[stihl]

Sattusin selle auto peale täiesti juhuslikult mobile.de-d lehitsedes. Kuna hind oli teiste samalaadsete Jaguaridega võrreldes (Mark 7, 8 ja 9 on kõik pea samasuguse kerega) suht odav, siis sai müüjaga kohe ühendust võetud ja peagi ka käed löödud. Ostu-müügileping tegi oma tavalise teekonna faksi teel edasi tagasi.
Auto asus u. 40km Luxemburgist põhja pool, ühes väikeses saksa külas ja on pea oma terve elu veetnud sealkandis.

Siin üks välisvaade pärast Eestisse jõudmist:




Tähelepanuväärne oli see, et reaalselt ma polnud autot ise näinudki, ainult piltide pealt, mida omanik meili teel saatis, ja mis ainult õige pisut olid paremad, kui need, mis tavaliselt kuulutuse juures üleval....

AGA, risk tasus ennast ära, ning, kui auto oli Eestisse jõudnud (transpordifirma RMW (rmw.ee) oli lahkelt abiks), ei pidanud pea üldse pettuma...
Ainsa asjana tuli ebameeldiva üllatusena fakt, et autol ei olnud küljes starterit, ülejäänu oli kõik nii nagu kokku lepitud.
Hea üllatuse valmistas kere ülihea seisukord, mis 50 aastase masina kohta on super.

Suht kenasti on säilinud ka sisu, mis 50ndate Jaguaritele tavapäraselt on välmistatud täispuidust:



Auto 51-aastase ajaloo jooksul on miskipärast kaduma/katki/vm läinud kõrvalistuja iste, mille eelmine omanik on leidnud mõne doonorauto pealt ja selle kenasti ka kaasa andnud, sellest ka värvierinevus. Aga vahet ei ole, istmenahk vajab niivanal projektil niikuinii vahetamist.

Pagasnik oli täis kõikvõimalikke juppe...



...millel osaliselt ei olnud Jaguariga mitte mingit seost... (ntx see sissekaskekollektor vasakul nurgas, mis kuulub mingile neljapütasele ja mille varsti ma ilmselt riputan rubriiki "Identifitseerimine"....)

Salongist veel tasub pöörata tähelepanu omapärasele suunatule lülitile, mis asub roolil:



ja mis alati säilitab oma esialgse asendi, s.o. signaalinupust üleval, sõltumata sellest, kuhu on rool pööratud. Citroenidel on vist ka selliseid trikke rooliratta juures kasutatud....

Tagaustel on samuti "kolmnurkaknad", mis kenasti ka lahti käivad:



Mootor on Jaguari traditsiooniline kuuesilindriline XK, millel kubatuuriks 3,4l ja millel enamus jubinatest, peale starteri, tundub küljes olevat:



Esiosast on säilinud vaid iluvõre (roostevaba!) ning esistange, muud asjad on kõik puudu:



...kuna esituled on mitteoriginaalid, siis vajavad ka need vahetust, rääkimata kõivõimalikest kroomitud ilujubinatest (kapotikass) ning suuna- ja parktuledest.

Lihtsamaks teeb auto taastamise see, et pole ei roolivõimendit ega kliimasüsteemi, millega oma eelmise projekti (XJ 6, 1978a) juures nägin kurja vaeva ning mida korralikult tööle pole saanud tänapäevani...


Esialgne plaan on masin kevadeks enam-vähem sõidukorda saada. Täistaastamist esialgu ei plaani, kuna selleks puudub hetkel nii aeg kui ka raha.
Käimasolev Capri taastamine jääb kahjuks mõneks ajaks taas seisma...





Pildil näha oleva Mazda 5-ga võrreldes pole Mark 7 sugugi väiksem ..ning seda vaadates tekib vägisi mõte, et 50ndatel oli autotööstuses ka mahtuniversaal juba olemas...

[stihl]

Eile õhtul sai Mark siis kodugaraazhi veetud.
Kuna vanakesel olid ilmsed veeremisprobleemid (pidurid kinni - neljakesi lükates vaevu veeres), siis oli esimeseks tööks piduritega tegelemine.
Pidades silmas seda, et edaspidi olen sunnitud teda mõnda aega vaid kondiauruga veeretama, siis otsustasin piduriklotsid hoopis maha võtta...hiljem tuleb ju niikuinii pidurid täiesti lahti võtta ja "käima õpetada"...

Trumlid tulid 50 aastase auto kohta üllatavalt lihtsalt küljest ära:



Klotsid on korras, vedrud samuti, ainult pidurisilindrid vajavad tegemist. Kohendamist vajab ka käsipidurisüsteem, mida pole küljeski...

Esiratta pidur on samuti üllatavalt hea:



Keegi on lähiminevikus ette koguni uued pidurikatted paigaldanud, mida järeldasin sellest, et needid on alles täiesti uued ja läikivad.

Klotsid panin kindlasse kohta hoiule. Lisaks piduritele takistas auto veeremist ka veel esimene parem rattalaager, mille määre oli niivõrd hangunud, et ratas ei tahtnud kuidagi vabalt pöörelda, isegi imestasin, et selline asi üldse võimalik on.
Siiani olen kohanud isehanguvat määret ainult V.A.G. grupi toodangul...
Laagri võtsin välja, pesin läbi ja panin uue määrdega uuesti kokku.
Auto on nüüd veeretamiskõlbulik



Pisut jäi aega ka autoga kaasas olnud kolaga tutvumiseks...

Kahes kastis, mis pagassis kaasas olid,  oli kokku tohutu hunnik varuosi, osa neist isegi tuttuued (tõsi küll, aastast u.1970, aga ikkagi sildid veel küljes).

Osa varuosi olid isegi algeliselt sorteeritud, pakendatud ja sildistatud:



Häguselt on näha, et tegemist on parema uksehinge poltidega ja teises kotikeses pagassiluku poltidega...

Samuti leidsin kola alt üles starteri, täpselt õige asi, ilma releeta ja puha:



Tundub, et eelmises postis olin auto endise omaniku vastu starteri suhtes ülekohtune.
Sry, Otto, juhul, kui juhtud seda lugema...
Isegi eraldiasetsev starteri relee oli kaasas.

[stihl]

Viimased kaks nädalat on siis toimunud tõsine lammutustöö kere kallal, eemaldatud on:
*mootor
*pidurisüsteem
*sidurisüsteem
*istmed, armatuur, salong
*stanged
*uksed, luugid

Kere hakkab puhtaks saama.

Siin veel üks pilt enne lammutustööde algust, et anda ettekujutus sellest, kui suur see automonstrum tegelikult on:



Siiani on mulle tundunud, et teise seeria XJ on üsna suur ja mahukas auto, aga Mark 7 kõrval on ta ilmselgelt kääbus.

Auto osandamisest, iseenesest midagi suurt ja huvitavat rääkida pole, välja arvatud mõned huvitavamad tähelepanekud.
Ja ka tüngad...



Pildilt selgub, et masin, mis nii müügikuulutuse andmetel, kui ka tehnilise passi alusel oleks pidanud olema 3,4 liitrine, selgus, on tegelikult hoopis 2,4 mootoriga.
Poleks uskunudki sakslase poolt sellist pettust...( Otto, oota sa....
2,4 mootor on XK versiooni kõige "ökom" variant, mida 60ndate alguses pandi peale Mark 1-le ja 240-le. Ostjate hulgas, kes siiani olid harjunud Jaguari võimsate mootoritega, need mudelid just erilist heakskiitu ei leidnud, ning mõne aasta pärast nende tootmine ka lõpetati. Ilmselt saadi aru, et head (=võimsat) ja ökonoomset Jaguari pole võimalik teha...

Esialgu ei oskagi selle "võrrimootoriga" midagi peale hakata, eks teen kere valmis ja siis otsustan, mid edasi saab.
Ilmselt, võtan ta lahti, teen remondikalkullid ja kui see ületab mingi teatud piiri, otsustan leida õige, kolmeneljase mootori...
Sellele 2,4sele, kuna ta originaal ei ole, nagu ei kutsu niiväga uusi kolbe, saalesid, rõngaid jne...ostma.
Kuna mootor oli vaja pukki kinnitada, tuli kohe maha võtta ka sidur ning hooratas. Murelikuks tegi see, et väntvõll pöörles üsna vabalt ja hoolimata faktist, et küünlad olid kõik peal ning nukkvõllid samuti pöörlesid, ei tekkinud mitte mingisugust kompressiooni....
Seega olin sunnitud leiutama järgmise abinõu, et hooratast lahti saada:



Ilmselt pole rõngastest suurt midagi järel või siis on klapipesad põlenud....(kuigi Jaguar kasutas juba tollal nö. tugevdatud klapipesi, niiet selle mootoriga võiks ka tänapäeva kütusega sõita, ilma, et pliiasendajat kasutaks....


Elektrisüsteem vajab põhjalikku uuendamist, enamus riideisolatsiooniga juhtmeid on mädanenud (nagu ka kõik muu, mis mittemetallist)
Tähelepanuväärne on see, et tollal Jaguar kasutas nii riide- kui plastisolatsiooni kombineeritult:



Enamus on siiski riie.

Pidurivedeliku paak on lihtsalt tehtud hernekonservi purgist:



Mis teha, ilmselt Jaguariomanikel on eluaeg olnud rasked ajad...



Seda järgmist asja märgates tuli kohe meelde Valdo, kellega kunagi sai siin foorumis vaieldud, et mis jahutusvedelikku vanades autodes kasutada....
Eks see kraan ikka vihmavee plokist väljalaskmiseks ole:



(Ühtlasi tervitused Valdole... )


Kokkuvõtteks võib tehnika poole pealt veel seda öelda, et 55nda aasta autol on kõik ülilihtne.
Ei mingeid roolivõimendeid (pidurivõimendi, tõsi küll on olemas; kõrvalistuja istme all, aga sinnani pole ma veel jõudnud), kliimasüsteeme ega keerukat elektrivärki.
Kaitsmeplokis on neli ( ! ) kaitset, kogu autol on suunatulede ja strteriga kokku neli releed; auto sabaosasse jookseb kaks juhet, mootori külge üks; katuseluuk käib tõmmates lahti ja kesklukust polnud keegi veel kuulnudki...
Seetõttu loodan kevadeks ka kõik vajalikud asjad üle käia / taastada ning auto soojaks ajaks sõitma saada.

[stihl]

Nonii, jõulud ja uusaasta on ammu möödas, kuid mul kestab kingituste saamise aeg edasi: uksest ja aknast tassitakse kogu aeg pakke, kus minu nimi peal....

Kõige esimesena saabus USA-st varuosade kataloog:



...mis pärit, nagu kaaneltki lugeda võib, aastast 1957 ning on pisut kasutatud.

Leidsin ta täiesti juhuslikult mööda netti kolades ning Jaguari kohta infot otsides ja kui  http://www.booksforcars.com/ lehele sattusin, tellisin kohe ära ka.
Ja, nagu alati, ameeriklastega kaupa tehes, oli raamat suht ruttu (vist 9 päevaga) kohal. Eriti rõõmustav minu jaoks on see, et tegemist on päris õige asjaga, e. originaalvaruosade kataloog, mille üks autoritest on Sir William Lyons ise - sama härrasmees, kes kes on Jaguari, kui automargi, looja ja rajaja.

Tähelepanuväärne oli raamatu kättesaamisel veel see fakt, et Euroopa liidu kodanikuna pidin Ameerikast saadud paki eest maksma importmaksu - 70.- eeku. Mingu meie riigil hästi, eksole...




Järgmisena leidsin ebay.de-st pakkumise Jaguari kapotiembleemile:



Kuna auto pärines umbes samast kohast (sealt kusagilt Austria - Saksa piirialat), siis eestlasena, muidugi, kohe kahtlustasin, et sama mees müüb nüüd minu auto iludetaile eraldi, et lihtsalt rohkem teenida....
Hiljem selgus, et mujal maailmas "eestit" siiski ei tehta. Tegin pakkumise, ning 37.- euriga sain asja kätte. Saatmine maksis, nagu algusest peale reklaamitudki, 12.- euri.

Uuena sellist detaili enam osta ei ole võimalik - seega tuleb tõsiselt hakata tegelema kroomkatte restaureerimisega. Kuidas seda kõige paremini teha, ma täna veel ei tea.

[stihl]

Ebay.commist sain ühe taani jaguaritaastaja kontakti (vaata ka http://www.jaguarerik.dk/). Kuna mees müüs iibeis oma autodest ülejäänud kola, sealhulgas ka ntx uksetihendite komplekt...



...ning kõikidele asjadele tegin kõige kõrgema pakkumise mina, siis saatis mees uudishimuliku kirja, et mis teil sääl Eestis toimub...
Vastasin, et ei toimu midagi, lihtsalt üks Mark 7 äratatakse taas ellu.

Tema käest sain ka veel tuttuue esiaknatihendi (originaalse, sellise, kus kahe klaasi vahel olev tükk on ülejäänud tihendi küljes; olen kuulnud, et seda ehitatakse kokku ka eraldi tükkidest, nagu ntx üks tuntud austraalia keretihenditihendimüüja pakub), ühe tagaluugi käepideme, esitule kroomvõru, millel kroom juba maha võetud ning tagatiiva kolmnurkse kroomitud iluliistu.


Samuti jõudis kohale ka http://vintagecarparts.co.uk/ tellimus. Nende puhul on tähelepanuväärne just kiirus: tellimuse saatsin pühapäeval, 7. jaanuaril; asjad pandi teele 9ndal ning mees pakiga oli koduukse taga juba 13.nda hommikul. Ka trantsport vastas nende kodulehel pakutule (1000.- eek) ja lisaüllatusi ei olnud.

Pakk iseenesest oli küllalt suur ja sisaldas:



....paar tripoid-tüüpi esitulesid, tagatuled, kaks kroomitud aknavänta, udutuled (100% Lucase originaal !!!), Lucase peegli sarnased küljepeegid (kahjuks mitte originaalid, aga hind oli seevastu jubearmas - 300.- eeki tükk.. ); paar meetrit riideisolatsiooniga juhet (sealhulgas ka akukaablit) ning mitmesuguseid pisividinaid nagu el. kontaktid ning kummist läbiviigud...

Huvitav sealjuures on see, et udutuled, mis 55 aastat tagasi tehaseväravast välja veerenud autol küljes olid, on siiamaani tootmises:



Inglaste värk, ilmselt...

[E-riik]

tean seda tunnet - nagu väike laps sünnipäeva hommikul

Hart, jälgides su põhjalikkust, tekib küsimus, et kas sul on JAGiga ka musta numbrimärgi mõtted? Mis siin salata, oleks väga austusväärne olla eestlane, kui meie vanatehnika varasalve kuulub MUSTA alusega inglise klassik.

kaugel sa nikerdamisega juba oled?

[Ishijupp]

Ütlemata tore on lugeda projektidest, mis rändavad Eestisse sisse (ja mitte välja!) ja mida niivõrd huvitaval moel siin kajastatakse! Loodan, et seda iludust saab näha ja katsuda suvistel lustisõitudel.

[stihl]

Musta alusega inglise klassikuid on meil juba mitmeid: punane MGA, Land Rover Defender jne... ja mehed pole nendega mitte vähe vaeva näinud.

Aga vastuseks küsimusele mustast numbrist: eks näis. Täna ei tea ma veel, kas see lukiaegne dünamo (genekat ju autol originaalis pole) ikka kannatab päevad läbi tuledega sõitu ning kas see inertsstarter ka paneb auto iga kell käima. Pealegi, pole mul ju originaalset, 3,8 liitrist mootorit.

Aga projekt on muidu niikaugel, et käisin just hetk tagasi Männiku lasketiirus teda luuramas ja klõpsutasin väikese pildiseeria:














Kui hästi läheb, siis täna õhtul tuiskame krundiga üle ja saab hakata seda minu jaoks kõige keerulisemat - plekitööd tegema.

[Mini]

Ma nägin just Männiku Tee ristis selle auto transportimist. Algul ei saanud aru. Mõtlesin, et tuttava välimusega auto.

[E-riik]

Mis puudutab starterit, siis kõik BLMC A-seeria mootorid kasutavad sama starteri lahendust (on aga pisut väiksemad) ja siiani pole veel kuulnud, et need alt veaksid (seda loomulikult, kui nad tehniliselt korras on).

[robi]

[stihl]

Eile siis, tõepoolest, sai kere kruntvärvi alla.


Aga enne värvimist oli põhimure ikkagi liiv: liiv karpides ja raamitalades, liiv ventilatsioonisüsteemis, liiv juustes, liiv kõrvas, liiv sokis ja liiv ninas...





Liivapritsimeestega oli küll kokkulepe, et nad puhastavad oma tuletõrjevoolikuga kere võimalikult hästi ära (s.o. puhuvad suruõhuga läbi), aga sellegipoolest leidus kõivõimalikes nurgatagustes seda valget ollust veel hulganisti...
Kokku kulus puhastamisele umbes 4 tundi.

Enne kruntimist käisime kere välispleki veel igaks juhuks lamellketta ja traatharjaga üle, niiet lõpptulemus enne happekrunti jäi umbes selline:







...ja sujuvalt lülitub tegevusse Eesti Volgaklubi värviprits-instrumentaalansambel Kaater... :




Magama jõuti alles kella kahe paiku öösel, kuid sellegipoolest õnnelikena:

[Coger]

uhke projekt krt...Ja liivapritsituna särab kui saadanas

[miniest]

Terekest jöudu ja jaksu, siis selle iluduse kordategemisel.
Mh mis värvi masin tuleb, must vöi mingit teist värvi, kuigi minu arust sobiks kahe värviline versiion sellel JAGUARile hästi.

[stihl]

Mulle meeldiks ka kahevärviline. Mingi ntx selline:



1. Siis, aga võtan sellelt autolt võimaluse musta numbrit saada, sest Mark IIV ei värvitud tehases kunagi kahte värvi.
2. Pealegi, siis oleks lisaks kõigele muule vaja osta veel liisturing, mis värvi kaheks jagab.
Mark IX liistud oleks uuena saadaval (sobivad 100%), aga komplekti hind - 15000.- EEK - võtab ikka nina verele...

Niiet värvitooniks jääb mingi lihtne varint - old english white vms.

[Bastard]

Kui palju liivapritsi teenus ka maksma läks? ütle kasvõi suurusjärk
Mis põhjusel sa kere enne kruntimist traatharja ja käiaga üle lasid?

[Mini]

Kas mitte puhast metalli ei käiata üle selleks, et saada metallist kätte viimased räni jäägid?

[wax]

Kas mitte puhast metalli ei käiata üle selleks, et saada metallist kätte viimased räni jäägid?

Jah, värskelt liivapritsitud metall on peenikest liivapuru täis. Kui see värvi alla jääb, siis pole tulemus meeldiv, kui räni ja metall erinevalt soojuspaisudes trikke tegema hakkavad

[13piisab]

uhke projekt krt...Ja liivapritsituna särab kui saadanas

sära peaks ikka ülalmainitud lamellkettast + traatharjast tulema

päris kollektiivne töö käib masina kallal - sellise ilusa-puhta kere peale krundi panemine on ju üks mõnusamaid töid üldse. Loodan, et Robert maksis Sulle sellise rõõmu saamise eest ikka korralikku kompensatsiooni

[stihl]

Liivapritsi hind pole mingi saladus: 3200.- eeku. Sulas.
Paljas kere + raam, ilma uste ja luukideta.

Tavaauto (a la Capri) tegemine oleks tõenäoliselt odavam.


Ja, tegelikult, ei ole sellise puhta kere peale krundi laskmine üleüldsegi kerge töö.
Martin, kes üleeile lasi peale 5l krunti (2l hapekat + 3l epo`t), oli pärast ikka üsna väsinud ja ei jäksanud õieti rääkidagi...

Mina eile lõpetasin (salong seest ja pagasiruum jäi tegemata, kuna krunt lõppes) ja lasin lisaks 1,5 liitrit epo`t, pärast mida olin täiesti süsi, kuna pole sellise väänleva kehaasendiga, nagu värvi lastes võtma peab, üldse harjunud...
Pealegi, valutas parem käsi.