[valdo]

Tere,

Alates eelmise aasta hilissügisest on mul restaureerimisel komplekt - 1958. aasta muldvalukarteriga jalgratta abimootor D4 + 1958.a. Riia tehase meesterahvaratas.

Tegu on kõikide D-seeria "võrriliste" esisisaga, kuna 1957-58 olid esimesed aastad, mil see mootor (esialgu küll jalgrattale paigaldatava komplektina) siiamaile ilmus.

Selleks ajaks, mil soe kevad (2007) käes ning maa tahenenud/pori taandunud, peaks isend valmis saama. Et leida tulevikus oma koha muuseumites/näitustel ja vahel pidulikel paraadidel-üritustel ka mõned ringid ringi põristada

[miilits]

Kas masinast pilte ka näha on võimalik?

[Romka]

Kas sul üliharuldane komplekti kuuluv ketikaitse ka olemas on?

[valdo]

Kas masinast pilte ka näha on võimalik?

Kindlasti kunagi näed. Aga veel eile oli ratta asemel mustmiljon detaili, st ma tegelesin mitu kuud detailide taastamisega. Kokkupaneku jätan viimaseks.

Täna oli aga meeletu koerailm isendi väljalükkamiseks ning ei ole ta veel täiesti ju ka koos, rattad-raam-mootor juba küll. Kitsas töökojas kola sees ei taha aga pilti teha.

Aga usun, et mingil suvisel üritusel näed kindlasti piltide asemel isendit ennast

[valdo]

Kas sul üliharuldane komplekti kuuluv ketikaitse ka olemas on?

Jah ja ei.

Täpsemalt seletades - mul on olemas üks originaal-ketikaitse, kuid see kuulub teise harulduse - B-901 - komplekti, mis on mul täiskomplektsuses (1961.a) olemas, üks teadaolevast neljast eksemplarist Eestis.

Jalgratta-variandi ketikaitset olen pikalt otsinud, kuid tulutult. Sel sügistalvel kaotasin lootuse, kruvisin B-901-lt ketikaitse maha ja tuletasin meelde plekitöö nippe. Ehk siis valmistasin sellest replika. Kui päris silm ligidale ei roni ja ei tea, siis ei saa aru.

B-901 oma ei saanud (ajutiselt) peale kruvida, sest see on pikkuses ca 2 cm lühem kui jalgrattavariandi oma - on isegi näha, et jalgrattavariandi oma on B-901le sobitades tagantotsast lühemaks tehtud hiljem.

Loomulikult oleksin üliõnnelik, kui selle siiski leiaksin. Mul on tegelikult ootamisel veel 1964.a. D5-abimootorivariant ka, mis samuti ketikaitset ootab.

Tegelikult sai praeguse isendi juures siiski üliharuldase B-901 küljest "juppe laenatud" - nimelt osutusid muldvalu-D4 juures kondensaator kõlbmatuks ning süütepool läbipõlenuks. Oleksin õnnelik, kui leiaksin kusagilt D4/D5 töötava süütepooli ning kondensaatori (vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=19545 ). Veel tänaseni arvasin, et saan kasutada D8 kondensaatorit sobitatuna (paar D8-rapet mul on tükkide jaoks), kuid selgus, et see on liiga jäme - jääb külgepidi end nühkima magneetorootori vastu...

Ja veel - õnnelik juhus tegi mind juist mõni päev tagasi tuttuue 1958.a. jalgratta lambi/dünamo omanikuks...

[padua]

Tervitus! Kindlasti on sellise isendi restaureerimine tänuväärt ettevõtmine, mis palju vaba aega, -vaeva ja ka -materjaalseid vahendeid nõuab.Jah kindlasti tahaks tulevikus valmis isendist pilte näha ja ka teada palju seesuguse töö teostamiseks aega-vaeva ja finantse kulus.Lihtsalt oman ise arvatavasti väga analoogset isendit, ainult taastamata kujul ja kas kunagi järg temani jõuabki- tegelikult suht ebatõenäoline, ma ei pea ennast ka muidugi restauraatoriks, kogemused ja sooritatud tööd puuduvad seni.Aga sellise muldvalu karteriga d4 abimootoriga jalgratas mu garaazis on, ratas ise toodetud eestis, raami pealt kirjadelt loeb seda veel välja, ratta mark Rudoni,tagarumm torpedo, huvitav tagatuli, mingi saksa nimega, praegu ei mäleta küll peast,ees sügav esiporilaud, taga robustne metallist pakiraam ja ka mootorist tuleva keti kohal ketikaitse olemas, mootoril oli viimasel kontrollimisel igatahes korralik säde, käima pole teda pannud.Ehk teen kunagi mõne pildi rattast ja lisan siia.

[valdo]

Annan huvilistele teada, et täna lõppes siis nimetet isendi restaureerimise eelviimane etapp. Ehk siis isend sai  ka "viimaste seibide" osas "külmalt" kokku pandud. Kuna tegu on ikkagi jalgrattaga, siis olidki viimased asjad jalgrattale eripärased detailid - pumbahoidjad, pump, vana "püstine" Riia jalgratta tööriistakott,  Riia jalgratta kell (mis sai  omakorda kolmest kellast kokku ehitatud ja osa sisemisi tükke lausa järgi tehtud) ning 1958. aasta jalgratta numbrimärk (mille värvkate sai eelnevalt täiesti uuendatud).

Eile sai külge pandud muide tehase originaalpakendist võetud 1957. aasta "tutikad" jalgrattalamp ja dünamo, mis peale väikest hooldust ja renoveerimist leidsid tee ka nimetet isendi külge.

Kui asjast saaks permanentselt seisev muuseumieksponaat, siis võikski tööd olla lõpetatud. Aga... minu soov oli/on sellest teha sõiduvõimeline eksponaat.

Seepärast järgneb ka viimane etapp, mis seisneb selles, et valada isendile sisse veidi kütusesegu ja proovida tegelikkuses teedel, kas ja kuidas ta ka liigub Aga kuna praegu on pori ja teedelagunemise aeg, siis ootan sellega veidi veel. Võib-olla kestab viimane etapp loetud minutid, võib-olla aga veel mõned kuud (kui midagi ei tööta  nii nagu peab või on vaja midagi veel tugevalt lahti võtta, remiontida või asendada).

Pilte pole ka ikka veel, need teen siis, kui maa on porist veidigi tahenenud, nii et ma raatsin teda lageda taeva alla lükata.

[valdo]

Nüüd siis lõpuks ka mõned pildid - nädalavahetusel oli üsna kuiv, sai teine kuuri alt välja korraks lükatud. Sõitma ei pannud seda aga ikka veel, teed selleks liiga porised.

[valdo]

[krister]

Kas sul üliharuldane komplekti kuuluv ketikaitse ka olemas on?

Missugune see ketikaitse välja näeb? Võrdlesin http://www.mois.ee/d4/38.jpg nähtud siinse teema piltidega. Tundub, et peamine erinevus on tagumise kahvli juures olev kinnituspoldi asukoht.

Kas jalgratta komplekti kuuluv ketikaitse on selline?

[Romka]

Siin üks minu tehtud pilt

[indrek]

Tere,
Väga meeldiv on vaadata lisatud pilte!
Nagu näha on Valdo läinud seda teed, et proovinud leida võimalikult hästi säilinud kroomikihiga detaile. Ei taha küll midagi maha teha, kuid näiteks heeblid paistavad ümbritseva suhtes tublisti teist karva. Küsiks hoopis, mil moel konserveerisid kroomijupid?
Kui saladus ei ole, siis millise meetodiga on kantud raamile ornamentika? Paagi pealne embleem paistab mingi nurga alt paberist olevat, võin ka eksida.
Üks väike detail veel, minu teada oli raami embleemil kiri RIGA punaseks värvitud.
Nagu näen on tegu jalgrattaga Riga 16. Kas keegi teab, millal vahetus Riga 10 Riga 16 vastu?
PS: Võib-olla sobib see rohkem siia kui turuplatsile: olen nõus vahetama taastamist vajava ketikaitsme taastamist vajava esipidurisüsteemi vastu.

[Romka]

Üks väike detail veel, minu teada oli raami embleemil kiri RIGA punaseks värvitud.

Seal oli ka sinist värvi. Mul oli üks korralik embleem aga see sai kasutaja Aspelundile. Ehk teeb sellest kunagi pilti ja paneb siia ülesse.

[valdo]

Nagu näha on Valdo läinud seda teed, et proovinud leida võimalikult hästi säilinud kroomikihiga detaile. Ei taha küll midagi maha teha, kuid näiteks heeblid paistavad ümbritseva suhtes tublisti teist karva. Küsiks hoopis, mil moel konserveerisid kroomijupid?

Ma olen kõikide asjade taastamisel alati eelistanud originaali koopiale. Seega - kui kroom on enamvähem korras, siis olen eelistanud jätta vana, mitte seda kihti uuendada. Vajadusel olen väikesi kahjustusi alumiiniumvärviga parandanud. Nii jääb sisse ka veidi vana "hinge".

Selle konkreetse isendi korral jah, midagi uuesti ma ei kroominud - leidsin, et see on nii uus asi ning lausa peab mingeid detaile leidma veel. Valisin oma parajalt suurest laost/kolihulgast paremini säilinud detailid ja veidi viimistlesin neid. Nt Riia ratta rattaid sai ikka väga palju kodarateks kistud, valitud välja paremad veljed ja paremini säilinud kodarad...

Kogu kroomkiht sai kroomipoleervedelikega üle käidud, et oleks ilusam ja läikivam

Mis puudutab tooni erinevust, siis tollal on see ka tehasest tulnuna tüüpiline, nõukaajal oli ju kvaliteet kõikuv ja osa tükke olid pikka aega laos, samas kroomi erinevad partiid olid sageli erinevad. Ei tasu ka unustada, et tegu on jalgrattale paigaldatud mootorikomplektiga, mille siduriheebel ja leistang on hoopis teine teisest kohast pärit. Mina võtan nõukaaegset tehnikat "on nii nagu on" põhimõttel ehk siis  väldin asjade ülerestaureerimist kvaliteetsemaks, kui nad tehasest tulles olid.

Kui saladus ei ole, siis millise meetodiga on kantud raamile ornamentika?

Ühel lahkel kaasfoorumlasel (kui ta soovib, võib seda ise kommenteerida) sai lastud teha reklaamkilest plotteris trafaretid, need raamile kleevbitud, avad täis värvitud ning siis kile eemaldatud. Enam-vähem õnnestus.

Paagi pealne embleem paistab mingi nurga alt paberist olevat, võin ka eksida.

Ei. See on algne, kuid ta oli VÄGA TUGEVALT vigastatud (värv maha koorunud). Hetkel on seda hädapäraselt pintsliga parandatud, ligidalt ei kannata vaadata. Loodan mingil ajal saada kusagil lasta teha mingis tehnikas (vesipilt, piirituspilt vms) replika, siis saab selle asendada.

Üks väike detail veel, minu teada oli raami embleemil kiri RIGA punaseks värvitud.

Minu kätte sattunud isenditel (ca ligi 10-15 erineva Riga jalgratta jäänused) ei ole ühelgi värvi märgil olnud. Ju olid need kuidas juhtusid. Kui muidugi on kindlaid andmeid, et seal värv oli, siis teeme selle värvi tagasi

Nagu näen on tegu jalgrattaga Riga 16. Kas keegi teab, millal vahetus Riga 10 Riga 16 vastu?

Vanatüübilise Riga (ketiratas "lilleke", raami püsttorud sadula alt nõgusa vormiga jne) hiliseim väljalase on minu kätte jõudnud 1958. aastast. Kurtna muuseumisse on deponeeritud on mul üks naiste 1957.a. tumepunane isend (vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13377). Samas - uuetüübilise Riga (vt pilte) varaseimad väljalasked on jälle ka 1958 (sh ka selle punnvõrri alus). Nii et sel aastal see mudel vahetus.


Muide - jätsin ennist mainimata, et taastasin kaks isendit korraga - 1958. aasta meeste Riga punnvõrrina ja sama aasta täpselt sama viimistlusega naiste Riga. Ka naisteratas on valmis, v.a. algne kleidivõrk. Tegelikult said mõlemad isendid kokku korraga, viimase tegevusega taastasin ja kruvisin peale kaks jalgrattakella

PS: Võib-olla sobib see rohkem siia kui turuplatsile: olen nõus vahetama taastamist vajava ketikaitsme taastamist vajava esipidurisüsteemi vastu.

Heeblit mul Sulle anda ei ole, küll aga ehk leiaks selle porilaua juures oleva "julla" (kroomi asemel pindrooste), kui hästi otsida, st oma vrakke toorikuid üle vaadata.

[indrek]

Üks väike detail veel, minu teada oli raami embleemil kiri RIGA punaseks värvitud.

Minu kätte sattunud isenditel (ca ligi 10-15 erineva Riga jalgratta jäänused) ei ole ühelgi värvi märgil olnud. Ju olid need kuidas juhtusid. Kui muidugi on kindlaid andmeid, et seal värv oli, siis teeme selle värvi tagasi

Aga palun:
Muuseas, nüüd fotot lähemalt uurides paistab mingi sinise värvi jälg ka silma.

[-AsjaPulk-]

Väga hea, edu ja jaksu ka edaspidisteks taastustöödeks!

Tekkis ka paar küsimust:
Kuna rattal pole amortisaatoreid, kas see raami "väänama" ja lõhkuma ei hakka? Eriti mõtlen esikahvlit.
Tegu küll jalgrattaga, aga siiski, kes siis enam vändata viitsis, kui mootor peal!

[indrek]

Lisan pildi ka ühest üpris vähe pleekinud D4 embleemist. Kui kellegil vaja peaks minema, siis on mul see olemas ka puhtaksjoonistatud kujul.

[peeterpaul]

Tubli töö, lihtsalt täna vaatasin tõtt lisaks kümnetele muudele vahvatele riistapuudele ka sellisele võrrile, millel mootor raami (rattarummu) all, mitte selle sees. Sain hulga targemaks.

[valdo]

Kuna rattal pole amortisaatoreid, kas see raami "väänama" ja lõhkuma ei hakka? Eriti mõtlen esikahvlit.
Tegu küll jalgrattaga, aga siiski, kes siis enam vändata viitsis, kui mootor peal!

Muidugi hakkab lõhkuma. Ega's naljapärast seda riistapuud üsna pea pärast ilmumist sääreväristajaks ei ristitud. Ehk siis jala sääreosadele teeb ta samasugust lõhkumistööd nagu tehnikale endalegi Ma ei anna pead, et 1958. aastal see slängiline nimetus juba tekkinud/juurdunud oli, aga 1959.-60. aastail (mil neid siiamaile juba veidi suuremas koguses ilmus) kindlasti.

Eks katkisi kahvleid/rattaid asendati. Nagu kõverdunud raamigi. Ja poodi ilmusid 1960.-61.a. paiku jalgrattakahvli alaossa monteeritavad väikesed vedrudega hoobamortisaatorid, mida sai külge panna, kui jalgrattast sääreväristaja tegid. Vähelevinud mudel B-901, muide, varustati juba tehases selliste amortisaatoritega, kunagi teen vast oma erakogus olevast 901st pildid, et näidata, millega tegu.

Ega's traditsiooniliste jalgrattaraamil sääreväristajate kuldaeg väga pikk ei olnudki. 1960ndate alguses hakati valmistama tööstuslikult vedru-esikahvliga Gaujasid jm aparaate, mis tänavapildis "vana hea" kondiraputaja üsna pea välja vahetasid. Igatahes 1970ndate lõpul ei olnud rattaraamil isendeid enam praktiliselt üldse näha liikumas.

Mis minu taastatud isendit puudutab, siis loodan, et plaanitavad (muuseumi- ja paraadi)sõidud peab see isend siiski vastu ka sellisena. Mälestusena isendist ja ajastust, mil kõik hilisema sääreväristajad ja (punn)võrrid alguse said.

[eberhard]

Eile sai külge pandud muide tehase originaalpakendist võetud 1957. aasta "tutikad" jalgrattalamp ja dünamo, mis peale väikest hooldust ja renoveerimist leidsid tee ka nimetet isendi külge.

Sellist jalgrattalampi tootis Nõukogude tööstus loomulikult ikka õige pikalt-vähemalt 70-date keskpaigas, kui sain Harkovi "Spordi" omanikuks, sai säärane lamp koos dünamoga Harju tänava "Dünamo " poest lisavarustuseks muretsetud.