19-12-2006, 12:31 PM
Püüaks siia koondada Eesti linnad, kus nõukogude ajal on eksisteerinud linnaliinibussid (Tallinna ja Tartu jätaks ehk välja, neist niigi pikalt juttu olnud). Erinevates teemades on sellest varemgi juttu olnud, aga prooviks kaasfoorumlaste abiga nimistu kokku saada. Tänapäevaga ei tohiks raskusi olla - interneti teel kõik leitav, aga nn vene ajal, 60-80ndad?
Võru - suurim number oli 9, kuid see liin hakkas sõitma vist juba vabariigi ja bensiinikriisi ajal, asendades pea kõiki ülejäänud liine. Reaalselt oli korraga käigus 1-8. Nr 7 oli ööliin, mis tegi tervele linnale ringi peale ja sõitis ringi-paar ka hommikuse tipptunni ajal. Nr 6 oli parimatel päevadel dubleeritud ja liini teenindati kahe bussiga. Ilmselt lühikest aega oli veel käigus 3A, mis tegi õhtuse tipptunni ajal vaid ühe reisi.
Valga - suurim number 8, kuid see oli käigus suhteliselt lühikest aega. Umbes samal ajal oli nr 2 vahelt väljas. Olid käigus ka 3A ja 4A (kui pikalt, ei tea), töötasid igatahes terve päeva ja olid põhiliinist piisavalt erinevad (4 ja 4A olid ringliinid, mis käisid omavahel vastupidi). Kusagil 70ndate alguses oli käigus selline hübriid nagu 1/8 - tähistas seda, et paar-kolm reisi olid tavaringist pikemad (Pärastine 8 oli sellest "hübriidist" hoopis erinev). 80ndatel asuti liine vähendama. Suleti 8, mõne aja pärast "tavaline" 1 ja uus 1 hakkas sõitma vaid hommikul-õhtul, asendades korraga nii 3 kui ka 7. Peagi kadus üks liin veel vahelt ära ja numeratsioon tehti täiesti ringi. 1 jäi endiselt hommikuseks-õhtuseks liiniks. Päris nõukogude aja lõpus ilmus 7 jälle tagasi, aga seda juba täiesti uue liinina. Olgu märgitud, et Valgal ja Valkal oli ühine linnaliinibusside süsteem. Mõned liinid läbisid mõlemat linna, mõni (nt 3) liikus vaid Valga piires, ainult Valkas sõitvaid liine polnud. Linnaliine teenindas Valga baas ehk täpsemalt Tartu ATP Valga kolonn. Maaliinide jaoks oli mõlemas linnas oma bussijaam ja kohalikud bussid sõitsid ikka vaid vastavalt Eesti või Läti piires. Valka maaliine teenidasid kas Smiltene või Valmiera bussid, võimalik, et kohapeal oli kolonn. Üks kummaline kohalik liin siiski oli - lähtudes Valga bussijaamast ja olles teenindatud Valga bussi poolt, kulges ülejäänud liin Lätis! (koolilastena osalesime reisijate loendamises ja mul oli au see liin läbi kärutada). Liini nr oli vist 30 ja sildil selline kiri: Valga-Omuli-Zveineni(?). Tagantjärele tarkusena tean nüüd, et see läbis samasid külasid, mida omal ajal Valga-Ruhja-Mõisaküla kitsarööpmeline raudee. Huvitav, kas buss oligi omalaadseks asenduseks raudteele? Teine võimalus, et buss oli mõeldud siiski "Eestit" teenindama, sest võib-olla asusid mõned liini viimased peatused taas Eestis, kusagil Koorküla lähistel- seal on külasid, kust kõige otsem tee Valga linna viis läbi Läti territooriumi.
Rakvere - väidetavalt oli suurim number 6, mis töötas lühikest aega. 4 kadus ka vist juba nõukogude aja lõpus ära ja ta puudub tänaseni.
Põlva - oli linna (toona küll alevi) sees sõitev buss - bussijaamast raudteejaama - , kuid kandis maaliini numbrit (21?) ja tähistust (numbri alune tahvel oli sinine). Pileteid müüs bussijuht kassaparaadist (nagu maaliinidel), aga sõidu hind oli vist terve liini ulatuses ühe sugune.
Otepää - põhimõtteliselt sama mis Põlvas: oli liin bussijaam-aedlinn-Pühajärve, mis terves ulatuses sõitis linnas (Pühajärve kuulus minu teada halduslikult Otepää külge). Ka sellel liinil keeras bussijuht kassaaparaadist pileteid, kuid piletihind oli vist kõigi peatuste vahel ühine.
Tapa - olevat olnud kunagi (60ndad?) üks linnaliin, teenindati TA 6-ga.
Teistest linnadest loodan, et kirjutavad foorumikaaslased - olen sõinud ja näinud, aga täpsemat teavet ei oma. Näiteks: kas Raplas ongi kogu aeg vaid üks linna(alevi) liin olnud? Palju Haapsalus parimatel päevadel linnaliine oli (peatuse küljes olen näinud numbrit 4)? Palju Viljandis? Kuidas Türi-Paidega lood olid? (Viimasega on minu jaoks lood hoopis segased - olen Türil näinud linnaliini bussi nr 3. Vaevalt, et neid seal nii palju oli - äkki oli kahe linna peale ühine numeratsioon?)
Võru - suurim number oli 9, kuid see liin hakkas sõitma vist juba vabariigi ja bensiinikriisi ajal, asendades pea kõiki ülejäänud liine. Reaalselt oli korraga käigus 1-8. Nr 7 oli ööliin, mis tegi tervele linnale ringi peale ja sõitis ringi-paar ka hommikuse tipptunni ajal. Nr 6 oli parimatel päevadel dubleeritud ja liini teenindati kahe bussiga. Ilmselt lühikest aega oli veel käigus 3A, mis tegi õhtuse tipptunni ajal vaid ühe reisi.
Valga - suurim number 8, kuid see oli käigus suhteliselt lühikest aega. Umbes samal ajal oli nr 2 vahelt väljas. Olid käigus ka 3A ja 4A (kui pikalt, ei tea), töötasid igatahes terve päeva ja olid põhiliinist piisavalt erinevad (4 ja 4A olid ringliinid, mis käisid omavahel vastupidi). Kusagil 70ndate alguses oli käigus selline hübriid nagu 1/8 - tähistas seda, et paar-kolm reisi olid tavaringist pikemad (Pärastine 8 oli sellest "hübriidist" hoopis erinev). 80ndatel asuti liine vähendama. Suleti 8, mõne aja pärast "tavaline" 1 ja uus 1 hakkas sõitma vaid hommikul-õhtul, asendades korraga nii 3 kui ka 7. Peagi kadus üks liin veel vahelt ära ja numeratsioon tehti täiesti ringi. 1 jäi endiselt hommikuseks-õhtuseks liiniks. Päris nõukogude aja lõpus ilmus 7 jälle tagasi, aga seda juba täiesti uue liinina. Olgu märgitud, et Valgal ja Valkal oli ühine linnaliinibusside süsteem. Mõned liinid läbisid mõlemat linna, mõni (nt 3) liikus vaid Valga piires, ainult Valkas sõitvaid liine polnud. Linnaliine teenindas Valga baas ehk täpsemalt Tartu ATP Valga kolonn. Maaliinide jaoks oli mõlemas linnas oma bussijaam ja kohalikud bussid sõitsid ikka vaid vastavalt Eesti või Läti piires. Valka maaliine teenidasid kas Smiltene või Valmiera bussid, võimalik, et kohapeal oli kolonn. Üks kummaline kohalik liin siiski oli - lähtudes Valga bussijaamast ja olles teenindatud Valga bussi poolt, kulges ülejäänud liin Lätis! (koolilastena osalesime reisijate loendamises ja mul oli au see liin läbi kärutada). Liini nr oli vist 30 ja sildil selline kiri: Valga-Omuli-Zveineni(?). Tagantjärele tarkusena tean nüüd, et see läbis samasid külasid, mida omal ajal Valga-Ruhja-Mõisaküla kitsarööpmeline raudee. Huvitav, kas buss oligi omalaadseks asenduseks raudteele? Teine võimalus, et buss oli mõeldud siiski "Eestit" teenindama, sest võib-olla asusid mõned liini viimased peatused taas Eestis, kusagil Koorküla lähistel- seal on külasid, kust kõige otsem tee Valga linna viis läbi Läti territooriumi.
Rakvere - väidetavalt oli suurim number 6, mis töötas lühikest aega. 4 kadus ka vist juba nõukogude aja lõpus ära ja ta puudub tänaseni.
Põlva - oli linna (toona küll alevi) sees sõitev buss - bussijaamast raudteejaama - , kuid kandis maaliini numbrit (21?) ja tähistust (numbri alune tahvel oli sinine). Pileteid müüs bussijuht kassaparaadist (nagu maaliinidel), aga sõidu hind oli vist terve liini ulatuses ühe sugune.
Otepää - põhimõtteliselt sama mis Põlvas: oli liin bussijaam-aedlinn-Pühajärve, mis terves ulatuses sõitis linnas (Pühajärve kuulus minu teada halduslikult Otepää külge). Ka sellel liinil keeras bussijuht kassaaparaadist pileteid, kuid piletihind oli vist kõigi peatuste vahel ühine.
Tapa - olevat olnud kunagi (60ndad?) üks linnaliin, teenindati TA 6-ga.
Teistest linnadest loodan, et kirjutavad foorumikaaslased - olen sõinud ja näinud, aga täpsemat teavet ei oma. Näiteks: kas Raplas ongi kogu aeg vaid üks linna(alevi) liin olnud? Palju Haapsalus parimatel päevadel linnaliine oli (peatuse küljes olen näinud numbrit 4)? Palju Viljandis? Kuidas Türi-Paidega lood olid? (Viimasega on minu jaoks lood hoopis segased - olen Türil näinud linnaliini bussi nr 3. Vaevalt, et neid seal nii palju oli - äkki oli kahe linna peale ühine numeratsioon?)
Kuidas praegu, ei tea midagi, aga nõukogude ajal oli seal vähemalt 4 linnaliini. Kusjuures liine teenindavad bussimargid olid kaks vene aegset äärmust - Ikarused ja PAZ-id. Venelaste lemmikbusse, LIAZ-e ja LAZ-e, mina Petseri linnaliinidel ei mäleta. Kõige olulisem Patseri linnaliin oli raudteejaam-kesklinn, sest jaam asub seal linnast üsna kaugel. Ikarus süstis linna ja jaama vahet päris usinasti.
