rehvi eemaldamine veljelt
#1

Kuidas on kõige lihtsam viis rehvi veljelt maha saada? gaz veoka velgedega puhul.
Vasta
#2

Raudselt on kõige lihtsam sobivasse rehvitöökotta pöörduda!Big Grin
Vasta
#3

Eesmärgiks on lihtsalt metallne osa kätte saada, olgu siis kas või ropustselt.
Vasta
#4

1. Lased lohvist õhu välja.

2. Spetsiaalse tugiraua ja suure haamri kaasabil taod rehviserva velje küljest lahti. Kui ei tule, paned vajadusel plangu peale ja sõidad veoauto või traktoriga otsa.

3. Kangutad vitsa heebliga veljeserva soonest lahti (vanatüübilistel võtad ka lukustusrõnga ära)

4. Võtad rehvi ludinaga velje pealt lihtsalt ära.

P.S. Ära korralikke rehve puruks tee, neid võib kellelgi vaja minna.

P.P.S. Vanatüübilisi, eraldiseisva lukusturõngaga 51 velgi ära MINGIL JUHUL vanarauda vii. Neid läheb uunikumi-inimestel (nt minul) VÄGA vaja.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#5

Pane siis ropustselt põlema,teata Keskkonnaametile ja kutsu tuletõrje.
Vasta
#6

Parem on vist lasta seda teha kellelgi, kes enne ka teinud või üldse loobuda. Muidu võib juhtuda et võru viib ära lennates ka selle osa ajust minema mis tõsiseid keelevääratusi kirja lubab panna.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:P.S. Ära korralikke rehve puruks tee, neid võib kellelgi vaja minna.

P.P.S. Vanatüübilisi, eraldiseisva lukusturõngaga 51 velgi ära MINGIL JUHUL vanarauda vii. Neid läheb uunikumi-inimestel (nt minul) VÄGA vaja.

Solgin natuke teemat.
Minul seisavad kolm rehvidega velge ja ootavad samuti metalli minekut,kuna ei osanud neid väärtuslikuks pidada.Kes tahab võib nad minult ära osta 250.- kokku ,ehk raua hind.
Vasta
#8

janek555 Kirjutas:
valdo Kirjutas:Vanatüübilisi, eraldiseisva lukusturõngaga 51 velgi ära MINGIL JUHUL vanarauda vii. Neid läheb uunikumi-inimestel (nt minul) VÄGA vaja.

Minul seisavad kolm rehvidega velge ja ootavad samuti metalli minekut,kuna ei osanud neid väärtuslikuks pidada.Kes tahab võib nad minult ära osta 250.- kokku ,ehk raua hind.

Kas tegu on vanatüübiliste (peamiselt kuni 1966) 51 velgedega, kus lisaks vitsale on veel spetsiaalne kitsas lukustusrõngas? Uuetüübilisi, vaid vitsaga ja ilma lukustusrõngata 51/52 velgi (alates 1966) on tõepoolest jalaga segada...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#9

rollfix Kirjutas:Parem on vist lasta seda teha kellelgi, kes enne ka teinud või üldse loobuda. Muidu võib juhtuda et võru viib ära lennates ka selle osa ajust minema mis tõsiseid keelevääratusi kirja lubab panna.

Tavaliselt rehvi demonteerimisel vits minema ei lenda - lohv on siis tühjaks lastud ja puudub selline jõud, mis vitsa suure hooga minema lennutaks.

Küll aga tasub olla väga ettevaatlik rehvi (peale)monteerimisel, õigemini monteerimisjärgsel täispumpamisel. Lohakalt oma soonde pandud vits või deformeerunud detailid võivad tõepoolest tekitada olukorra, kus vits täie unnaga maha lendab ja kõik oma teel purustab, sh pea, käed selgroo vms. Seetõttu on seda mõistlik teha turvapuuris, selle puudumisel aga pikk kang veljeaukudest läbi toppida, mis takistab vitsal minemalendamast. Oi kui palju on inimesi seetõttu surma saanud 1950-70ndatel...

Muide, see minemalendamise oht on (oli) suurem just 51 vanatüübiliste velgede korral (kuni 1966), kus vits fikseerus veljele spetsiaalse kitsa lukustusrõngaga. Palju kasutatud lukustusrõngas oli nimelt tihtipeale veidi koonuses ja ei hoidnud ennast ega ja vitsa enam korralikult soones.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#10

Vitsaga on nad küll,kuid kas seal veel mingi lisa rõngas on - pean vaatama.Milline see lukustusrõngas on?
Vasta
#11

janek555 Kirjutas:Vitsaga on nad küll,kuid kas seal veel mingi lisa rõngas on - pean vaatama.Milline see lukustusrõngas on?

Seda teemat on foorumis aasta tagasi arutatud.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid135797 ehk vastuses #25 - ülemised kaks pilti on uuetüübilisest, ilma lukustusrõngaga veljest. Alumine pilt on vanatüübilisest ehk eraldiseisva kitsa lukustusrõngaga veljest.

Vastuses #21 ka kaks fotot vanatüübilisest veljest (selle kitsa rõngaga).

Kordan igaks juhuks üle, et uuetüübilisi leidub (veel) lademetena, vanatüübilisi enam aga mitte ja vast minugi 51 täiskompolektsusest on veel paar tükki puudu...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#12

Käisin vaatamas,olid ilma lukustusrõngata.
Vasta
#13

janek555 Kirjutas:Käisin vaatamas,olid ilma lukustusrõngata.

Siis võid julgelt ja rahuliku südamega utiili saata. Lukustusrõngaga variante aga on mõistlik alles jätta veoautotaastajate jaoks...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#14

valdo Kirjutas:
janek555 Kirjutas:Käisin vaatamas,olid ilma lukustusrõngata.

Siis võid julgelt ja rahuliku südamega utiili saata. Lukustusrõngaga variante aga on mõistlik alles jätta veoautotaastajate jaoks...

Tänavu küll "julgelt". Kuid 2-5-10 aasta pärast on ka need juba haruldus... Tasub mõelda...
Vasta
#15

[ vast minugi 51 täiskompolektsusest on veel paar tükki puudu...
[/quote]
Kui sa kellegile ei räägi ,et puudu siis oled küll ise süüdi !Veebruari algul tegin teenust,viisin Kuusakoskisse 4 komplektset ! 2 vitsaga velge. Lisaks muud paksemat rauda.
ps.Võta aprilli algul ühendust,usun et neid on lisa.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#16

valdo Kirjutas:Küll aga tasub olla väga ettevaatlik rehvi (peale)monteerimisel, õigemini monteerimisjärgsel täispumpamisel. Lohakalt oma soonde pandud vits või deformeerunud detailid võivad tõepoolest tekitada olukorra, kus vits täie unnaga maha lendab ja kõik oma teel purustab, sh pea, käed selgroo vms. Seetõttu on seda mõistlik teha turvapuuris, selle puudumisel aga pikk kang veljeaukudest läbi toppida, mis takistab vitsal minemalendamast. Oi kui palju on inimesi seetõttu surma saanud 1950-70ndatel...

Muide, see minemalendamise oht on (oli) suurem just 51 vanatüübiliste velgede korral (kuni 1966), kus vits fikseerus veljele spetsiaalse kitsa lukustusrõngaga. Palju kasutatud lukustusrõngas oli nimelt tihtipeale veidi koonuses ja ei hoidnud ennast ega ja vitsa enam korralikult soones.

Kas uuematel vene masinatel oli ka sama vitsa süsteem? Kunagises Palivere EMT-s sai ka üks auotjuht kummipumpamisel surma. 90-ndate algul. Nn. Super-Maz-iga mees sõitis siis.

Vabandust, et offtopic, aga kuna teemas korraks sinnakanti kalduti, siis küsin, enne kui ununeb.
Vasta
#17

väike kogemusejagamine veel, lased õhu välja, siis võtad riiulistSmileumbes 80 mm nurkraua tüki, umbes sama pika kui laia, pand rehvi servale lukustusrõnga juurde ja lajatad kuvaldaga tema pihta, pidevalt ringiratast edasi tõstes kuni oled rehviserva nii palju alla saanud et lukustusrõngas jeebliga maha kangutada saab.ku rõngas käes, pöörad ratta teistpidi ja lased kukkuda keskosaga näiteks tellise peale või puupaku peale, peaks tätsa ilusti maha tulema ,vetiili pead ka jälgima. kui ei tule ise maha siis sama protseduur kuvalda ja nurkrauaga teisel pool läbi viima.Ise kunagi oskamatu poisina võtsin 53 rehvi maha kahe haamri ja kruvikeerajaga...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne