silindri läbimõõdu mõõtmine.
#1

Tekkis pisike probleem. Sai soetatud üks uus silinder (tehase mõõdus) jawale, kuid paarilise otsimiseks on vaja teada sisemist läbimõõtu.

Kuna jawa silinder on originaalis 58,0mm siis nüüd oleks vaja täpsemalt teada mõõtu. Kolvid/silindrid sorteeriti kolme sorteeringusse(A,B ja C) vastavalt töötlemise täpsusele, mida tingib lubatud tolerants. Iga täht oli 0.01mm erinev st A= 58,00+0,01, B = 58,01+0,01 ja C= 58,02+0,01mm
Nüüd ongi teema ehk keegi oskab soovitada mõõteriista, millega saaks selle ära mõõta. Silindri peale "toksitud" täht ei ole loetav...:S
Stangel mõõdab 0,1mm täpsusega või siis 0,05mm täpsusega, paremad elektronstanglid isegi 0,03mm täpsusega kuid ikkagi.
Pole ise sellise probleemiga kokku puutunud.
Seega ehk keegi oskab aidata.


Silindrist paar pilti ettekujutuseks..
http://www.zone.ee/raivokuusik2/listedfi...8silinder/

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#2

Kui sajandiku täpsust vaja, siis mikromeeter abiks. Kõige lihtsam vast, silinder kaenlasse ja treiali manu. Ühel korralikul treialil on enamasti selline mõõteriist olemas.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#3

Mul enda on ka mikromeeter olemas (50-75mm) . Saaks ise ka kasutada seda. Kuid kuidas seda kasutada? Minu teada mikromeetrid mõõdavad välispinda. St saab silindrit pealt poolt mõõta. Kuid mul on endal vaja mõõta seestpoolt. Tapi, mis sisse mahub, on ka vale teha ja siis sellelt mõõta, sest 0.01mm suuremat saab ka sisse panna (surudes) Kõik tapid ja muud "liitekohad" on tavaliselt 0,05mm vahega (auk on 0.05mm väiksem kui tema sisse käiv puks/tapp).
Huvitav kuidas hoonimist mõõdetakse. Seal ju ka sama probleem võetakse vaid sajandike maha...

Vaatab tõesti tuleb vist minna Treialiga konsulteerima "ehk" oskab ta vihjata, kes kus saaks mõõta Tartu piirkonnas.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#4

Täitsa olemas ka sisemõõdu "mikromeetrid", nn. pliiatsikujulised, kõigil korralikel töökodadel, kes plokke puurivad etc, peaks need olemas olema.
Risti pliiatsi teljega on võll, mis käitab kella näitu. Piltlikult öeldes tagurpidi T täht ja kell otsas. Pliiatsile saad vahele panna ka pikendusi.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#5

ohho esmakordselt kuulen.

Äkki keegi oskab öelda kallid sellised pliiatsi kujulised mikromeetrid on ja kust neid osta saaks (Tartust). Ise ei ole ausalt tööriistaletis sellist asja märganud kuskil. Või kelle juurde võiks Tartus pöörduda, et saaks enda mõõtmise ära teha.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#6

Vali mõni masinaettevõte välja ja mine küsi. Peast pakkudes - Tartus on ju Estre näiteks. Neil ometi peaks olema, Metec-il on ka vast korralik treierei.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#7

Tartus on väärt tööriista kauplus, SERVE, Ringtee1. See on EPITAR i kõrval.
Vasta
#8

Pealinnas olen neid tööriistapoodides vaadanud, hinnad kuskil 1800-3000 eek, olenevalt suurusest.
Ega silindril sinist/punast/valget värvitäppi pole?
Vasta
#9

Uurisin iga külje pealt/alt/pealt, kuskil ei ole täppi. Uurisin ka teisi 638 silindreid,mis mul seisavad riiulil, kuid ühegil ei ole täppi.
Olen muidu värvitäpi "põhimõtteideest" teadlik. Vanematel mudelitel olen ka ise neid kohanud.

Hmm hind on tõesti "krõbe"
Vaatab vajadusel peab tõesti Estrest abi paluma. Ehk seal väheke normaalsemad vennad koos....

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#10

Pole mõtet kõiki tööriistu endale koju osta,odavam on kasutada spetsialistide abi.
Vasta
#11

Tere!

Kui huvi ja tahtmist on saab ka veidi lihtsamalt, kuna sul on juba väline mikromeeter olemas. Tuleb teha väike lisaabinõu. Kui on kuskil treipink käepärast, ei ole see mingi probleem. Tuleb teha kaks ühest otsast kinnist hülssi, üks väiksem ja teine suurem, mille sisse saab panna väiksema hülsi. Ist tuleb teha paras, nii et nad vabalt liiguksid. Hülsside kinnised otsad peavad olema kumerad, et neil oleks silindri siseseinaga kokkupuutes väike kontaktpind. Kui hülsside vahele vedru panna jai hülsid üksteise sisse asetada (kumerad otsad väljapoole), siis saad liikuva teleskoopmehhanismi. Suurema hülsi küljes peaks olema stopperkruvi mõõdu fikseerimiseks. Ristseisu tagamiseks võid kasutada väikest vinklit. Kui nüüd asetada see teleskoopmehhanism silindri sisse nii, et ta oleks risti silindri pikiteljega ja fikseerida diameetri mõõt kruviga, saab peale ettevaatlikku väljavõtmist selle mõõdu võtta välise mikromeetriga. Ei viitsi praegu kahjuks eskiisi modima hakata aga loodan, et minu mõte jõudis edasi.
Vasta
#12

Neid nn. T-kujulisi teleskoope olen välismaal ka müügis näinud, nt. Saksas olid Wabeco omad - 6tk, mõõtepiirkond 10-150mm - miski 40 euri. Loobusin ostmisest, sest ei usalda sedasi mitmekordselt edasikantavat mõõtu ...
Vasta
#13

Ma ei ütleks, et seal eriti suur viga tuleks aga kindlasti on ta suurem kui vahetul mõõtmisel. Proovi siis treipingis indikaatorkellaga. Mõni treial mõõdab ära. Saaks ka CNC freespingis seda teha.
Vasta
#14

Kurtna laadalt sai endale vist kunagi selline atribuut ostetud 200-ga ja käest-kätte üks eksemplar suisa 100-ga.

Nii et tasub otsivalt ringi vaadata. Ise ajasin neid küll taga õige mitu kuud.

Aga üks korralik mootorimees peaks ka siin võimeline aitama olema.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne