Postitused: 42
Teemad: 12
Liitus: Jan 2008
Maine:
0
Kas erinevaid jahutusvedelikke võib kokku segada (st. kui üks mark on sees, kas siis võib teist marki peale kallata)?
Ja kas paljast jahutusvedeliku kontsentraati võib ka sisse kallata (selle mõttega, et siis kannataks vedelik väga madalat temperatuuri)?
Postitused: 1,295
Teemad: 50
Liitus: Nov 2006
Maine:
17
24-03-2008, 01:14 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-03-2008, 01:30 AM ja muutjaks oli
CORRADOg60.)
Milles selle väga madala temperatuuri mõte on? Plaanis ekspeditsioon põhjapoolusele? Nagunii peaks kannatama -36 lahjendatud kontsentraat eesti kliimas ka karmi talve.
Päris eri marke segada ei soovita... Kuigi enamuse vedelikega tõenäoliselt midagi ei juhtu, siis tundmatule X ollusele suvalist peale kallates on tulemus mõnikord väga kole...
Kindlasti ei tohiks segada näit tosooli nime kandvat vedelikku mõne muu jahutusvedelikuga. Olen näinud päris mitme masina jahutussärgis pärast sellist ettevõtmist sellist soga, mida isegi mitmekordse süsteemi läbipesuga sealt välja ei saa...
P.S Kui süsteemis on teadmatta päritolu ja vanusega vedelik, on minu arust kõige kindlam see sealt välja lasta, süsteem läbi pesta,olemasolevad või suure tõenäosusega lähiajal tekkida võivad (näit korralikult pragunenud lõdvik) lekked kõrvaldada ja siis korralik värske kraam sisse kallata...
On pärast seda rahulikum nii endal, kui ka masinal.
Postitused: 115
Teemad: 12
Liitus: Mar 2006
Maine:
1
Arutatud siinpool. Tõde seisneb selles, et konsentraat tegelikult ei kannata nii madalat temperatuuri, kui lahjendatud vedelik.
Vedelikke võib üksteisepeale valada, juhul, kui tegemist on samatüübiliste vedelikega. Aga olgem ausad, kui on veidi vanem auto, siis ei või ealeski teada, mis möga seal sees on. Päris hea on asi isegi läbi pesta ja uus vedelik panna. Väike õhtu sõbrakesega garaaþis või sedaviisi.
Lisaks - ei tasu panustada odavale kraamile - tulemus võib olla jõle. Käisin garaaþis otsimas vana termostaati, mis oleks päris hea õppeeksponaat, et näidada, mis juhtub, kui valad sisse igasugust odavat solki. See oli ikka kohutavalt naljakas. Täielik sõel. Läbi ja lõhki oksüdeerunud.
Jannik & Olli autopark
Postitused: 1,025
Teemad: 15
Liitus: Jan 2007
Maine:
7
kuidas seda süsteemi läbi pestakse, et sodist lahti saada, mis sinna kogunenud on?
Postitused: 398
Teemad: 25
Liitus: Sep 2007
Maine:
7
Poes on müügil spetsiaalsed pesuvahendid. Pesemisõpetus pudeli peal kirjas. Soovitan panna punast (G12 või samalaadne) jahutusvedelikku, see ei söö alumiiniumosasid ja kestab natuke kauem kui sinine.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
Nüüd selline küsimus: Millist jahutusvedelikku olete kasutanud näit. suvila keskkütesüsteemis s. o. süsteemis mida lühemate-pikemate perioodide kaupa ei köeta ja läbi külmab? Milline antifriis on kõige odavam aga samas kõige säästlikum (tsirkulatsioonipumba suhtes)?
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 820
Teemad: 42
Liitus: Jun 2006
Maine:
5
Selle läbipesemisega on kah selline asi,et juhul kui eelmine omanik on kasutanud mingit lekkepeatajat,siis läbipestes võid need lekked uuesti avada.Mustem stsenaarium on selline,et süsteem on niivõrd s**ta täis,et pesuainega ummistad plokis mõne väiksema kanali,soojendusradiaatori või suure radiaatori(mul kõik need 3 varianti omal nahal läbielatud).Minu jutt ei tähenda just seda,et ärge süsteemi peske,vaid seda,et vahest on see paras loterii.
Postitused: 29
Teemad: 0
Liitus: Nov 2007
Maine:
0
Jahutusvedeliku kontsentraat on tunduvalt madalama külmumiskindlusega, kui valmis segu. Pealegi külmumiskindlust kuni -36C lubav jahutusvedelik ei külmu tegelikkuses ka -50 c juures, lihtsalt ta pakseneb, tekivad üksikud jääkristallid ja loomulikult väheneb pumbatavus- ehk siis tundub, nagu veepump ei pöörleks ringi.
jahutusvedelike omavaheline segamine on üldjuhul lubatud, kuid mitte soovitatav. Soovitav on kindlasti järgida segamisel vedeliku tüüpi, ehk siis segada ainult samatüübilisi vedelikke. Samas pole ise kordagi kogenud, et peale eritüüpsete vedelike segamist tekiksid süsteemi mingid klimbid või muu ollus. Põhjus on hoopis teine, nimelt jahutusvedeliku kvaliteeti määrab mitte ainult külmumiskindlus, vaid ka vastupidavus korrosioonile ja määrimisomadused. Mida odavam jahutusvedelik (tosool), seda tihedamini tuleks teda vahetada (soovitatav üle aasta9, et ta säilitaks oma kvaliteedi. Long-Life tüüpi jahutusvedelikud peavad aga vastu vähemalt kolm aastat.
Postitused: 398
Teemad: 25
Liitus: Sep 2007
Maine:
7
Kunagi tegime katsetuse, et segasime sinise ja punase omavahel. Esialgu ei juhtunud midagi, aga kui kuumutasime, siis tekkisid klimbid sisse.
Postitused: 1,025
Teemad: 15
Liitus: Jan 2007
Maine:
7
Aga, kui äsja lisatud tosool, väikse söiduga ära keeb? (Mul seda juhtunud kaks korda).
Mis vöiks viga olla? Radikas, voolikud, paak lekkib vöi on mingi muu kala sees asjal?
Postitused: 398
Teemad: 25
Liitus: Sep 2007
Maine:
7
Kas keeb ära või lihtsalt kaob? Kui heast peast ruttu keema läheb, siis võib viga olla plokikaanetihendis, paremal juhul termostaat või veepump. Kui kaob, siis kuskil mingi leke. Kui auto käima paned ja jahutuse potsikul korgi maha võtad, kas siis sisse vaadates mullitab? Ja kui korgi peale paned ja mõne aja pärast maha võtad, kas siis on juba tugev surve sees? Kas õli on normi värviga? Kui kipub halliks minema ja vahutama, siis võib ka sinna see tosool kaduda.