[MartinL]

Ma olen ka igasuguseid imeasju raudteel näinud aga seda,et sõidab diisel või elektrirong viimase juhtvagunita omal jõul,pole ma siiani näinud!
Mis rong see on,mis ilma viimase vagunita sõidab? Ma arvan,et see on Tallinn-Moskva-Tallinn klassivagunitega ning TEP70 diiselveduriga eesotsas. Sellel jah teises otsas vedurit pole....

Eks ta hommikuti poole üheksa paiku tule ja täitsa võimalik et Moskva rong.

[Regardman]

Ma näen Lillekülas pea igal hommikul ilma viimase vagunita rongi. Tuleb Tallinn-Väikese poolt. Ja mitte väikese hooga.

Seda juttu ma kohe kindlasti ei usu.
EdR, Raplas oli 3701. 3702 tuli koos vagunitega tagasi

Ja 3701-le läks järgi CME3-5149 vist,tagasi kolistas 40-ga ja pörangutel 25-ga

Nagu minneski, Raplas pöörangutest veeres 25ga üle.

[MartinL]

Nii , sai siis Rabasaares käidud.
Vagunit enam ei olnud. Küsisime siis kohalike käest , et kas keegi teab midagi. Ikka teati. Selle vaguniga oli kunagi lapsi Lehtsesse kooli sõidutatud. Toimus see siis vist 60-ndate lõpul kuni 70 algus. Peale antud vaguni oli ka veel üks väiksem vagun olnud , aga sellest ei tea midagi.
Hiljem , peale raudtee likvideerimist, tehti siis antud vagunist saun (asus see siis selle kahekordse mahajäätud punase maja taga ). Samas vagunis olid kekkelgi elutsenud ka sead.
Vagun oli millalgi kahe traktoriga ära veetud. Küsimuse peale , et kuhu , vastati - Murru talusse, mis asub teisel pool jõge. Kuna pole sealse eluga kursis, ei tea ka kus asub Murru talu.
Nüüd siis saavadki kohalikud spioonid välja uurida , kus asub Murru talu. Vagun pidi nüüd seal asuma.

[0liver]

Valgejõe ääres kanuumatka korraldades leidsin ühelt jõeäärselt lagendikult mingisuguse puidust vaguni jäänused.
Puidust, kumera plekkkatusega, kummaki otsas uks ja 2 akent, katusel olnud ventilatsioonikorstnad.
Fotoaparaati kaasas ei olnud, aga järgmine nädal peaksin ehk jälle sinnakanti sattuma.

[PETSS]

See küll teemast weits mööda.Kas Pääskula ülesõidu juures mingi probleem?Depoo poolt tulev rong Laagri suunas liigub toeosammul kiirendab alles peale ülesõitu.Staud seal päris mehised.

[Edel]

Täna oli üldse üks jama. Ka Balti jaamas oli midagi,kõik Ülemiste ja Tallinn-Väikse poole minevad rongid lasti punase tulega läbi,lisaks mitu rongi läksid veel hilinemisega,lisaks üks avarii Viljandi pool ühel ülesõidul...

[fic]

Valgejõe ääres kanuumatka korraldades leidsin ühelt jõeäärselt lagendikult mingisuguse puidust vaguni jäänused.
Puidust, kumera plekkkatusega, kummaki otsas uks ja 2 akent, katusel olnud ventilatsioonikorstnad.
Fotoaparaati kaasas ei olnud, aga järgmine nädal peaksin ehk jälle sinnakanti sattuma.

Kindlasti pane pildid siia teemasse üles !

[valdo]

Valgejõe ääres kanuumatka korraldades leidsin ühelt jõeäärselt lagendikult mingisuguse puidust vaguni jäänused.
Puidust, kumera plekkkatusega, kummaki otsas uks ja 2 akent, katusel olnud ventilatsioonikorstnad.

Kas sama kokkuvajanud isend, millest lehel http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=19&s...&tlink=174 pildid olemas on?

[MartinL]

Vaadates seda hansaco lehte, tundub et Rabas oli PV-51 vagun.

[Regardman]

Vaadates seda hansaco lehte, tundub, et Rabas oli PV-51 vagun.

Mis on täielik tavalisus. Selliseid on siin ja seal. Põhilised kasutajad olid turbatööstused.

[fic]

Ükspäev PETSSiga arutasime, et kuidas läks kitsarööpmeline Astangule ning sealt üles. Üles ses suhtes, et seal on päris järsk astang. Võtsin siis raamatu (Madis Helme Kitsarööpmelised 1896-1996) ja orienteerumiskaardi kõrvale ning hakkasin mõtlema, et kuidas oli võimalik üles saada rongiga sealt astangust. Raamatus oli kirjas, et tuli astangu alt läbi ning tehti astangusse lõhe Paistab paremal all nurgas, et saaks vedur üles sealt. Tegin väikese VISANDUSE ORIENTEERUMISKAARDILE, kuidas võis minumeelest raudtee sinna tulla ja ära minna. Teadmiseks, et mäest üles minnes tegi raudtee poolkujulise pöörde ja ühines Nõmme-Kindluse - Vääna raudteega ( mis oli kahe realine) ning osaga Nõmme poole. Kuidas raudtee tuli sinna ? Koplist ja edasi Nõmme mäe alt, siis läbi tehnikaülikooli metsa ning otse Astangule. ( See kollane joon visandusel on koht kust raamatu joonise ja kirjelduse järgi tuli raudtee Astangusse).

Ahjaa, raamatus on Astangu peatuseks nimetatud Mäeküla sulgudes.
Kus see olla võis ? Tean, et üleval on Mäeküla mis on päris kõhedusttekitav, kuid kas sealt läks raudtee ning kas inimesi ka sinna sõitis? Kaardilt võttes võis minna küll Mäekülla kuid kas läks?

Seda kohta tahaks küll teada kus raudtee ühines Nõmme-kindluse - Vääna raudteega. Kuid samas selleks võib olla just see koht, kus on praegu mingi tööstus vms.

Mida teie sellest arvate, kuidas see võrgusik seal olla võis kunagi ? Millal ehitati ja millal lammutati ?

Kui millestki aru ei saanud, siis küsige Vabandust kui pikk jutt sai

[IIIFFFAR]

Pärnus sai tunnike tagasi nisuke vigur paika..., seisab nüüd bussijaama (ex raudteejaaama) juures.
Pildid küll viletsad, seebikaga pimedas ja kiiruga tehtud..

[IIIFFFAR]

Et aimu saada, mida noilt udukogudelt otsima peaks....

[muuseumipapa]

Pärnus sai tunnike tagasi nisuke vigur paika..., seisab nüüd bussijaama (ex raudteejaaama) juures.
Pildid küll viletsad, seebikaga pimedas ja kiiruga tehtud..

Räägi lähemalt!

[IIIFFFAR]

See raudteemeeste projekt, ma sääl rohkemb niisama kiibitseja ja natuke labidamees olin. Augu tegin asfaldisse.[/quote][/php][/align]
Delfiinstiilis" copy paste Pärnu Postimehe artiklitest. (ei osand linke panna)



Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati 1896. aasta 5. oktoobril Pärnu ja Valga vahel. Järgmisel aastal jõudis raudtee Viljandisse ning aastal 1900 Tallinna. Tegemist oli eraraudteega, mille omanikuks esimene juurdeveoraudteede selts. 1923. aastal see raudtee riigistati ja 1926. aastal ühendati Eesti Raudteega.

Monument kitsarööpmelise raudtee 110 aastapäevaks koosneb 1911. aastal Saksamaal ehitatud auruvedurist, hiljem lisatavast vagunist, tupikust ja kaheksameetrisest raudteelõigust.


Lavassaare muuseumraudtee juht Mehis Helme ütles, et seni Lavassaares eksponeeritud auruvedur on viimased poolteist kuud olnud varjul hoopis Muhumaal, kus see läbis ühe kohaliku spetsialisti käe all uuenduskuuri.

Helme lubas, et vedurist ja vagunist saab Pärnus väga käidavas kohas säärane eksponaat, mida iga huviline võib oma käega katsuda ja koguni veduri kabiini ronida ning juhi kohal istet võtta. “Valisime linna toomiseks välja spetsiaalselt sellised eksponaadid, mis oleksid võimalikult vähe lõhutavad,” tähendas Helme.

Veduri uue asukohaga jääb Helme igati rahule. “See on peaaegu endise raudteejaama kohal,” sõnas ta. “Pealegi käib seal palju turiste.”

Veduri juurde ja kõrvalasuvasse bussijaama paigaldatakse infotahvel eksponaatide tutvustusega, samuti laia kollektsiooniga Lavassaare muuseumraudtee reklaam. Lähiaastail on Helme sõnutsi plaanis Pärnusse kolida kogu muuseumraudtee, sest suvepealinnas oleks loota oluliselt rohkem külastajaid.

[MartinL]

http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimag...=0&pos=259
Oskab keegi kommenteerida  kus kandist võib olla see foto tehtud?

[Style]

http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimag...=0&pos=261
Oskab keegi kommenteerida kus kandist võib olla see foto tehtud?

Põllul/aasal?..

[MartinL]

http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimag...=0&pos=261
Oskab keegi kommenteerida  kus kandist võib olla see foto tehtud?

Põllul/aasal?..

Assa raisk. Tundub , et sellelt lehelt ei saagi linkida. Eirates kõiki reegleid , panen siia lihtsalt pildi üles. Kui keegi ennast puudutatuna tunneb , võtan taas maha.

[PETSS]

Meenub weel Wirtsu raudtee aga pilt värviline ja rööpad liiga roostes ,et pilt võiks pärineda 68-69 aastast.

[PETSS]

Kui pildil poleks näha neid betoonkamakaid võiks välja pakkuda ka kunagise Wirtsu tee.