Vana
tehnikaklubide Liit on meil olemas, loodud 2000 aasta Sajandisõidu ajal
http://www.hot.ee/evtl/
Tegu on endise uuniku õigusjärglastega. Kõik kes selle raames miskit teevad, teevad seda hobi korras. Ühe näitena - kui meil ei oleks Indrek Sirki, siis meil ei oleks siiani mingit lootustki aru saada, mida me vanatehnikat puudutavast seadusandlusest tahaksime saada. Tartu LEVATEK`i meestel on Raadi lennuangaarid muutumas igapäevaga järjest reaalsemaks asjaks. Olen ise ka selle katusorganisatsiooni loomise juures olnud ja pean tõdema, et kõik asjad liiguvad täpselt nii kiiresti kui entusiastid neid liigutada suudavad.
Eelmisel suvel loodi Vana
tehnika Liit, kuhu kaasati minu mälu järgi ka JJ tuletõrjeselts. Kogu asja juures hakkasin kiilu lööma hoopis mina, sest mulle jäi arusaamatuks eraisikutest ja klubidest koosneva katusorganisatsiooni demokraatliku juhtimise printsiibid. Kuna ainult mina ei saanud aru, siis ei olnud mul põhjust ka Vana
tehnika Liidu loomise vastu olla, kuid koos Eesti Vanamootorrattaklubiga jäid sealt välja Tartu, Pärnu ja Rakvere mehed. Enda õigustuseks jääb mul kosta ainult, et olen tavaline, natuke juhm eestlane ja läks nagu alati.
Vana
tehnika Liidu töö on aga tublisti käima läinud ja esimeseks nähtavaks tööks on Palmse näituse organiseerimine. Suuremaks eesmärgiks aga on Vabaõhumuuseumi juurde tehnikamuuseumi loomine. On ka teisi eesmärke, aga nendega saab juba tutvuda asjaomaste juures.
Seega on väikeses Eestis kaks vanatehnikakatusorganisatsiooni, millele oleks oma korda vaja luua katusorganisatsioon. Vana
tehnika Liit suhtleb vabalt Kultuuriministeeriumiga muuseumi asjus. Vana
tehnikaklubide Liitu aga Kultuuriministeeriumis ei kuulata, küll aga ajab klubide liit edukalt "musta numbri" ja muid seaduse asju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Vanatehnika vastu huvi tundvate tuntumate miljonäärivanadega olen sellest ka rääkinud, et miks nad ei anna raha suure muuseumi ehitamiseks. Ja kõik need miljonärid ja miljardärid räägivad peaaegu ühest suust, et neil on saamahimuliste uuniklastega halbu kogemusi ja ise on ka õnnetud, et ei saa aidata, sest pole kokkuhoidvat seltskonda, keda aidata. Ehk siis keskmise miljonäri pilgu läbi on tegu vanatehnikahuviliste puhul seltskonnaga, kes tahavad asju ENDALE, mitte kogu EESTILE. Tihti on rahastajal ainult üks soov: ta tahab, et asi saaks hästi aetud ja hinges oleks tunne, et midagi on ära tehtud...
Tegelikult on meil kaks katusorganisatsiooni ja võiks teha veel ka kolmanda.