06-12-2006, 10:51 AM
Küsiks omalt poolt, et mida asjatundjad soovitavad uue, nn. musta krundi all oleva keredetailiga ette võtta enne värvimist?
kere-remondi lühikonspekt
06-12-2006, 23:46 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 06-12-2006, 23:47 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
pppp Kirjutas:Küsiks omalt poolt, et mida asjatundjad soovitavad uue, nn. musta krundi all oleva keredetailiga ette võtta enne värvimist?ee - külge keevitada?
ega seda kena õhukest krundikihti pole ju mõtet maha katkuda - vähemalt ma olen külge pannud ning siis vajalikud happekrundid-krundid-värgid peale ladunud. Karestanud kah muidugi eelnevalt. See (eeldan, et nn mustad krundid on kõik "vennad") krunt on päris asjalik - temaga kaetud keredetailid ei kipu näiteks niiskes garaazhis ussitama minema. Isegi mitme aasta jooksul mitte.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
07-12-2006, 01:36 AM
pppp Kirjutas:Küsiks omalt poolt, et mida asjatundjad soovitavad uue, nn. musta krundi all oleva keredetailiga ette võtta enne värvimist?
Selgusetuks jääb, kas see musta krundi all olev üksik detail (tiib, kapott, uks) vajab ka mingil määral pahteldust või mitte (väikesed olmemõlgid jms).
Kui ei ole vaja pahteldada ja plekipind on sirge, siis tööde järjekord oleks midagi taolist:
- Pesta pinnapesuvedelikuga (kutsutakse ka silikoonieemaldiks) detail puhtaks.
- Matistada detail taldlihvijaga ja paberiga P280-P400. Võib kasutada ka lihvkäsna P500.
- Suruõhuga puhastamine
- Pinnapesu
- Happekrundiga katmine värvipüstolist (1-2 kihti, 5-10 minutilise vahega 25 C juures- värvikambris olev kuivamiseks vajalik temperatuur)
- Happekrundi kuivamine (kuni 20-30 min. 25 C juures)
- Aluskrundiga katmine värvipüstolist (1-2 kihti, 5-10 minutilise vahega 25 C juures)
- Aluskrundi kuivamine (kuni 20 min. 25 C juures)
- Vajadusel üksikute tolmutäppide eemaldamine peenikese lihvpaberi abil P600-P800
- Pinna puhastus suruõhuga, kasutades pühkimiseks vahalappi.
- Värvi (kas siis akrüüli või baasvärvi) pealekandmine.
- Värvikihtide kuivatamine (5-10 min.)
- Baasvärvi lakkimine (2 kihti, kihtide kuivamisvahe 5-10 min.)
Lühidalt see olekski kogu raamatutarkus.
Senimaani uute detailidega pidevalt eelmainitud viisil tegelenud ja mingeid probleeme pole seni tekkinud.
On nii kunded rahule jäänud kui ka ise.
07-12-2006, 11:26 AM
Konkreetne detail on esitiib (A-varuosa, seega eelnev külgeproovimine pole vast vajalik?), millel mõlke ei paistnud olevat - mõned kriimud on see ainult külge saanud pika laos vedelemise ja ühe huvilise käest teise kätte liikumise jooksul.
Miks ma üldse sellist asja küsin?
Kui meie teedel-tänavatel veidi ringi vaadata, siis ei ole sugugi haruldane vaatepilt, kus muidu veel vägagi korras kerega autol on üks tiib, luuk vms järsku rämedalt roostes (ja ausalt öeldes on enda igapäevasõidukilgi üks uks selline, kusjuures see näikse juba Saksas vahetatud olevat).
Miks ma üldse sellist asja küsin?
Kui meie teedel-tänavatel veidi ringi vaadata, siis ei ole sugugi haruldane vaatepilt, kus muidu veel vägagi korras kerega autol on üks tiib, luuk vms järsku rämedalt roostes (ja ausalt öeldes on enda igapäevasõidukilgi üks uks selline, kusjuures see näikse juba Saksas vahetatud olevat).
07-12-2006, 13:26 PM
A-grupi detailidel pole jah enamasti seda probleemi, et mingi tiivakaar või plekivalts või poldiava on valesti stantsitud ja siis peab seda parema väljanägemise või kinnitamise huvides üle parandama.
Samas erandeid leidub vahel ka nende hulgas.
Kui Sul see üksik detail on selline tumedamat karva (must, tumesinine) siis enamjaolt piisab jah ainult tema värvimisest ja kõik see muu eelnev sinna juurde. Kui ta aga hakkab sinna hõbeda, helerohelise, kreemika, kuldse vm. heleda tooni poole minema, siis suht suure tõenäosusega tuleb kõrvalolevale detailile (uks või tiib) sama värvitoon kaasa hajutada, sest et muidu võib vana ja uue detaili vahel toonierinevus liialt suur jääda.
Samas erandeid leidub vahel ka nende hulgas.
Kui Sul see üksik detail on selline tumedamat karva (must, tumesinine) siis enamjaolt piisab jah ainult tema värvimisest ja kõik see muu eelnev sinna juurde. Kui ta aga hakkab sinna hõbeda, helerohelise, kreemika, kuldse vm. heleda tooni poole minema, siis suht suure tõenäosusega tuleb kõrvalolevale detailile (uks või tiib) sama värvitoon kaasa hajutada, sest et muidu võib vana ja uue detaili vahel toonierinevus liialt suur jääda.
25-12-2006, 23:18 PM
tahtsin küsida et mõned räägivad et roostemuundur happekrundi alla veel, on vägapaha, aga mõned seeeest et teeb rohkem head?
kuidas toimida siis?
kuidas toimida siis?
28-12-2006, 00:14 AM
Jossu Kirjutas:tahtsin küsida et mõned räägivad et roostemuundur happekrundi alla veel, on vägapaha, aga mõned seeeest et teeb rohkem head?
Vägapaha? Pigem teeb ikka head, ma ei tea, kes vastupidi väidaks. Rooste tuleb enne kruntimist ju keemliliselt muundada stabiilsemateks ühenditeks, et ta oma nämmimis-tööd värvi all ei jätkaks... Kruntvärv ei tee seda iial ja... mehaaniliselt saad maha vaid selle, mis pole pooride sees.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
28-12-2006, 08:20 AM
Jossu, tähtis etapp enne (happe)kruntimist on roostemuunduri eemaldamine traatketta vms-ga. See "vägapaha"-arvamus võib tulla sellest, et kuivanud muundur on jäänud mehaaniliselt eemaldamata. Sellisel juhul ei nakku krunt korralikult aluspinnaga - muundurietiketil on küll jutt, et ta on hea aluspind krundile, aga see jutt on pehmelt öeldes jama...
Valdo mainis juba muunduri mõtte - tungida pooride sisse ning seal keemiliselt rooste (võimalikult) mitteaktiivseks muuta.
Valdo mainis juba muunduri mõtte - tungida pooride sisse ning seal keemiliselt rooste (võimalikult) mitteaktiivseks muuta.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
29-12-2006, 23:16 PM
13piisab Kirjutas:Jossu, tähtis etapp enne (happe)kruntimist on roostemuunduri eemaldamine traatketta vms-ga. See "vägapaha"-arvamus võib tulla sellest, et kuivanud muundur on jäänud mehaaniliselt eemaldamata. Sellisel juhul ei nakku krunt korralikult aluspinnaga - muundurietiketil on küll jutt, et ta on hea aluspind krundile, aga see jutt on pehmelt öeldes jama...
Valdo mainis juba muunduri mõtte - tungida pooride sisse ning seal keemiliselt rooste (võimalikult) mitteaktiivseks muuta.
terve pinna lasen üle traatkettaga siis?kõik millele muundur kantud?
tänud igaljuhul
07-01-2007, 20:42 PM
kas keegi teab/on kokku puutunud sellise asjaga nagu POR15 vaatasin kuskilt unicwebist datsuni lappimist, siis sellise ainega möksiti kõik kokku, seest ja väljast, igaltpoolt vahelt jms
08-01-2007, 22:07 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-07-2022, 20:32 PM ja muutjaks oli rollfix.)
Jääb mulle arusaamatuks see happekrundi ülistamine.Teda saab panna ainult udukihi ja kaitset vähe.Paksemalt kattes tuleb koos pahtliga maha,aga matistada ju tahaks.....EPO krunt on veidi asjalikum.Minu arvates......Olen mõlematega tööd teinud.
19-01-2007, 22:03 PM
Ise kasutasin nii happekrunti kui ka Zink sprayd. Zink spray on väga hea katmis võimega ning jätab sellise mõnusa krundilaadse kihi... ka keevitusvahedesse pugemisega polnud probleeme.
20-01-2007, 14:17 PM
rollfix Kirjutas:Jääb mulle arusaamatus see happekrundi ülistamine.Teda saab panna ainult udukihi ja kaitset vähe.Paksemalt kattes tileb koos pahtliga maha,aga matistada ju tahaks.....EPO krunt on veidi asjalikum.Minu arvates......Olen mõlematega tööd teinud.üks asi: ta on "aktiivkrunt" ehk siis tema mõte pole mitte paksus kihis vaid keemilises koostises. Paksemalt teda panna ei saagi - vaata kui vedel ta on.
teine asi: matistada teda ei tule - enne happekrundi kuivamist tuleb talle täitekrunt selga kihutada.
õiged töövõtted on märksõna
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
20-01-2007, 22:40 PM
Nojah.Kellele ema,kellele tütar....Kui ikka mitu korda katta,saab ka paksult aga sellel puudub mõte ja tema omadused ei olegi selle jaoks.Lihtsalt EPO krunt annab juba eos parema kaitse,juba suts täidab
,tema peale võib juba pahteldada kartmata tema eemaldumist,omaduste üle happekrundiga võibki jääda vaidlema.Peale liiva(haavli)pritsi,kui plekk roostele kõige altim(muud enamlevinud rooste eemaldusvõtted nii ei tee) soovitav ju nii ehk teisiti harja või kettaga üle käia. See muidugi tõsine teaduslik diskussioon,palju see harjamine plekki vähem aktiivseks muudab või kas happekrunt on see ainuõige vahend selle aktiivsuse vähendamiseks.Lihtsalt lähtusin oma kogemustest.Nagu kirjutasin-,,minu subjektiivne arvamus selline,,.
,tema peale võib juba pahteldada kartmata tema eemaldumist,omaduste üle happekrundiga võibki jääda vaidlema.Peale liiva(haavli)pritsi,kui plekk roostele kõige altim(muud enamlevinud rooste eemaldusvõtted nii ei tee) soovitav ju nii ehk teisiti harja või kettaga üle käia. See muidugi tõsine teaduslik diskussioon,palju see harjamine plekki vähem aktiivseks muudab või kas happekrunt on see ainuõige vahend selle aktiivsuse vähendamiseks.Lihtsalt lähtusin oma kogemustest.Nagu kirjutasin-,,minu subjektiivne arvamus selline,,.
19-02-2007, 16:50 PM
Aga mida teha tsingitud auto kerega, kui värv on rattakoobastest tsingi pealt maha koordunud ja kividega on tekkinud roostetäpid?
20-02-2007, 01:20 AM
Jossu Kirjutas:liivapaber???liivapaberiga ei puhasta roostepesasid eriti hästi - liivapaber sobib vaid pahtli lihvimiseks või krundi karestamiseks. Aga kui mõtlesid "liivapaberi" all "keretöid" (ilma keevitamiseta pole ju õiged keretööd
) üldisemalt, siis jah - rooste vastu aitab ainult selle eemaldamine kõige sellele järgnevaga. Müügi puhul aitab ka "kodukeemia" - aga käesolev teema pole algatatud illusioonide loomise eesmärgil...
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
20-02-2007, 01:59 AM
Kui roostetäpid on metalli paksusest alla veerandi ära söönud, peaks siiski liivapaberi ja roostesurmaga asja aetud saama.
23-02-2007, 10:37 AM
Raimond Kirjutas:Kui roostetäpid on metalli paksusest alla veerandi ära söönud, peaks siiski liivapaberi ja roostesurmaga asja aetud saama.
Pean ikka loobuma tsingi kihist, või annab kuidagi taastada? Huvitav oleks teada, kuidas tsingitud kere lapitakse, tohib üldse keevitust kasutada?
23-02-2007, 13:33 PM
Võiks ju naljatada,et ainult tsinkpleki ja tsingitud traadiga aga tegelikult ei ole lappimisel tavaplekiga autodega vahet muud kui et tsingikiht maha vaja lihvida.Kui on ikka tõsine soov saada uuesti tsink selga siis kas kogu detail kuumtsinki või kergem lahendus kodus külmtsink pulverisaatoriga selga.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 17 külali(st)ne