Jokkeri Motoveeb
#1

Tere olen Teie foorumi uus kasutaja ja esiteks pakun teile vaatamiseks ja kommenteerimiseks oma autoweebi.
Kindlasti ka kõik soovitused ja ettepanekud on teretulnud.

Link siin: http://uaz.planet.ee
Vasta
#2

Heheee Uaziku tõi mulle vägagi tuttav autoCool.Sõidan sellega isegi aeg-ajalt.See mu teine tööToungue
Vasta
#3

Lisandusid siis mõned pildid ukse ja tagaluugi kattmistöödest.
http://uaz.planet.ee/Transit_album/slides/PIC0_2.html

Lahti sai ka võetud katus ja korralikult silikoonliimiga paigaldatud.
http://uaz.planet.ee/Transit_album/slide...003-1.html

Järgmiseks tööks külgseinte ning katuse soojustamine ja kattmine, aga sellest juba edaspidi.
Vasta
#4

Jälle lisatud mõned pildid:
http://uaz.planet.ee/Transit_album/slide...003-2.html
Vasta
#5

Kas selle Transiti sisu osas on ka juba plaanid tehtud? Mitme reisijakohaga ta tuleb? Kuidas ARK-is kaubikust autoelamuks regamisega on?
Kui huvi on, siis mul on ka aja jooksul kogunenud igasuguseid linke matkabusside iseehitajate lehtedele.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#6

korvimees Kirjutas:Kas selle Transiti sisu osas on ka juba plaanid tehtud? Mitme reisijakohaga ta tuleb? Kuidas ARK-is kaubikust autoelamuks regamisega on?
Kui huvi on, siis mul on ka aja jooksul kogunenud igasuguseid linke matkabusside iseehitajate lehtedele.

Ikka plaanid tehtud. Tulebki 2 kohta, kunas gabariidid ei kannata suuremat kohtade arvu välja.
Avaldus ARK-i on tehtud, Kui sisustus valmis saab, siis tuleb läbida ekspertiis (maksab 4K ) muutmisele lähevad gabariidid (kõrgus ja täismass ning sõiduki kategooria, praegune N1 muutub M1- ks). Kaob kohustus sõita C klassi rehvidega.
Kindlasti olen nendest linkidest huvitatud. Olen ka ise neid hulganiselt ajapikku kogunud.

Tänud abi pakkumise eest Smile
Vasta
#7

Näiteks siin on hulgaliselt pildimaterjali. Tegu pole küll Transitiga, kuid töö on ju sama.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#8

mitmed masinad paistavad algselt väga-väga ussitanud olnud ning nende vähese väärtuse tõttu oleksin ma ise nende peremehe nahas olles nad vanarauda tassinud... Aga neist paistab siiski asja saanud olevat, niiet tubli töö!
julgen ühineda Su külalisteraamatus leiduva viimase kommentaari (ajast 02/02/2007) mõnede märkustega - nendega, millega endal ämbrisseastumist olnud on:
- korrosioonikindluse otsimine: see vaev ja kulu tasub end ära, kuna on köömes kõrvutades eelneva tõsise plekitööga
- loodan ka, et see uks sai ikka veel täiendavat keevitamist: http://uaz.planet.ee/Transit_album/slides/Pilt013.html
ka on nt Transitile ehk saada tagumist sisemist tiivakaart - asendusosa on ikka parem, kui isearetatu. Kui ma ise kadettE-le sisemisi tiivakaari tellides muiates pärisin, kas ka enne on taolisi asju küsitud, meenus Forsi müüjatele VAID üks Astra, mis sai pelgalt ühe kaare - seega ilmselt likvideeriti liiklusõnnetuse tagajärgi mitte ei asendatud opelil ohtralt leiduvat raudoksiidi rauaga Smile

jõudu ja tahtmist soovides,
Teet (kes ise viimasel ajal paraku rohkem targutaja kui tegija Sad )

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

13piisab Kirjutas:mitmed masinad paistavad algselt väga-väga ussitanud olnud ning nende vähese väärtuse tõttu oleksin ma ise nende peremehe nahas olles nad vanarauda tassinud... Aga neist paistab siiski asja saanud olevat, niiet tubli töö!

Tänud tunnustuse eest, aga kui kõik nii arvaksid kui sina siis ei oleks ilmselt vanatehnika huviliste foorumisse enam kellelgi asja, sest et vanatehnikat lihtsalt pole kunas see on kõik vanarauaks tassitud

13piisab Kirjutas:- loodan ka, et see uks sai ikka veel täiendavat keevitamist: http://uaz.planet.ee/Transit_album/slides/Pilt013.html

Tõepoolest sai see uks veel täiendavat keevitust kuid mitte sellel põhjusel mida sina silmas pidasid. Nimelt ust ette pannes avastasin et välimine plekk tervelt 1 cm seespool kui originaal. Seega uks eest ära ja lõikekettaga kõik keevituskohad lahti ja uus vinkel juba sobivas mõõdus.
Ma ei saa aru miks oleksin pidanud veel seda ust keevitama punktide tihedust suurendama või isegi lauskeevitust tegema!? Niigi saavad kõik keevitused mis pahteldamist ei vaja kaetud esialgselt külmtsingiga ja seejärel silikoonliimiga mille tõmbetugevus on 70 kg 1 cm*2 ja pealegi on see ainult katteplekk ja mitte kandevkonstruksioon.

13piisab Kirjutas:...ka on nt Transitile ehk saada tagumist sisemist tiivakaart - asendusosa on ikka parem, kui isearetatu.

Ei usu Rolleyes , et tagavaraosana saadav pekk paksem on kui 0,5-0,8 mm. on, kuigi ise ma teen kõik taastamistööd 1,2 mm-ga ja isegi olulisemad kohad 1,5- 2,0 mm. Eelpool mainitud tiivakaar sai tehtud 1,5 mm plekist.
Vasta
#10

vanametalli viimine pole vanatehnika vastu käe tõstmine - lihtsalt hobitegijal (nagu mina) läheks aega liig palju ning viisteist aastat vana Fordi põhja keevitamine oleks enda ajakulu (hobitegijal läheb koledalt aega) tõttu kordades kallim, kui vähemussitanud masina ostmine. Opelite näitel on masinal ja masinal vahe - mul rändab üks '91a masin kevadel Kuusakoskisse, kuna põhi on lihtsalt ära mädanenud. Samas teised isendid (kah opelid; üks on isegi täpselt samast aastast) vajasid vaid karpide-tiivakaarte vahetamist.

keevitamistega on mul endal kogemus, et tiivakaared või karbid, mis on ca 1cm vahedega kinni lastud, omavad ohtu mingi aja möödudes (6..12 kuud) siiski pragu sisse tõmmata. Eks see ole ka keevitusest kinni - see keevitus, mida "oma kogemuse" all mainitaval kahel masinal kasutasin, ei olnud tõesti hea. Silikoon/kerehermeetik pole siiski vahend, mille tugevusele otseselt loota tuleks - ta on ju viimistlusvahend. Aga jah, minu Ehitajate teel veedetud aastad kulusid teisteks tegemisteks - mehaanikute poolt kardetud tugevusõpetusest ei tea ma midagi.

varuosaplekk: asendusplekk ei pea ju paks olema - eelkõige tuleb muretseda tema korrosioonikindla katmise pärast. Pealpool enne pahtlit aktiivkrunt+krunt, seespool samuti võimaluse korral need, aga ligipääsetavuse piiratuse korral kerevaha või vedelad korrosioonitõrjeained. On ju isegi lehtvedrudega mosu poolraamid max 1mm plekist - ning niikaua kui rooste pole tõsist laastamistööd teinud, ei kipu ka vedru salongi/pagaasnikusse Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#11

2mm plekk auto küljes on küll overkill.
Vasta
#12

Jesper Kirjutas:2mm plekk auto küljes on küll overkill.

Pole midagi Big Grin Nimelt 2mm plekki sai kasutatud Opel Rekord E1 2.3D küljekarbi tugevndus plekkidena, vähemalt oli siis koht kuhu uus külekarp ja salongi põhi kinni keevitada, samuti said tehtud esimesed poolraamid 25mm nurkrauast ja kaetud 2mm plekiga, kunas vanad poolraamid olid põhjaga tasaseks sõidetud eelmise omaniku poolt.
Vasta
#13

No kui sa kandekerega masinale suvalisse kohta paksu plekki kütad, siis tulemusena hakkab see osa kerest teistmoodi mängima kui insenerid arvestanud on - efekt võib olla positiivne (jäigem kere) või negatiivne (paksem koht väänab ümbritseva konstruktsiooni kõveraks). Negatiivne on juhusliku paigutuse puhul palju tõenäolisem kui positiivne, peale selle on paks plekk ja nurkrauad lihtsalt esteetiliselt koledad Smile

Ma arvasin ka et olen ilgelt tark ja teen jõu all ära lagunenud käigukasti kinnituse ümbruse hästi tugevast plekist (ma panin isegi 3mm), aga tulemusena paindus asi lihtsalt sealt kortsu kus tugevam plekk lõppes ning ühe lapi asemel on pool põhja kõver Smile Igasugu tugevdused tuleb ruumiliselt läbi mõelda, toore jõuga ei tee siin midagi.
Vasta
#14

13piisab Kirjutas:lihtsalt hobitegijal (nagu mina) läheks aega liig palju ning viisteist aastat vana Fordi põhja keevitamine oleks enda ajakulu (hobitegijal läheb koledalt aega) tõttu kordades kallim, kui vähemussitanud masina ostmine.

Samas on võimalik 15 aastat vanu Forde keevitades üsna hea kogemustepagas koguda, mida siis selliste sõidukite peal rakendada, mille pisut paremas korras eksemplare niisama lihtsalt saada pole Wink
Vasta
#15

pppp Kirjutas:Samas on võimalik 15 aastat vanu Forde keevitades üsna hea kogemustepagas koguda, mida siis selliste sõidukite peal rakendada, mille pisut paremas korras eksemplare niisama lihtsalt saada pole Wink
nojah, aga harjutada võib ka lihtsamate masinate peal. Siis pole ohtu, et motivatsioon paarisaja töötunni juures otsa saab ning isegi õllega garaazhi ei meelita Smile

(vabandan teemavälise mula pärast)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

Jesper Kirjutas:No kui sa kandekerega masinale suvalisse kohta paksu plekki kütad, siis tulemusena hakkab see osa kerest teistmoodi mängima kui insenerid arvestanud on - efekt võib olla positiivne (jäigem kere) või negatiivne (paksem koht väänab ümbritseva konstruktsiooni kõveraks). ... peale selle on paks plekk ja nurkrauad lihtsalt esteetiliselt koledad Smile

See auto on sõitnud juba 5 aastat peale kere kapitaal remonti ja pole kusagilt midagi väändunud ega kõveraks läinud.
Insenerid on sellele mõelnud, et auto eluiga poleks pikem kui garantii aeg, sest muidu sa ju uut ei osta Big Grin ja konveier tootmises on ju iga kilogramm metalli ju arvel.
Siis mis puutub esteetikasse, siis põhja all pole sellel esteetikal tähtsust, ning pealegi läks sinna veel põhjamastiks, et välimusel polnud viga.
Vasta
#17

13piisab Kirjutas:
pppp Kirjutas:Samas on võimalik 15 aastat vanu Forde keevitades üsna hea kogemustepagas koguda, mida siis selliste sõidukite peal rakendada, mille pisut paremas korras eksemplare niisama lihtsalt saada pole Wink
nojah, aga harjutada võib ka lihtsamate masinate peal. Siis pole ohtu, et motivatsioon paarisaja töötunni juures otsa saab ning isegi õllega garaazhi ei meelita Smile

(vabandan teemavälise mula pärast)

Lihtsamate!? Kas 10K Ford pole piisavalt lihtne? Või on kindlasti selleks vaja "millist" hummerit?
Kui see on hobi siis ei saa siin motivatsioonist juttugi olla. Igaljuhul võin öelda et minul pole see 25 aastaga pealt ära läinud.
Vasta
#18

Jokker Kirjutas:Lihtsamate!? Kas 10K Ford pole piisavalt lihtne? Või on kindlasti selleks vaja "millist" hummerit?
naljatilk. Rahast pole keegi rääkinud - point on, et natuke kätt harjutanud hobitegija valib siiski hoolikalt, millist masinat võtta. Ka vanatehnika puhul on kõige odavam osta võimalikult korras masin, kuigi hind võib erineda kuni kümme korda: isendil ja isendil on üüratu vahe. Tulemus on korralikuma alusmaterjali puhul samuti parem-autentsem. Su piltidel olev Ford pole aga üldse mitte korralik eksemplar - seega ei ole ta lihtne.
hobi pole ratsionaalne, aga kui aega on tema jaoks vähe, aeg on "kallis" ning hoovipeal pole ruumi "mõttetutele masinatele, mida elusees müüa ei raatsi" (mul on seal juba kaks taolist), siis valid ikka hoolikalt, millele käed külge paned. Aga jah - kellele ema, kellele tütar.

tiivakaarte jms isetegemise kohta veel: tehes võimalikult sobivate osadega on masina keret võimalik hiljem taas remontida - ilma roppude sõnadeta. Samas harrastades kõikjal isetegevust on hilisem remont väga tüütu. Kahjuks on palju vene tehnikat just "defitsiidiaja kolhoosituuningu" läbi elanud.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#19

Jokker Kirjutas:Insenerid on sellele mõelnud, et auto eluiga poleks pikem kui garantii aeg, sest muidu sa ju uut ei osta Big Grin

Insenerid on vast loomu poolest siiski head ja tahavad nii häid autosid teha kui vähegi oskavad Smile
Paraku tuleb neil igasugu sendiveeretajatega kompromisse teha...
Vasta
#20

pppp Kirjutas:Paraku tuleb neil igasugu sendiveeretajatega kompromisse teha...

ja need sendiveeretajad kahjuks ei tea reaalsest asjast midagi.. nõuavad ja maksavad (tavaliselt vähe)palka ainult ja esitavad selliseid nõudmisi et jube..

taavi@töötab sellises firmas kus säästmine materjali pealt on lausa jube..
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne