[oxygen]

Järjekordne uus ringristmik Lasnamäel. Mustakivi tee ja Narva mnt ristmik nimelt.

[oxygen]

Ülemiste liiklussõlme kohta on mingid numbrid välja käidud. Näis, mis saama hakkab.
http://www.postimees.ee/201107/esileht/s...val-aastal

[kris]

pildimaterjali ka:

http://www.arutec.ee/index.php?alam=145&leht=665718301f8663092351

[PETSS]

Ja kas praegust olukorda tuleb siis kuni valmimiseni kannatada?Ehitati see viltune Smuuli sild,palju paremaks ei läinud(niipalju ,et kadunud need Sõjamäe rajalt ettekeerajad Ülemiste viadukti suunas).Smuuli teele (Peterburi ja Sõjamäe vahel) pööramine suht problemaatiline,eriti suurega.

[guits112]

Ja kas praegust olukorda tuleb siis kuni valmimiseni kannatada?Ehitati see viltune Smuuli sild,palju paremaks ei läinud(niipalju ,et kadunud need Sõjamäe rajalt ettekeerajad Ülemiste viadukti suunas).Smuuli teele (Peterburi ja Sõjamäe vahel) pööramine suht problemaatiline,eriti suurega.

savisaare viadukt

[Jopakolla]

Pole sel Smuuli viaduktil suurt häda midagi, peale selle, et Narva poolt tulles laseb foor u. kaks autot läbi. Suur võib esimene foori all olla, aga rohelisega ta üle ei jõua. Muidu on päris hea sed kaudu Ülemistele sõita.

[PETSS]

Ja see ehitamata osa saab Vilja nime valmimisel kandma.Asja parandaks ka Smuuli tee lõpuni ehitamine ja ka Sõjamäe tee tegemine 4 realiseks.Ja weel.Mulle senini arusaamatu see fooritsüklite asi seal Suur-Sõjamäe teel.Ühe punase alt teise alla.Wäga harva joppanud ka ,et saab enam wähhem  ilma peatumatta läbi.

[Martti]

Stockmanni kõrvale endise väliparkla asemele ehitatakse ka miskit torni, kahju aga sellest, et teisel pool Maakri tänavat (siis tupik, enne Liivalaia tänavat) lammutatakse ka minu meelest korralikud puumajad maha. Üks juba kõige kaduva teed läinud, teine (see kenam, torniga) veel püsti, kuid juba seest tühi, eks seegi õige pea minekul.

Vaatasin vanu pilte läbi ja leidisin pildid lammutatud ja veel lammutamata majadest. Tegelikult ma arvan, et torniga maja ei lammutata ära, sest see on ajutise kaitse all. Link.
       

[reymo1995]

Teab keegi mis on on saanud Oru turbabriketitehasest?
Tekst ja pilt ajakirjast ''Säde'':

Männik laulab paljude kilomeetrite kaupa vaheldumisi,tihnikute soode ja rabadega.Varem oli mets vaikne, harva eksis siia
inimene, mõni jahimees, seenelkäiija või marjuline. Ainult metsloomad elasid siin ning rabas pesitsesid koovitajad ja pikajalgsed
kured. Kuid ühel päeval, 3 aastat tagasi, hakkas mets kajama inimhäälest, hakkas kostma traktorite ja buldooserite pidev
mürin.Metsavaikusele tuli jäädav lõpp. Veoautod ja traktoritõstukid vedasid silikaatkive ning raskeid betoonplaate, pandi
püsti tornkraanad...
Nüüd paistavad kaugele üle puulatvade Oru turbabriketitehase hooned ja tööliste elumjad. Tulen raudteejaamast läbi metsa,
suman sügavas lumes, et otsemat teed tehase juurde jõuda. Märstipäike paneb lume sätendama, kuid ei soojenda üldse,
kraadiklaas näitab vist tublisti alla nulli, pakane lausa näpistab põsenukke.
Äkki lõpeb mets ja mu ees on tehas -- kaks ilmatu suurt ja kõrget hoonet. Samas on pikk traktorikuur, laiade akendega
remodnitöökoda ja veduridepoo. Betoonist platvormi ääres peatub parajasti elektrivedur, järel pikk rodu turbakoormaga
vagunette.
Piki metsasihti viib tee rabasse. Terve suve mürisesid seal traktorid ja turbafreesid, turvast koguti talveks varuks, aeti
kahe-kolme meetri kõrgusteks ja kahe-kolme kilomeetri pikkusteks vallideks. Nüüd pole muud kui ekskavaatorid tõstavad turba
vagunitesse ja elektrivedur toimetab need tehase juurde.
Vagunitest langeb turvas liikuvale lindile ja kaob tehase ettevalmistustsehhi sisemusse. Siin töötavad suured sõelad ja
veskid, mis turbamulla sõeluvad ning tolmuks jahvatavad. Seejärel paiskub tolm jälle liikuvale lindile ja suundub
briketitsehhi. Võimsad seadmed kuivatavad tolmust väiksemagi niiskuse ja kuus pressi suruvad tolmu kõvaks briketiks.
Niimoodi see turbabriketi valmistamine käib. Pealtnäha lihtne, sest kogu töö teevad masinad. Isegi briketi ladumisel vagunitesse ei ole tarvis inimesi käsi. Raudrenne mööda liigub brikett tehasest välja raudteel seisvatesse vagunitesse.
Elanikkond saab nüüd väärtuslikku kütust senisest suuremal hulgal ja tulevikus hakkab veel rohkem saama. Rohkem
sellepärast et kolm kuud tagasi läks käiku alles tehase esimene osa, teistt aga hakatakse kevadel ehitama. Kahe aasta
pärast on Oru turbabriketitehas poole suurem.
Raudtee ääres ehitatakse tehasele üht kõrvalhoonet. Siin kohtan tuttavat meest, see on Endel Kaljuve, ehitus jaoskonna juhataja.
Eendel Kaljuve oli esimeste hulgas kes tuli siia metsasügavusse ja on kogu aeg tehase töölisasula ehitamist juhatanud.
Ütlen talle: ''Muudkui ehitate. Külma ei karda?'' ''Mis sest külmast'' naeratab Endel Kaljuve. ''Töö tahab teha, vabariigi aastapäevaks
teeme mitu uut hoonet valmis.''
Endel Kaljuve läheb töölisasulasse ja kutsub mind kaasa. Sihvakate mändide ning valgetüveliste kaskede vahelt paistavad mitmed
realt kolme ja nelja korruselised elumajad. Söökla ees kuulutusetahvlil teatab värviline plakat, et õhul võib klubis uut filmi näha.
Bussipeatuses ootavad mõned mehed ja naised. Maanteel vuravad järjest veoautod, koormaks turbamuld. Seda veetakse kolhooside,
sohvooside põldudele väetamiseks.
Asulas on mõned elamud pooleli, tornkraana tõstab tsemendikasti poolelioleva maja kolmandale korrusele, kus vattkuubedes töölised laovad
kive neljanda korruse seina.
Endel Kaljuve näitab käega majade poole. ''Vaadake neid, terve kvartali neljakorruselisi teeme valmis.Eile lõpetasime töö selle viimase juures, maja
on vastu võetud ja varsti võivad elanikud sisse kolida. Seega on asulas nüüd üheksateist elumaja. Vabariigi aastapäevaks teeme veel kaks maja, kolmanda jaoks hakkame homme-ülehomme vundamendiauku kaevama. Ka sauna ehitamine on lõpetamisel, praegune kauplus on meil väike kuid pole hullu, varsti alustame uue kaupluse ehitamist. Sinna tulevad ruumid ka teensutöökodadele.''
Mööda jooksevad kaks väikest poissi, mõlemal läkiläkid silmil, kaenla alla koolikott. ''Tulevad koolist?'' ''Vaat, õiget koolimaja asulas veel pole'' vastab Endel kaljuve.
''Mõned elukorterid kohandasime klassiruumideks ja seal õpivad väikesed lapsed, suuremad peavad ikka veel Jõhivs käima. Neil on muidugi raske, hommikul bussiga sõidavad kooli, õhtul tulevad tagasi, siiski mõne kuu pärast hakkame ka oma asulasse koolimaja ehitama.''
Kevadel, kui lumi sulanud ja maa tahanenud, teevad elanikud oma majade ümbruse korda, sellest võtavad innukalt osa ka lapsed. Majade juurde kaevatakse lillepeenrad ja tehakse muruplatsid. Igatahes ENSV 25. aastapäevaks saab asula uue näo, aga ehitamine jätkub täie hooga.

[Martti]

Paldiski mnt ja Ristiku nurgal üks hoone lammutatud.

Selle aadress on Paldiski mnt 30 ja enne lammutamist nägi välja selline:
       

[Regardman]

Oru turbatööstus lasti 90datel pankrotti. Pankrotistunud firma osteti pärast veel ära ja omanik hakkas tasa tegemiseks tehinkat kogu täiega vanarauda saatma. Suvel käis seal kõva hoonete lammutus. Niiet minevik.

[reymo1995]

Väga kahju

Mis masinad seal muidu olid siis?

[valdo]

Mis masinad seal muidu olid siis?

Näiteks töötav kitsarööpmeline tööstusraudtee TU6-vedurite ja 1970-80ndate tüüpveeremiga (vagunitega).

[apiiroja]

Pärnu.mnt.31-33.teisaldamine aga kuhu se teisaldati.. seda ma ei tea.

[valdo]

Pärnu.mnt.31-33.teisaldamine aga kuhu se teisaldati.. seda ma ei tea.

Minu meelest seisavad need majad praegu ladustatult.

Plaan oli igatahes need majad taaspüstitada kusagile Kadriorgu. See on Pikva mõisaomaniku omaniku Mika Orava eestvedamisel tehtav projekt. Eelmine teisaldamine - Diakonissi Haigemaja kabeli viimine Pikva mõisa parki - on tal edukalt sooritatud.

[PETSS]

Tahaks loota ,et see nii ka läheb.Mis sai aga Uus-Sadama juures olnud omapärasest torniga majast?Selle lammutamine muidugi segastel aegadel aga ikkagi.Peale selle kuni viimase ajani(nüüd pole enam hulk aega käinud) tollesama 31-33 taga suurepäraselt säilinud hoowid oma puudega.Seal wiibides ei saanudki aru ,et oled napilt kesklinnas.Ilusad kohad.

[XYZ]

http://eag.unicweb.ee/ewartiklid_1936-09-21.html

Suurimaid auto "tapamaju" asub Pärnu maantee ja Väike-Ameerika tänava nurgal. Väraval ilutseb harilik silt: "Vanaraua kauplus", kuid heites pilgu õuele, selgub kohe, et siin ei ole tegemist tavalise sedalaadi äriga.

Huvitav, kus see täpsemalt paiknes ?

[valdo]

http://eag.unicweb.ee/ewartiklid_1936-09-21.html

Suurimaid auto "tapamaju" asub Pärnu maantee ja Väike-Ameerika tänava nurgal. Väraval ilutseb harilik silt: "Vanaraua kauplus", kuid heites pilgu õuele, selgub kohe, et siin ei ole tegemist tavalise sedalaadi äriga.

Huvitav, kus see täpsemalt paiknes ?

Praeguse tehnikakõrgkooli kohal nurkapidi. Samas - paljud teede all, sest Pärnu mnt on seal lääne poole ca 3-4 korda laiemaks tehtud ja Väike-Ameerika suubus ka Pärnu maanteele ca 50-70 m põhja pool praegusest.

Muide - sealne tänavavõrk oli ülihuvitav - Väike- ja Suur-Ameerika said praeguse Rahandusministeeriumi kohal peaaegu kokku (seal on neid ühendav lühike põiktänav) ja siis keeras Suur-Ameerika 90-kraadise pöördega kirdesse, suubudes Pärnu maanteele kusagil nõukaaegse Hoiukassa kohal praeguses bussipeatuses. Seal on 1960ndate aastate maja taga hoovis säilinud veel 2x vana kivimaja, mis kunagi asus Suur-Ameerika ääres.

[Ernest]

Täna avastasin, et mäos on justkui kadunud kitsarööpmelise rautee Mäo jaamahoone.
http://www.hansaco.ee/raudtee/run.php?id=669&mode=img

[Martti]

Rottermanni maja/Aleksandri gümnaasiumi ja endise Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduskonna hoone fassaadi taha Viru väljakule kerkib klaasist plaza:
http://www.postimees.ee/231007/esileht/s...290994.php

Praegu kaevatakse fassaadi taga vundamendi auku, üle-eelmisel nädalal oli seis selline: