Kuidas Teie tehnika käivitub?
#21

korvimees Kirjutas:Mitmel tänapäevasel sõiduautol on ainsaks variandiks plokiväline soojendus. ...

Miks ainsaks? (puhas uudishimu, ei nori midagi)

Senini jahutussärki monteeritavad spiraalid kõigile sobinud. Õhkjahutusega masinatele siis õlivanni soojendused. Kuiva karteri korral vist tõesti muud üle ei jää...

Elektripliidi varianti sai ka ise kasutatud. Aga veesärgis olev soojendi ikka kõige tõhusam... Ohutum kah.
Vasta
#22

Põhjus väga lihtne. Veesärki lihtsalt pole kuhugi soojendit panna. Näiteks omal Astra F, 60kw Isuzu diisliga ning muud varianti ei pakutudki, kui plokiväline.
Kui on valida, siis veesärki paigaldatav on kindlasti parem variant.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#23

korvimees Kirjutas:Veesärki lihtsalt pole kuhugi soojendit panna.

Kuidas nii???

Paned nagu salongiradiaatori ahelasse juurde. Veesärk pole ju miski suletud kinnine süsteem, vaid siiski ju mitmest seadmest koosnev süsteem, kuis nt radiaator ja mootor on omavahel ühendatud lõdvikutega. Sinna vahele väljaviigud (kolmikud) ning radiaatoriga paralleelselt nt soojendusseade. Et mootori töö korral see probleeme ei hakkaks tekitama, võiks selle varustada veel ka suletava kraaniga (et vedelik ei ringleks mootori töö ajal radiaatori asemel läbi soojendusseadme).

Umbes nii, nagu vanal GAZ-51-l leeklambiga seadme ülaosa oli ühendet jahutussüsteemi võrku.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#24

Veesärgi all mõtlesin jah plokisisest soojendit. Lõdvikute vahele on kindlasti võimalik aretada midagi, aga originaalis ei pakuta sellist varianti näit. konkreetse Astra puhul.
Bussil on mul ka selline "tsainiku" moodi soojendi eraldi vahel ja toimib väga hästi. Belarusidele paigaldati Türil ka sarnaseid kopsikuid.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#25

eberhard Kirjutas:Üks mu tuttav kasutas talvisel ajal oma diiselmootoriga sõiduauto paremaks käivitamiseks mootori karteri alla lükatud väikest  elektripliiti (kinnise keeduplaadiga mitte spiraalküttekehaga) mille taimeriga paar tundi enne plaanitavat väljasõitu sisse lülis. Tuletõrjujast foorumilugeja võib sellise meetodi peale muidugi ehmuda aga soojendamise viis ikkagi ohutum kui leeklambi tulelont.
Ma ise kasutasin ka seda varianti oma eelmise autoga kuna tollel oli automaat kast,muidu oleks vist iga hommik käima vedanudToungueToungue
Vasta
#26

Neid jutte lugedes tuleb meelde isa räägitu kuidas ta Karjalas talvel "jossi" käivitas. Hommikut alustati sellega, et mootori alla tehti puudest tuli, üks leeklamp puhus vastu kõrgsurve pumpa, teise leeklambiga lasti üle küttepaagipaagikraan ja kütte toru ning käivitusmootor. Jahutusvedelikuks oli diiselküte. Veneõlid olid -40c nii paksud, et oli saand vabalt kühvliga tõsta.

Ostan "Sääreväristaja"
Vasta
#27

Ajateenistuses paarimees parkis zil 131 nii padrikusse ära, et mitte miski muuga sinna järgi poleks läinud. Oli siis seerude metsaõppusel ja väljas ca 30 kraadi külma. Nemad tegid siis hommikul lõkke karteri alla.
Vasta
#28

Kunagi varem, kui elanikkonnal lubati veoautosid osta, ostsin Avia-20. Sellisel autol oli õhufiltrist tuleval torustikul üks elektriline õhu soojendamise küünal, mille efektiivsus oli küllaltki madal. Alatihti põlesid läbi.
Kasutasin Tallinna Autoremondi tehase poolt loodud ja toodetud seadet, mis tuli paigaldada moototi karteri kaane alla sellele liibuvalt. Selles ristküliku sarnases karbis oli elektriline küttekeha - keedupulk, millede valik on praegu suur. Selles karbis oli jahutusvedelik ja küljes kaks toru otsa, millede kaudu lõdvikutega ühendati jahutussüsteemiga. Lõdvikutele mingeid kraane ei olnud ja vedelik oli läbi seadme pidevas ringluses. Soojendas jahutusvedelikku ja põhja alla asumisega ka õlivannis olevat õli. 25 -30 kraadiliste külmadega oli seade el. võrgus kogu aja, sest mõnetunnine soojendus jäi nõrgaks ja tulemust ei olnud.
Kasutasin ka spets aerosoolkäivitus gaase, kuid selle käivitamine lõi alati mootori käivitamisel heleda metallse hääle sisse ja oli mootori eale kahjulik.Kasutasin seda moodust ainult viimases hädas.
Kui eelsüüte küünal osutus jälle läbi põlenuks, siis kasutasin ka tule lonti, mille tule asetasin maha keeratud küünla augu ette ja toimis väga hästi juhul, kui starter jõudis ringi vedada. Selline meetod oli kasutusel enne eelsoojendi paigaldamist.
Kodustes tingimustes on seadet võimalik teha.
Vasta
#29

Aasta oli siis ~1985 kui ehitasin Zil 130-le väetisekülvikut KSA-3 ning paigaldasin diiselmootori SMD-14 teraviljakombainilt Niva. Veidigi jahedamate ilmadega ei käivitunud see ilma "lonti" andmata. Sisselaske torustikku sai kohe vastav keermestatud kork tehtud, kust tuld sisse sai anda. Seda tuli aga harjutada, sest tuleleeki ei võinud täie ava ulatuses anda - ikka nii, et kõrvalt ka värsket õhku sisse sai tõmmata. Käivitumine muutus probleemituks kohe peale mootori ümberehitust. Nimelt vahetasin ära kolvid, plokikaane, kõrgsurvepumba ja pihustid.
Vasta
#30

1986-87 kaugpõhjas N. armee lennuväebaasis oli autode külmalt käivitamise probleem lahendatud lihtsalt. Vajalikud masinad töötasid kogu talve...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne