[muuseumipapa]

Kuna täna tuli paari masinat käivitada vana "nippi" kasutades, võiksid teisedki proovida. Kui T-16 ei soovinud tavakäivitust omaks võtta, siis kallasime mootorile ämbritäie kuuma vett. Sama tegevusega käivitasime ka 96.a Audi A6, millel hakkas starteri pendiks üles ütlema. Aga diiselmootoritele kuuma vee kallamine, on abiks olnud üsna vanast ajast. Kel vaja, proovigem!

[oxygen]

Kõva pakasega ei soovita eriti julgelt teha nii. Plokikaanele võib prao sisse lüüa. Olen näinud.

[korvimees]

Traktorite puhul aitab ka "tõrvik". Õhupuhasti ja mootori vahelt lõdvik lahti, kompressioon maha (kui saab) ja tuld. Käivitub hulga lõbusamalt. Kui võtta ainult õhupuhasti pealmine "kopsik" maha ja siis tuld anda, põleb suure tõenäosusega õhupuhasti seest tühjaks. Kuna traktoritel on õhupuhastis õli ja sellise meetodiga võtab see uskumatult hästi tuld.

[karel]

Vanaisaga sai t-25 bensiiniga käivitatud. Sisselaskekollektoril oli yks punn, kust pool korgitäit bena sisse sai uhatud ja läks ka suht hästi

[IIIFFFAR]

Traktorite puhul aitab ka "tõrvik". Õhupuhasti ja mootori vahelt lõdvik lahti, kompressioon maha (kui saab) ja tuld. Käivitub hulga lõbusamalt. Kui võtta ainult õhupuhasti pealmine "kopsik" maha ja siis tuld anda, põleb suure tõenäosusega õhupuhasti seest tühjaks. Kuna traktoritel on õhupuhastis õli ja sellise meetodiga võtab see uskumatult hästi tuld.

Ka toda tõrvikut kasutand (e. "lonti"). Käivituse ajal hoida kollektori selle augu juures, mis eelsoojendusküünla tarvis mõeldud. Imeb säält tule sisse ja soojendab täitsa edukalt. Elektrisüsteem ühes soojendusküünlaga unustati masinale nagunii juba ca. 30 aastat tagasi külge monteerida. Ainus elekter on aku ja starter Muidugi ettevaatlik peab olema. Lahtise tulega pole ikke ette nähtud mootori ümber toimetada.

[mesamees]

Minu DT-20 läks väikese õuka suutäiega nätaki käima.Igapäevaauto MB 190 W201,sel hakkavad või on mõni küünal otsa saanud,käis üsna kehvalt algul,aga pole hullu masin ju juba 23.a. vana kah

[2715]

Tervist.mul ka see mure et Mtz 82 ei lähe alla -4 enam käima.Enne oli käivitusmootoriga traktor ja -30ga läks ilusti.Kas sellel eelsüüte asjal on
mingit mõtet?Kõik asjad on kontrollitud aga kasu ei ole.Käima sain õhuklapiga meelitades.Metsas ei ole ju voolu ka ja iga kord ei jõua ju tuld kah alla teha.Oskab keegi mulle head nõu anda?

[Arve]

Ei ole mina kunagi starteriga MT3-d soojenduseadme (asub sisselaskekollektori peal) abil käima saand, kogu aeg pannud õhuklapiga (avariiklapp) meelitades käima. Oma isiklik T-25A (peal on 12-v 140Ah Salama aku, ampreid kahjuks ei mäleta) läheb ka -10 kraadise külmaga käima, (hoian talvel mootori peal tekki annab kõvasti juurde) dekompressioon maha ja starterit anda ~10-15 sek. ning seejärel dekompressiooniga meelitama hakata. Peal on originaal starter väike starter pidavat parem olema. Üks küsimus on kas keegi on pannud-proovinud panna põkale õlivanni el.soojenduse (spiraali)? Kui on võiks pildid üles panna ja väikse juhendi juurde!

[hulgus]

hirmu ja külmatundega meenutan aegu, kui sai leeklampide ja kuuma veega joostud. akud olid garaazhis soojas, suured akud.
Enamus vajalikke autosid seisid garaazhi lähedal, seal oli õnneks keskküte. Võtsime pika vooliku, üks ots auto, teine keskkütte radikas, kõik kraanid lahti ja lasime niikaua veel joosta, kui blokk kõrvetav-kuum. Katlakütjad vandusid, aga väljas oli stabiilne <-40... teadaolevalt ühelegi mootorile mõrasid ei tulnud.
Kaasaegsematest vahenditest soovitan "Valvoline Motorstarti", kui mootor ja starter/aku korras, siis on enamuse mootoreid elule äratanud.

[valdo]

Lahtise tulega pole ikke ette nähtud mootori ümber toimetada.

Oleneb sõidukist. Nt vanematel GAZ-51del (kuni ca 1950ndate lõpuni) oli leeklampi sisaldav käivitusagregaat lausa põhivarustuses. Leek suunati karteri põhjaplekile, kuum õhk soojendas sama seadme ülaosas aga jahutusvedelikku.

Hiljem neid GAZ-51 standardvarustusse enam tehases ei pandud, kuid vastav avaus parema sisetiiva (lonžerooni) siseküljele jäi alles 51 tootmise lõpuni. Ehk siis kes tahtis, sai selle siiski peale monteerida.

[Jesper]

Tänapäevane variant samast asjast on elektriline karteri soojendus, soovitan kõigile, väga hästi töötab. Autode puhul siis loomulikult.

[IIIFFFAR]

Tänapäevane variant samast asjast on elektriline karteri soojendus, soovitan kõigile, väga hästi töötab. Autode puhul siis loomulikult.

Käib samane asi traktoritele ka. Muidugi jõle mõnus ja hooleta on küll hommikul liikvele minna kui masin öösi paela otsas olnud, sutsti käima. Ja sooja hakkab kohe puhuma. Ja klaasid puhtad... trakatsi putkal on toda klaasipinda ikse autust tükk maad rohkem kraapida

[Jesper]

Kusjuures ta ei pea üldse öö läbi paela otsas olema. Kui minek on iga hommik samal kellaajal (või noh lihtsalt õhtul peab teada olema, millal hommikul minek), siis Jyskist saab mingi ~100 krooni eest taimeri, mis ettemääratud kellaajal asja käima tõmbab. Minu omal piisas umbes poolest tunnist soojendamisest, mille kulu elektriliselt on maksimaalselt kaks krooni, aga mootori ja kütuse kokkuhoid on...

Ainuke jama on, et linnas elades pole maja ees seda voolu kuskilt võtta.

[peeterpaul]

Ma suhtun umbusuga igasugusesse tõrvikutesse. Mida erilist on külmas seisnud masinal? Õlid on jahtunud (loodetavasti mitte külmunud) ja diisel vajab süttimiseks peale surve ka temperatuuri. Ise olen hankinud suht. turvalise leeklambi, mis töötab väikese propaaniballooni pealt ja soojendanud üles mitte karteripõhja, vaid kütusepumba. Minu mõte on selles, et kui omate ka uunikumi või lihtsalt vrakki ja pole veel jõudnud seda üle käia/remontida, siis pole selles midagi taunimisväärset. Aga päris nii laisaks ei maksaks ka minna, et mootoris ja ülekannetes õli ei täi vahetada. See pole teab mis suur kulutus. Ja tulemusena ei külmu vänt teil karterisse kinni ja k.kast ei pea tegema metsikuid pingutusi, et jääst läbi murda. Need on peamised takistused, sest kui mootor on väeti, siis peab teda ju rohkem ketrama, et aur üles saada. Ja selleks ketramise saate ise suurepäraselt elementaarse õlivahetusega ju kergemaks teha.

[valdo]

Mida erilist on külmas seisnud masinal? Õlid on jahtunud (loodetavasti mitte külmunud) ja diisel vajab süttimiseks peale surve ka temperatuuri. [...] Minu mõte on selles, et kui omate ka uunikumi või lihtsalt vrakki ja pole veel jõudnud seda üle käia/remontida, siis pole selles midagi taunimisväärset. Aga päris nii laisaks ei maksaks ka minna, et mootoris ja ülekannetes õli ei täi vahetada. See pole teab mis suur kulutus. Ja tulemusena ei külmu vänt teil karterisse kinni ja k.kast ei pea tegema metsikuid pingutusi, et jääst läbi murda.

Probleem seisneb selles, et paljud õlid lähevad madalate temperatuuridega väga viskoosseteks, mis raskendab külma mootori ringiajamist üliväga. Muidugi jah, vanasti oli see probleem suurem kui kaasajal, sest kaasajal on püütud õlide viskoossuste temperatuurisõltuvust mitmete meetoditega vähendada.

Praktika aga näitab siiski seda, et talutaval määral madalate temperatuuride osas (-10C ja allapoole) on see õnnestunud vaid moodsate täissünteetiliste õlide juures. Samas, uunikumidele me neid ju ei pane, seal on sobivaim kasutada (veidi suuremate mootorilõtkude tõttu) tavalist mineraalõli, mis on veidi tavalisest viskoossem, nt 15W-40. Ja see on (minu kogemustele tuginedes) -15 C juures juba üsna paks. Kui siia juurde arvestada veel aku vähenenud mahtuvus, siis olemegi fakti ees, et aku, mis veel nullkraadiga mootorit reipalt kõu-kõu-kõu... ringi ajab, suudab -15 C juures tihtipeale üsna aegalselt kõuks...kõuks... kõuks jõuallikat liigutada...

[Coger]

Mina oma audi (ei ole vanaaegne) puhul rakendan seda, et täna panen täissünt õli sisse ning vahetan küünlad ja küünlajuhtmed ära. Eelmisel talvel olin üle 20-kraadiste külmadega ikka püstihädas...

[IIIFFFAR]

Õlid on jahtunud (loodetavasti mitte külmunud) ja diisel vajab süttimiseks peale surve ka temperatuuri. Ise olen hankinud suht. turvalise leeklambi, mis töötab väikese propaaniballooni pealt ja soojendanud üles mitte karteripõhja, vaid kütusepumba.

Vägagi õige lause aga ainult osaliselt. Selle temperatuuri koha päält. Kütusepumba soojendamine laseb säält võib-olla pisut lihtsamini kütet läbi, torude kaudu silindrisse jõudnud küte on ikka nagu ta on. Kollektorisse leegi laskmine soojendab aga silindrisse töösegu tarbeks minevat õhku, ehk siis see tarviline temperatuur jõuab ka sinna kus teda tõepoolest tarvis on.
Õlivanni põhja pole oma vanal kuueteistkümnel küll vist kunagi kuumutanud.

[AinP]

Ostsin oma MMZ245 mootorile nüüd uue starteri, pisike reduktorga ja maksis 1825.- krooni Uhtna talutehnikast. Samut sai muretsetud elektriline Defa plokisoojenduse komplekt. Tunnike enne käivitamist soojendus sisse ja peaks minema ludinal.
Kui värgid ükskord ka paigaldatud saavad, eks siis ka kommenteerin. Aga 82. millel smad jubinad kõljes eelmisel talvel alt ei vedanud.

[eberhard]

Üks mu tuttav kasutas talvisel ajal oma diiselmootoriga sõiduauto paremaks käivitamiseks mootori karteri alla lükatud väikest elektripliiti (kinnise keeduplaadiga mitte spiraalküttekehaga) mille taimeriga paar tundi enne plaanitavat väljasõitu sisse lülis. Tuletõrjujast foorumilugeja võib sellise meetodi peale muidugi ehmuda aga soojendamise viis ikkagi ohutum kui leeklambi tulelont.

[korvimees]

Mitmel tänapäevasel sõiduautol on ainsaks variandiks plokiväline soojendus. Idee poolest meenutab ka see elektripliiti ja käib vastu plokki. Kuju ja mõõtmed on küll teised kui el.pliidil, kuid põhimõte sama.