hõljuma jäi, langes maha ja uhuti esimese vihma poolt kanalisatsiooni. Loodusele ohutu, inimesele samuti. Eestis taas üsna vähetuntud tehnoloogia. Lisaks räägivad veel, et soodapuhastuse korral soodakristall põrkudes detailiga plahvatab tükkideks ja kisub endaga kaasa kõik metalli küljes oleva värvi, korrosiooni jms, samal ajal metalli ennast üldse mõjutamata. Ehk siis näiteks, kui lasta soodaga üle autokere, siis tulemuseks on kasvõi 60a tagasi värvitud masina puhul nähtavad karestusjäljed, mida omaaegne maaler sinna jättis....
Puudusteks see, et rauakorrosioon on liiga tugev soodakristalli jaoks...
Pluss on see, et kui ta jääbki sulle hoovipeale "hange", siis sulatab selle esimene vihm....(kui just ise aiavoolikuga kasta ei viitsi...)

Kriit - pole kuulnudki. Mis ei tähenda, et seda ei kasutata...Rolleyes

plastmassterad - kasutatakse kerede puhastamiseks vanast värvist; parem, kui liiv, kuna ei kuumuta ega moonuta suuri siledaid pindu (olen ise näinud, kuidas üht E-type esikapotti sellega puhastati; viimane teatavasti ainult suurest ja siledast pinnast koosnebki)
Puudusteks taas liiga nõrk mõju otsesele roostele.
Eestis ei tea, et keegi kasutaks.

Kui keegi midagi lisaks teab, on kommentaar loomulikult teretulnud.

Vasta
#53

Äkki aitab pilti selgemaks muuta: http://www.hotrodscustomstuff.com/CR-10-05.html
Vasta
#54

Vastandine suht lootusetule olukorrale, mis valitseb esituledega seoses, leidsin puhtjuhuslikult ebay.co.uk -st sellise pakkumise:

[Pilt: 2f_1_b.JPG]

Tagatuled, TÄIESTI uued ning hind hetkel vaid 356.- eeku/tk.

Sellist hinda kannataks vanaauto ühe väljapaistvaima kereosa eest juba maksta...?

11 tundi on oksjoni lõpuni, näis, kas siin elus veab ka millegagi...

Teised capri- ja escortimehed, olge head, ärge siis üle pakkuge...Toungue
Vasta
#55

Kas sa ikka selle kuti teisi oksjoneid vaatasid? Seal on veel ilusat kraami.

Muidu põhiprobleem nende tuledega on raamides. Kas sul nende koha pealt on välja mõeldud, mida teha? Nad on valmistatud mingist sulamist, nn "silumiin", mille kohta räägitakse, et seda ei saa niisama lihtsalt kroomida. Ma muidugi ei ole veel uurinud, kui tõene see jutt on.
Vasta
#56

stihl Kirjutas:Enda jupid olen siiani lasknud teha ühes klaaspudelite tootmise tehases (nad vist puhastavad vorme vms) ja mitteametlikult -haltuurakorras.
Ehk siis ma ei saa seda reklaamida.

Seesamunegi soodapesur on jutu järgi "elintarviketeollisuudesta"- olme/kergetööstusest pärit ja Turu restauraatorfirma Triangle Motorsi tüübid puhta juhuslikult nisukesest asjast majasse tulnud uuelt inimeselt kuulsivad ja siis mahakantud masina omale otsisivad. Jummal teab, ehk on meilgi kuskil vabrikutes nisukesed töös.

stihl Kirjutas:"Lasikuulapuhallus on nopeampi ja taloudellisempi..."

Siinkohal oli mõeldud, klaaskuuliprits on odavam ja kiirem selliste osade jaoks nagu antud pildil- näit kinnikõrbend pasaga silindrite/peade jaoks.
Soodapesu aga karbussidele/bensupumpadele jne õrnematele asjadele.

Võimalikest variantidest olen kunagi Bilsporti lehest lugend, et miskid härrad (jo vist Rootsis) purustatud pähklikoort kuulipritsis pruukisivad.
"Mobilisti" kirjutas kunagi ka surveveega pesemisest. Lassila&Tikanoja firma teind vabal momendil huvilistele teenust. Neil sihuke vahva pesur mis paari tuhande baariga vurtsu annab.

loll on loll olla.
Vasta
#57

Tagatuled viidi 540.-/tk minema, niiet jäin taas ilma....

Elu.

Tegelt, ega ma väga ei pingutanud ka, kuna mul on suht värske ja vähekasutatud tagatulede paar olemas, raamid terved ja läikivad, täpselt nagu peab.
Klaasid ise ei ole aga enam nii erkkollased, nagu sel uuel.

Selle raamiga on ka täpselt nii nagu on, ehk siis kui sul ikka vana raam on korrodeerunud, siis tuleb uus osta. Mingit ökonoomset lahendit selle neetud silumiini (räni ja alumiiniumi sulam???)  kroomimiseks ma hetkel küll ei tea...
( loomulikut võib selle postiga Inglismaale galvaanikasse saata; seal kroomivad nad "kõike, mis liigub", ja juba aastaid ja hunniku £££ eest muidugi....Smile )

Tuleb taas esituledele kontsentreeruda...

Vasta
#58

selle veepritsiga lõigatakse plekki, "väiksemate" survetega ja õige nurga all saab hästi plekki puhastada.

I\'m a geographer, don\'t follow me!
Vasta
#59

Ma tööjuures lõikan klaasi veega millel surve 4000 bari ja sellega on lõigatud ka mingitele bussidele tihendeid plekist
Vasta
#60

Jätkan siis pisut oma töötoasaagaga:

Mootoriosade värvimine.

Kuna plokk oli väljast üsna ühtlase kihiga õliga kaetud, siis rooste probleemi ei valmistanud. Mõnikord on ka õlilekked "head asjad"....Smile
Kuna ta oli pikalt lahtiselt seisnud, siis seest silindriseinad olid küll rebasekarva, kuid see mure lahenes automaatselt puurimise käigus.
Väljastpoolt läks asi puhtaks tavalise survepesu ja soodapritsiga.

Järgnes vana hea ja äraproovitud DuPont`i happekrunt, mis mootoriosad naljakalt kollaseks jätab:

[Pilt: imgp07319od.jpg]

See vana ja puhastamata veepump sääl ploki küljes on lihtsalt ajutiselt külge pandud kinnikatmiseks, kuna ümmargust ava on maalriteibiga suht keeruline katta...

Edasi juba sama kontori poolt toodetud must plastikvärv:

[Pilt: imgp07506jx.jpg]

See viimatimainitud pinnakate (must plastik) kuulub minu absoluutsete lemmikute hulka: never ta ei hakka voolama, isegi, kui pritsiga tükiks ajaks ühe koha peale pidama jääd; katab superhästi ja ei maksa suurt midagi. Samuti on juba varasemate projektidega tõestunud tema kuuma-, soola, ilmastiku- ja misiganes-kindlus.

Plokk jäi selline:

[Pilt: imgp07519gh.jpg]

Ja samuti said muud osad nagu klapikaan, veepumba ratas, väntvõlli ratas ja karteri põhi musta värvikatte:

[Pilt: imgp07557fr.jpg]

Otsustasin lõpuks siiski mitte midagi tehase toonidest "paremini" teha ja minna originaali teed - kui see Fordi mootor on 69ndal mustaks värvitud, siis värvitakse ta nii ka 2006ndal aastal.

Täna õhtul, kui värv on piisavalt kuivanud, loodan, et saab mootorit lõpuks hakata kokku panema.




Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne