[stihl]

Valisin selle Piiburi fraasi pealkirjaks sellepärast, et juba teist korda lugesin siit foorumist, et me ei hinda oma juuri ega hakka ka kunagi seda tegema:

Auto on isa oma ... üle aasta Fiatikene seisab lageda taeva all..........Kuusakoskile on kahju anda,............  Hinnaks ehk paari tuhande ringis või nii...

Eelmine lugu, mis harja punaseks ajas, oli see vanaisa oma kätega tehtud auto lugu, mis oli müüa, ja millest paar väljavõtet:

Müüja jutu järgi tema vanaisa tehtud ja 100% komplektne, aga hinda ei oska määrata, kuna temale on see hindamatu väärtusega. Lubas sügavalt järele mõelda ja tagasi helistada.

Dad.

...ja siis mõne aja pärast selgus, et ...

... omanik tahab saada 20K ja jätab kauplemise ruumi ka.
Dad.

??????????
Kas sel teisel juhul on "hindamatu väärus" meie jaoks lihtsalt sõnakõlks või, tõesti, oleme siiani veel nii vaesed, et väljavaade kaks vabariigi keskmist palka korraga kätte saada võtab jalust nõrgaks ja sunnib oma juurtele sülitama....?
Ja muidugi, ikka kumab kõikjalt läbi see eht-eestlaslik suhtumine - saaks kasvõi paar tuhat kroonigi, mis siis, et see rüma juba maa alla hakkab tasapisi vajuma, lihtsalt niisama ma teda kellelegi küll ära ei anna....
ja paneme aga kütust vasakule ning kaevame vanaema hauast välja, kuna tal olid kuldhambad, kas nii?

Huvitav, kas ma olen vähemus, et sellised mõtted tekivad meie kirjutisi lugedes?

[stihl]

Ei jõudnud ma arvutist kaugemale, kui taas kuulutus:

M: Iž 2125
Müüa Moskvitš Kombi 2125. Auto pole küll väga uunikumi staatuses, aga kohe kohe jõuab, seega palun mõistvat suhtumist.
Võib öelda, et tegu on perekonnareliikviaga .Vanaisa (või vanaema)  sai 1979 aastal autoostu loa ja ....

Mis lahti? Kas tõesti ei leia mingit kuurialust, et seda asja nii kaua alles hoida, kui järeltulevad põlved (vblla kes pole veel sündinudki) ka sõnaõiguse saavad....?

[kapa]

Jah! See "keegi" olin mina! Tule ja leia see kuurialune, siis jääb alles ka. Meil on kõik maad ja "kuurialused" autosid ja juppe täis ning siin pean tõesti ütlema, et rohkem ei mahu!
Tegelikult ma arvan, et keegi ei taha seda autot niikui nii... metalli ka ei raatsi viia. Ma saaks aru, kui selle auto eest küsiksin 10k aga olge head, vaadake hinda!

Järeltulevad põlved? Kui ma nii mõtleks, oleks mu elamine suuremat tüüpi prügimägi.

Kapa@ on arvamusel, et vanaraua kogumine ja mädandamine on HAIGLANE! Kui ülesehitamise võimalust/huvi POLE, andke see võimalus sellele, kellel see on ja kes tahab! Sellest autost saab kindlasti keegi kasu: saab auto millega aialapile sõida või taastab. Jääbki "järeltulevatele põlvedele"

Mul on rauda küllalt/liialt! Ostke ära!

[motamees]

...et väljavaade kaks vabariigi keskmist palka korraga kätte saada võtab jalust nõrgaks ja sunnib oma juurtele sülitama....?

Siinkohal meenus üks ütlemine.
Kõik siin maailmas on müüa, ainult mõned prantsuse naised pole - nad on niiii kallid.

[tamar99]

No mida seda autot hoida kui ei ole omanikul huvi asjavatu üldse ?
Nagu minu sapikas, sain selle endale ühe täiesti võõra vanamehe käest kes ütles et kahju on vanarauda viia ja loodan, et saab veel asja mitte ei sõideta puruks. Teised aga viiksid südamerahuga emeksi või müüksid 12aastastele odavalt maha lõhkuda. Oleks Eestimaal sellise mõtlemisega inimesi, nagu antud vanamees siis oleks väga (Y). Ja ta ültes ka seda, et ei tema tütrel ega lapselastel (tütred) pole selle autovastu vähimatki huvi.
Kas ta tegi valesti ? Et andis selle sapperi minule mitte lootes ´´äkki kunagi´´ mõni lapselaps ärkab, et tahaks omale ?

[ralliace16]

Ma saan aru küll, mida te mõtlete selle teemaga, kuid vaidlen vastu, et kui ruumi pole, siis lihtsalt ei jää muud üle. Ma käisin hiljuti sugulase pool, kellel on oma ~30 liikurit, mis võiks minna juba musta numbrimärgi alla, kuid kõik seisavad väljas... Näiteks sapakas, invakäru on ära mädanenud, 03 on nukras seisus, ülejäänud on veel normaalsed. Müüa ta ei soovi, kuna lihtsalt ei raatsi. Ise sain talt invakale mootori.

[denis23]

fakt on see et kui autoga ei tegele siis peab see vähemalt katuse all seista. kui kohta ei ole ning autost on vähegi kahju, võib ka maha müüa.

[janek555]

Huvitav, kas ma olen vähemus, et sellised mõtted tekivad meie kirjutisi lugedes?
[/quote]

ole õnnelik,et oled.

[argo1974]

Vanatehnikal oleks juba ammu aeg kommertsialiseeruda ja igasugusest imalast pärandist a la 'vanaisa oma' vms. loobuda. Vanakooli mehed ei taha sellest kahjuks aru saada, et kõigi huviliste jaoks on kõige kasulikum, kui sõidukitele ning nende tükkidele tekib rahaliselt väljendatud hind, nõudmine-pakkumine ning vaba turg. Nii paradoksaalne kui see ka pole, siis kvaliteetsetel asjadel on kõrged hinnad lausa hädavajalikud - esmalt tagada müüjale piisav kompensatsioon säilitamise eest ning hoida ostust eemale inimesed, kel mingit tükki tingimata tarvis ei lähe (kollektsionäärid jms. rahvas). Vanatehnika säilitamise seisukohalt on pigem tähtis, et see oleks omanike valduses, kes sellest hoolib, tehnikat aktiivselt hävinemise eest kaitseb ning sellest võimalusel konserveeritud/taastatud kujul rõõmu tunneb/sellega teistele tehnikahuvilistele rõõmu valmistab.
--------------------------------------

Eht-eestlaslik on pigem arvata, et just mina tean kõige paremini kuidas teised inimesed elama peavad. Ehk siis halada liikluse, naiste, moraali, kellegi "niristamise" vms. teemadel ning pidada endale vastu rinda tagudes jutlust õiglusest ja ainuõigest käitumisviisist, "kurjategijatele " valjuhäälselt "surmanuhtlust" nõudes. SL-sopalehe kommentaaridest alguse saanud madalalaubalisus on ka AMF'i nakatamas ...

[Sm. Volgahuviline]

Sm. Volgahuviline nõustub samuti eelkõneleja kommentaariga.

[janek555]

mina sain teema püstitusest nii aru,et kas on mõtet reklaamida ja kisendada sentimentaalsusi,kui neid tegelikult ise ei hinnata.ammugi ei hakka neid hindama ostja,olles selle rahas kinni maksnud.

[dad]

Vanaisa mälestus on väärtus ainult mõnele inimesele, see et sellist tehnikat üldse müüakse, näitab juba konkreetse persooni suhtumist oma vanaisasse. Säilitamise kohtade puudumise osas jms hala, et ei saa/pole raha/ei jõua/jmBS näitab lihtsalt konkreetse persooni suutmatust ja ka lollust oma laiskust/saamatust kõigile avalikult demonstreerida. Juurde võiks rääkida ka sellise loo, et mingi aeg tagasi sai võrreldud tehnika hindu ajalises kontekstis, aluseks võtsime lahtise Horchi ja võrdlesime selle hinda ja säilitamise võimalusi erinevatel ajahetkedel, koos olid paadunud rauahaiged 40-datel sündinutest alates ehk siis võrdlemisi adekvaatne seltskond. Nii imelik kui see ka ei tundu, siis lõppkokkuvõttes oli auto väärtus läbi aja ühel tasemel, kui selle eest maksti 50-dal aastal kõva raha, siis sama oli ka 75-dal ja 90-dal jne. Summa küll kasvas aga suhteliselt sai igal ajahetkel selle raha est hästi elada, küsimus oli ainult kes elas hästi ja kes "hoidis" oma raha auto all kinni.

Seega, kui on mälestus siis on mälestus ja seda hoitakse, kui ei hoita, siis pole ka enam mälestus ja see oleks targem maha vaikida.

Dad.

[janek555]

kui pole kuskil hoida,aga säilitamine hingele oluline,on võimalik alati asja kinkida ja saajat koos plaanidega valida.müük on müük.

[valdo]

See mälestuse säilitamine suure eseme (nt sõiduki) kaudu ongi mitme otsaga asi. Mälestus -  vanaisa mälestus, sõtta jäänud esivanema mälestus jms - on loomulikult püha ja kallis asi, aga siin tuleb kõne alla just hoidmisprobleem. Kui ikka isendit kusagil katuse all või kuivas garaažis hoida ei ole, siis minu arvates on mälestuse säilitamiseks parim leida talle uus hooliv omanik, soovitavalt kollektsionäär või vanatehnika väärtustaja. Loomulilkult võib ju ise leida/ehitada talle hoone, aga kuipaljukesel meist on olemas piisavalt vaba raha?

Tavaliselt (eriti maapiirkondades) võtavad olmemured enamiku rahast ning kohalike tööandjate pakutavad palgad on piiratud. Üksikul vabal inimesel jah - maailm on lahti, aga pereinimesel ei ole see nii lihtne. Vaja leida perele uus elupaik, vahetada koole/lasteaedu jms... Nii ollaksegi sunismaises sundseisus ja viimane, millele mõeldakse, on olematu tarbimisväärtusega "koli" säilitamine.

Toon ühe näite. 1998. aastal sain pooljuhuslikult endale 1939. aasta jalgratta Crescent (vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13378 ). Ratas oli järele jäänud Rakverest sõtta läinud ja sinna jäänud mehest, kelle lese jaoks oli ratas perekonnareliikvia - hoidis ta seda kapi taga toas jne. Aga ka tema ei jäänud siia ilma igaveseks ning hiljem sellest jalgrattast enam niivõrd ei hoolitud - kadusid algsed pisiosad, siit-sealt sai kriipida jms. Õnneks siiski säilis valdav enamik algset värvi ja algset kroomi. Omandasin ma selle ratta 1998 seepärast, et eakamal daamil oli vaja sõitvat naisteratast, selleks ajaks juba kuuris seisva meesterattaga ta sõita ei saanud. Ja nii ta saigi ratta vastu sellise summa raha, mis võimaldas tal osta KORRALIKU naisteratta...

Mis sai edasi? Seesama ratas läbis osalise noorenduskuuri 1999-2000 - asendasin mõned puuduvad osad, parandasin värvkatet ja värvikaunistusi jms. Hetkel (viimase 8 aasta jooksul)  on ratas osalenud/sõitnud vähemalt üheksal  vanatehnikaüritusel jms. Ratas on osalenud kunstilise filmi "Georg" võtetel, on olnud rahvale vaatamiseks väljas eelmisel aastal Kurtna muuseumis, sel aasta Palmse muuseumis.

Mina leian, et selle ratta osas olen ma vast suutnud kunagist perekonnareliikviat (lisaks veel Rootsi rattatööstuse eksportmudeli näidist) vast küll väärikalt hoida.

[Coger]

Ma ei saa aru, miks selline teema siia üleüldse tehtud on? Igaühe enda asi, mida oma autodega teeb, kas müüb, laseb niisama ära roostetada vms. Mõttetu teema.

[oldmoped]

hoida ostust eemale inimesed, kel mingit tükki tingimata tarvis ei lähe (kollektsionäärid jms. rahvas ).

Mul on neid rohelisi kummikuid rohkem vaja kui Sinul, sest mul on kodus nedega täpselt sobiv roheline jope ka olemas.

[dad]

Ma ei saa aru, miks selline teema siia üleüldse tehtud on? Igaühe enda asi, mida oma autodega teeb, kas müüb, laseb niisama ära roostetada vms. Mõttetu teema.

Ju sis Stihli närv viskas üle (võibolla ka liigsest hundijalaveest) ja ta tahtis seda kõigiga jagada

A samas miks mitte käsitleda seda tüüpi teemasid, nii hea on vaadata arvamuste erinevust või siis paljusust.

Dad.

[rollfix]

Eks ta ole keerukas värk.Üldiselt on kõige kallimad mateeria esindajad nendelt esivanematelt keda ise elavana mäletame või peab see olema eriliselt hinnaline põlvest põlve hoitud ese vms.Mälestusi ei saa nii ehk teisiti müüa/osta.See kuidas esivanema kasutatud/soetatud asja müüja oma hinge peale selle koorma võtab on tema enda sisetunde asi.Siin foorumis kaubeldakse enamjaolt tehnikaga/vanatehnikaga.Aga kui palju müüakse isade,vanaisade ostetud või ehitatud maju,maid?See mosse,mis jutust läbi käis on valmistatud siiski kellegi teiste poolt ning lihtsalt hiljem ostetud.Kui aga vaatan oma isa või veelgi varema põlve loodut on tunne hoopis teine.Kuigi paratamatult jäävad ka need tihtilugu ajale jalgu,lagunevad,amortiseeruvad,vajavad muutusi.Lammutada aga oma isa ehitatut(eriti kui oled ise temaga koos seda teinud)?Nõnda siis ongi,elu läheb edasi,jätkub ja igaüks peab tegema otsuseid mis ei ole alati kõige kergemad,üheti mõistetavad.Lp.Stihl ju ei tea,kui palju oli kaasfoorumlase kapa kodus poleemikat-,,müüa või lasta muutuda kinnisvaraks,,.

[kapa]

Mina ei mõista, mis te siin kirete! Auto on müüdud! Läheb häädesse kätesse, kollektsionääri kätte, kes taastab ta! Ja seda ma ka tahtsin.

Mina oma eesmärgi saavutasin. Teie seda vaid JUTUGA ei saavuta. Müüks veelgi neid õuepealt maha, aga kahju oleks. Teised on väärtuslikumad, nii moraalselt, kui materiaalselt.

[supp]

ma arvan et kellel on surres rohkem asju on võitja, vahet pole kas see on vanaisa auto või lapsepõlvekodu, need on ainult asjad, kas keegi neid väärtustab või mitte on siiski ainult nostalgilne väärtus sellele isikule, mitte turuväärtus. Kui keegi müüb mingit nn. vanaisa asja paberiga, et uus ostja seda siis paremini hoiab on ilmselt müüja pettekujutlus, samas kui keegi selle eest määratult rohkem raha küsib-no keda su vanaisa ikka kotib, Kui ikka vanaisa tare sobib teen sinna lõbumaja ja kogu moos või müün tele2 mastiks maha. kuidas vanaisa selle objekti sai ei mäleta keegi (kaebas naabri peale KGB-sse, või töötas silmad punnis 20a vaz01 pärast ja kaebas ka, või oli aus kaevur). Kirikuõpetaja autosid on turg täis, valige.
PS see ei käi Kapa kohta