[huvi5]

valdo poolt leitud on tegelikult palamuselt
Tean sest enda oma

[Sillu]

Sotsialistlik Põllumajandus nr. 13, 1985:

[peeterpaul]

Minu Saaremaa sugulane töötas pikki aastaid 150 peal. Temal oli aega antud täpselt 2 tundi, et Orissaarest jõuda nn. Muhu piirile, ehk kohta, kus asus sõjaväe osa. Veosadul oleks pigaldatud juba soldatite poolt kohapeal. Vajadusel oleks sinna kupatatud kogu Saare 150-te park. Et siis see desarm. pakti alla mitteminemine on täiesti paikapidav lugu.

[Sillu]

2005 aasta lumisel varakevadel nägin Tallinn-Tartu mnt ääre kuusehekki pügamas K-701. Esimest ja viimast korda nägin sellist seadet Kirovetsile monteerituna, tavaliselt ikka mingisuguse teehoolduse 4x4 veoauto küljes.

Vabandan OT pärast, aga mõne nädala eest sai samuti Tallinna -Tartu maantee ääres jäädvustatud töötamas sarnane seade T-150K-le monteerituna.

[-AsjaPulk-]

Minu teada neid tootma ei hakatud. Uuemat tüüpi tehti kokku minu andmetel 25 või 26.

K-710:
   

K-710M:
   

[BARROW]

to:oldsberg(p72) T-150 oligi valmistatud militaarmasinaks T-157 ja alles hiljem kohandati põllumajandusele.Olen ise näinud automaatkastiga 150(need olidki transpordiks mõeldud),hilem pole sellistest infot leidnud.K 700 valmis ühe 22 a daami instituudi diplomiprojektina ja oli mõeldud asendama MAZ-538 vedurit.Projekti autori arvutuste alusel tehtud prototüüp oli 700 võrreldes palju võimekam,hiljem suurtootmise tarvis tehti ta hulka lahjem.Info pärit tuttavalt kateedrijuhatajalt Piiterist,kes tundis autorit isiklikult (oli tema grupi tudeng).

[kolz]

Palju neid T-150K-sid venekroonus transportvedukina kasutati ei tea, aga insener-tehnilises väeosas kasutati neid tankitõrje kraavide ja kaevikute kaevamisel. Margiks oli PZM-2. Käigukast oli kolme käiguline, kiirendatud ja tagasikäik lülitati samuti roolisambal olevast käigukangist, salongis spidomeeter oli sarnane nagu PAZ-652el ja jooksis 50 km/h välja. Lisaks oli kabiinis veel käsi küttepump. Kaevikukaevamiseks oli tigukäik. Mul õnnestus üks selline tehasest tulnud monstrum sissetöötada talvel autopargis lund lükates ja kevadel siis sai konserveeritud ja pukkidele tõstetud. Kabiinil sai veel katuse koos esi-ja tagaklaasidega maha võtta. Hüdrosüsteem oli neil ka kuidagi imelik. Äärmised hüdrojagaja sektsioonid töötasid läbi keskmise sektsiooni, mille kang tuli ette lükata ja fikseerida. Ma ise arvan, et see tulenes sellest, et neil oli veel palju elektriliselt juhitavaid jagajaklappe kaevikukaevaja funktsioonide ja vintsi jaoks. Töötavana ma sellist riistapuud ei ole aga ise näinud(ma mõtlen kraave kaevamas).

[Sillu]

Vaadake ja imetlege: http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&c...186&leht=1

[Sillu]

Vaatasin praegu ise eelmises postituses toodud lingil olevaid pilte ja tegin paar tähelepanekut:

1.)Nagu näha, erineb esimeste seeriate K-700 juhikabiin sellest, millisena meie teda üldiselt ette kujutame;
2.)Esimestel tootmisaastatel oli K-700 esivõre vasakus ülanurgas ilus stiilne tehase embleem, mis K-700 hilisematel väljalasetel mingil põhjusel sealt ära "ratsiti", ilmus aga tagasi K-700A/-701 seeria masinatel;
3.)Selliste "ilukilpidega" K-700, nagu mõnedel varasematel fotodel näha, olengi mina ainult piltidel näinud;
4.)Nagu üldiselt teada, olid K-700 esimesed väljalasked meile harjumuspärase oranži asemel hallid. Ehkki tegu on mustvalgete piltidega, tundub mulle neid vaadates, et värvivahetus toimus 1967.-68. aasta paiku.

[Sillu]

Veel:

5.)K-700A/-701 esimene prototüüp ilmus hiljemalt 1970. aastal, meile harjumuspärase välimusega eksisteerisid selle seeria traktorid aga hiljemalt 1971. aastal. Samal ajal aga jätkus K-700 tootmine vähemalt 1975. aastani, mil valmis tehase 100.000. traktor;
6.)200.000. traktori valmistamiseni jõuti 1980. aastal ja see oli loomulikult juba K-700A/-701 seeria masin;
7.)500 hj. mootoriga mudel K-710, mis minu teada suurseeriatootmisse ei jõudnudki, oli vähemalt katseeksemplaridena olemas hiljemalt 1981. aastal;
8.)1980.-te aastate lõpul üksikute isendite näol Eestissegi jõudnud mudel K-701M (väliselt on see väga sarnane K-710ga) oli olemas hiljemalt 1986. aastal.

[muuseumipapa]

Palju neid T-150K-sid venekroonus transportvedukina kasutati ei tea, aga insener-tehnilises väeosas kasutati neid tankitõrje kraavide ja kaevikute kaevamisel. Margiks oli PZM-2. Käigukast oli kolme käiguline, kiirendatud ja tagasikäik lülitati samuti roolisambal olevast käigukangist, salongis spidomeeter oli sarnane nagu PAZ-652el ja jooksis 50 km/h välja. Lisaks oli kabiinis veel käsi küttepump. Kaevikukaevamiseks oli tigukäik. Mul õnnestus üks selline tehasest tulnud monstrum sissetöötada talvel autopargis lund lükates ja kevadel siis sai konserveeritud ja pukkidele tõstetud. Kabiinil sai veel katuse koos esi-ja tagaklaasidega maha võtta. Hüdrosüsteem oli neil ka kuidagi imelik. Äärmised hüdrojagaja sektsioonid töötasid läbi keskmise sektsiooni, mille kang tuli ette lükata ja fikseerida. Ma ise arvan, et see tulenes sellest, et neil oli veel palju elektriliselt juhitavaid jagajaklappe kaevikukaevaja funktsioonide ja vintsi jaoks. Töötavana ma sellist riistapuud ei ole aga ise näinud(ma mõtlen kraave kaevamas).

Veetes 6 esimest kuud vene kroonust Tapa sõjaväeosas utšebkas (koolis), sain selle läbimisel PZM-i juht-mehaaniku load. Ainult minu poolt õpitud masin oli T-125, millel mäletamist mööda kuuesilindriline diiselmootor. Peale kooli lõpetamist õnnestus jääda terveks teenistusajaks Tapale ja näha ka uute, PZM-2 tulekut. Need siis juba T-150 baasil.

[PX03-68]

Hr. kolzi fotol tundub PMZ olema T150K peale ehitatuna. Kui ma 1979.a suvel TPI Tapa Suvelaagris (Erikateedri väljaõppe baasis) sarnast tehnikat õppisime, siis oli see riist kandilisema kabiiniga ja mark oli T155(K) - K olemasolu täpselt ei mäleta.

[kolz]

muuseumipapa ja PX03-68 kirjeldatu peaks selline välja nägema selline nagu sellel pildil. Kuid minu peelmisel pildil peaks olema traktori margiks just T-155, nagu selgub sellelt netilehelt http://www.bmz.ru/earth/pzm2.htm .
Järelikult on siis meile tuntud T-150 K millel on kiirendatud käigukast margiks T-155 . Tehase raamatu järgi on T-157 metsamasinate baasmasinaksja transporttöödeks(ilma esivedrudetta ja suuremate kummidega). T-158 on mõeldud teemasinate baasmasinaks ja transportööks poolhaagisega kuni 20 tonni.

[ES 95]

    k-701 duubel,üks mees töötab kahe masinaga.

[Renatus]

Hr kolzi viimasel fotol on agregaadi baasmasinaks T-125. Muuseumipapa võiks seda kinnitada, sest ta on sellise riistaga ilmselt ligidalt kokku puutunud.
Sellest traktorist areneski lõpuks meile tuntud T-150K.

[Sillu]

Hr kolzi viimasel fotol on agregaadi baasmasinaks T-125. Muuseumipapa võiks seda kinnitada, sest ta on sellise riistaga ilmselt ligidalt kokku puutunud.
Sellest traktorist areneski lõpuks meile tuntud T-150K.

Jah, nii see oli. Mõnedel andmetel toodeti T-125 ainult paarsada tk.

T-125 oma algsel kujul näeb aga välja selline: http://www.techstory.ru/foto2/9/t125_htz_1967_vyst.jpg

Ja pean vist teema veidi ümber nimetama...

[-AsjaPulk-]

Kuna Silver nimetas teema ümber, siis panen hea meelega ühe T-150K siia vaatamiseks




Traktoril on taga silo virnastamiseks mõeldud tera.
Suvel sai silo augu äärel istutud ja vaadatud, kuidas too masin tööd tegi!

[-AsjaPulk-]

T-150K'd

Vanema kapotiga T-150K

[Sillu]

Tänasel Tääksi veoautokrossil oli rajahooldustraktoriks selline lahe väga varajase (1. versiooni) kapotiga T-150K.

[Timm]

vabandan, et teema praegust "teemat" rikun, aga äkki kedagi huvitab: