[Raudpats]

See, mida reklaamis nimetatakse "tugevus" , peaks olema 150A vähemalt.Siis saab normaalselt keevitada, 200A võimaldab ka juba rasket rauda keevitada. Ja üldiselt on 220V pealt raske, kuid mitte võimatu, korralikku keevitusaparaati käima panna.Kui on võimalik otse kilbist voolu saada ,siis jah. Tasuks vaadata selliseid aparaate ,mis käivad 380V pealt.Peab muidugi oma vajadusi ja võimalusi kaaluma...

[valts]

Küsiks teadjamatelt sellist asja, et kas see peabki nii olema, et 220 V keevitusega (Telwin Bimax, 160A) ei õnnestu kuidagi 4mm seinaga torusid isegi mitte ajutiselt kokku punktida. Tahaks ühe konstrui kodus kokku lasta, et hiljem oleks vaid elektroodiga üle keevitada.
Mainitud aparaadiga jääb küll väliselt päris ilus keevis aga absoluutselt läbi ei keevita. Isegi laps võiks kaks toru lahti murda.

Muidu õhema metalliga saab ilusti hakkama.

Valts@peab vist ikka tõsise 380V aparaadi muretsema.

[VOLVO CLUB]

Põhimõtteliselt peaks olema võimalik, kasuta 2,5mm elektroodi ja katsu keevitada sügavamalt.
Oma igapäevases töös puutun aga kokku sellise nähtusega, et keevitusele tuuakse vool pikendusega, mis on poolil ning see jäetakse poolilt maha kerimata. Seoses sellega tekib aga pingelang ning sellisel juhul 220v keevitus ei taha korralikult keevitada.
Teine asi on jälle kui pikenduse ristlõige on väike (tavaliselt ostetakse ühe ruutmillimeetrise ristlõikega) Siin tekib jälle pingelang ja keevitus ei taha korralikult keevitada.

[valts]

Tegemist siiski MIG keevitusega, ehk elektroodiga pole midagi teha. Nõrga voolu välistaks samuti. Kasutan korralikku, aasta tagasi veetud elektriliini/kilpi/juhtmeid. 380V ja seal otsas spets pistik kust saab 220 võtta. Pikendusjuhet ei kasuta. Seega voolu peaks küll olema

[Jesper]

Ei pea nii olema.

[valts]

Ei pea nii olema.

???

[Jesper]

Küsiks teadjamatelt sellist asja, et kas see peabki nii olema, et 220 V keevitusega (Telwin Bimax, 160A) ei õnnestu kuidagi 4mm seinaga torusid isegi mitte ajutiselt kokku punktida.

Ei pea nii olema.

Ehk siis ei pea nii olema, et 220V keevitusega ei õnnestu 4mm paksust rauda keevitada. Minu 220V Telwin PIONIER MIG161/1 keevitab seda täiesti rahuldavalt.

Samas ma olen seda juttu siin foorumis juba vähemalt kolm korda rääkinud ja hakkab kerge väsimus tekkima. Osade inimeste jaoks pole ükski mark peale BMW ka auto. 380V vs 220V keevituste erinevus tuleneb puhtalt sellest, et 380V keevitusi on saadaval palju võimsamaid ja kvaliteetsemaid ning 380V elektriliinid on enamasti arvestatud palju suurema koormuse jaoks, mitte mingist põhimõttelisest erinevusest eri võrgupingete vahel.

Odav ja kehv 380V seade võib ka traati loopida ja mitte keevitada ning korralik 220V seade võib (mõistlike nõudmiste piires) korralikku tööd teha. Mingi 45k maksva 380V Kemppi võrdlemine 5k maksva 220V Telwiniga ning sealt järelduste tegemine, et kõiges on süüdi viimase madalam toitepinge, on pehmelt öeldes ebaaus.

[margus61]

Jesperiga väga nõus.

Omal on miski 130A itaalia ühefaasiline, sellest tubli 15 kg traati läbi lasknud. Igasugu vintsikinnitusi ja torust stangesid ka 4++ mm materjalist kokku lastud ja pole neist ükski järgi andnud ka väga sihipärasel kasutamisel.

Aga korraliku alajaamani on nii 250 m kaablit.

[Jaanus]

Kodanik Jaanus küsib nüüd võib-olla eriti tobedaid küsimusi aga kuna keevitusega pole kohe üldse kokkupuuteid olnud siis: päranduseks saadud vana maja kasutatav peakaitse on 20A. See vist voolutugevusele 4,4 kw. mõeldud. Kas niisugusele vooluvõrgule saab üldse mingi keevituse taha installeerida? Kasutada 220v.
Terv.Jaanus
P.S Kunagi pole hilja midagi õppima hakata!

[Jesper]

Peaks põhimõtteliselt saama küll, oleneb muidugi aparaadist. Minu aparaadi tehnilistes andmetes on max võimsus 4,1 kW ja kaitse on samuti 20A.

Peakaitsme numbrilistest suurusest rohkem mängib rolli see, mitu vatti kulub kaitsme ja keevitusaparaadi vahelise juhtmestiku soojendamiseks ning ka jaotusvõrgu haru kvaliteedist. Piltlikult öeldes on nii, et kui nuppu vajutades laetuled kollaseks tõmbuvad, siis arvatavasti keevitusest head nahka ei saa. Näiteks mu vanemate majas maal on peakaitse küll numbrite (ja EE esitatava arve) järgi uhke, aga võimsa seadme sisselülitamine toob kaasa üleüldise pingelangu, mille tagajärjel see kaitse naksti välja lendab.

[mesamees]

Peaks põhimõtteliselt saama küll, oleneb muidugi aparaadist. Minu aparaadi tehnilistes andmetes on max võimsus 4,1 kW ja kaitse on samuti 20A.

Peakaitsme numbrilistest suurusest rohkem mängib rolli see, mitu vatti kulub kaitsme ja keevitusaparaadi vahelise juhtmestiku soojendamiseks ning ka jaotusvõrgu haru kvaliteedist. Piltlikult öeldes on nii, et kui nuppu vajutades laetuled kollaseks tõmbuvad, siis arvatavasti keevitusest head nahka ei saa. Näiteks mu vanemate majas maal on peakaitse küll numbrite (ja EE esitatava arve) järgi uhke, aga võimsa seadme sisselülitamine toob kaasa üleüldise pingelangu, mille tagajärjel see kaitse naksti välja lendab.

see küll vana teema,aga nt. mul on maal kasutada ainult 16A peakaitse ja pole ka mingit probleemi tekkinud kuigi jah kasutan 3faasilist MODUL aparaati kus on nii traat kui ka elektrood.Ainuke probleem on õhtuti kui kõik rahvas koju on jõudnud,siis on küll asi lahjem.Alajaamast minuni on 3Km liini kuigi "euronõuete" järgi peaks see poole lühem olema,aga nagu mu tööandja jutust Jaotusvõrgus võib väljalugeda ei parane asi niipea kuna seal ei ela kedagi "tähtsat".Kunagi küll asi muutub,aga see ehk aastaks 2013 või hiljemgi.

[Jossu]

sry nats teemast kõrvale , mujale ei osand postitada...uut teemat ka ei hakand tegema...
millist plekki kasutada keevitamisel?
kuum või külmvaltsi?

[Molotov51]

Plaan ka endale muretseda üks korralik MIG/MAG keevitus. Sai vaadatud seda, kuid mida arvata üleüldse Telwinist? Endal on olemas tavaline vahelduvoolukeevitus Telwin nordika 3250 ja selle üle pole ühtegi halba sõna öelda, kuid CO2 keevitusel on palju muud mida laguneda juures... etteande mehhanism, kõri jne. Mida arvate teie sellisest asjandusest?
No hetkel on tegu neti poega kah niiet otseselt ise kaeda pole võimalikki.

Kui on midagi paremat soovitada kuni 15000 hinnaklassis siis andke tuld.

KRT jätsin märkimatta, et sellise asjanduse all mõtlen Telwin 183/2-te

[kass]

Keegi pole midagi Telwini kohta arvanud...oska minagi eriti tarka kosta. On meil firmas kasutusel olnud Telwini traadimehanisme mida kasutasime vene/leedu alalditega ja mõned kompleksed keevitused. Üks väiksem põles maha, mees veel keevitas kui trafo põles juba heleda leegiga, oli alumiinium võrgumähisega. Üks keevitus peaks saama just remonditud, sellel läks traadimootori juhtimise elektroonika nahka ( hõõrdus ühe juhtme isolatsioon läbi ja tekkinud lühis põletas üht-teist läbi - uus plaat 1000.-) . Veel on Telwini käsi plasmalõikaja, ka paar korda remonti vajanud. Aga keevitused olnud pidevalt töös, keevitustsehhis. ESAB-i aparaatidega muidugi ei saa võrrelda aga eks hind ka teine ja kodustes või rahulikemates tingimustes peaks käima küll.

[Kelm]

Minul on ja ei kurda. Kaks viga küll on, vahest saab traat otsa ja gaas ka, aga muidu töötanud oma 7 aastat juba. Margiks siis Telwin 220. Hinnaklass oli ka umbes sama.

[13piisab]

võimsa seadme sisselülitamine toob kaasa üleüldise pingelangu, mille tagajärjel see kaitse naksti välja lendab.

kaitse reageerib siiski voolule - pinge vähenemine pole mitte kaitsme väljalendamise põhjus vaid sellega käsikäes toimuv sündmus. Kui pinge oskaks kenasti kukkuda, siis kaitse ei lükkakski end välja. Pole pinget => ei taha ka elektronid (suunatult) liikuda => puudub vool => kaitse teenib rõõmsalt edasi

aga keevitustest - tqhqs oli sügisel Telwini-jutt, kus sealsetele suisa kenamat hinda lubati: http://tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=7851 (2006 jutt ei alga teps mitte sealse teema algusest ).

[Jesper]

Minu kui praktilise elektrotehnika võhiku teooria on, et seame sisselülitamine langetab pinget, mille tagajärjel keevituse elektroonika hakkab midagi kuhugi korrigeerima ning võrgust aseaineks rohkem ampreid sööma ja plaks. Kui õige see on, ei tea, igatahes point oli selles et uhkest peakaitsmest pole keevitamisel mingit tolku kui kogu installatsioon kuni alajaamani laualambi juhtmetega tehtud on. EE samas küsib rõõmsalt peakaitsme maksu, aga mingit vastutust nende amprite 220v pingel igal hetkel olemas olemise eest nad endale vist eriti ei võta.

[peeterpaul]

To Mesamees: kui su jutt on õige 3 km osas, siis minu kaastunne....
Kuivõrd just eile õhtul tegelesin kinnistu vooluga, siis julgeks paar sõna sekka öelda. Ümber alajaama on 450 m ring, mille sisse tarbijad peaks mahtuma ja maksma sel juhul täit vooluhinda. Sealt edasi satud nn. pingelanguprobleemse kliendi listi ja rakenduvad teatud soodustused. Iseasi, palju neist reaalset kasu on. Minu maamaja on liini lõpus 1,4 km ja sedagi on arutult palju. Kuidas sulle 3 km peale üldse midagi kohale jõuab, on muidugi müstika.
Aga tühja juttu ei taha ajada, saan anda ka omapoolse panuse soovituse näol. Varasem praktika nägi ette, et kui pinge pole stabiilne, tarbija alajaamast kaugel, tuli rajada 10 kilovoldine kõrgepingeliin (jaotusvõrgu slängis keskpinge, ei vasta füüsikaõpikule) ja paigaldada tarbijale juures uus trafo. Tänaseks on kasutusele võetud uuem lahendus ja liin pingestatakse ainult 1 kilovoldiga, paigaldatakse väiksem trafo ja parem tulemus saavutatakse väiksema hinnaga. Mina sain oma kinnistu sisse 2008 investeeringute-kavasse, õnneks on peaaegu pool 1,4 kilomeetrist juba ka asendatud uue nn.kobarkaabliga (mitte eraldi traadid) ja sedasama kaablit ongi võimalik pingestada ka kilovoldiga. Teil tasuks uurida seda võimalust ja ehk hakkab koridori lõpus valgus paistma.
Tagasi temapealkirja juurde tulles - sai hangitud kasutatud 220V mig-keevitus ja täitsa toimib. (Jesperi viidatud lahendused on ka muidugi täidetud - eraldi kaitse, korralik kaabeldus ja minimaalselt lühike).
Ja olukord saab minna ainult paremaks - kõigest aastake veel oodata....

[Romka]

Peakaitsme numbrilistest suurusest rohkem mängib rolli see, mitu vatti kulub kaitsme ja keevitusaparaadi vahelise juhtmestiku soojendamiseks ning ka jaotusvõrgu haru kvaliteedist. Piltlikult öeldes on nii, et kui nuppu vajutades laetuled kollaseks tõmbuvad, siis arvatavasti keevitusest head nahka ei saa. Näiteks mu vanemate majas maal on peakaitse küll numbrite (ja EE esitatava arve) järgi uhke, aga võimsa seadme sisselülitamine toob kaasa üleüldise pingelangu, mille tagajärjel see kaitse naksti välja lendab.

Mul kah 16A peakaitse ja MODULiga viimases astmes keevitada ei saanud- juba lülitit puudutades lõi kaitsme välja.

Samas 7,5kw elektrimootorit kannatab see kaitse ilusti.

[mesamees]

To Peeterpaul. See kobarkaabel on AMKA.Tänu nii pikale liinile maksan jah madalamat tariifi.3 km kaugusele jõuab mul 180/222/225V,nii,et elab kudagi üle.Majapidamine sai tõstetud kõige kõrgema faasi peale ja nüüd isegi saab normaalselt telekatki vaadata ja arvutil UPS karjub ka vähem ja nagu ma oma ülemuste jutust aru olen saanud,siis ehitatakse sel suvel minu kanti 2 uut mastalajaama ja asi peaks saama lahendatud. SRY OT pärast