naastrehv vs. lamellrehv
#1

Kuulge.
Näiteks see hall tolm mille all kogu linn kevadel maetud, on asfaldi peenfraktsioon.
Endal praegu kõik aknad tolmu täis kaetud. See kõik on meie kopsudes.
Asfalt sisaldab palju kantserogeenseid aineid. Toetan 100% naelrehvide kasutamise lõpetamist!

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

Sama siin. Kes oskab sõita, sõidab ka lamelliga ja kes ei oska, ei oska ka naastuga. Pealegi ei ole siinmail enam erilist talve ka.
Vasta
#3

Ma vist pean ise moderaatoritele avalduse esitama, et mulle pandaks päevaste postituste limiit, aga ei suuda ka siinkohal mitte vaiki olla...
Iga kord, kui ma praegusel ajal kuulen tänaval krõbinat, tahaks ma röökida ja VÄGA kõvasti... Siiani olen piirdunud valjuhäälse sõimlemisega. Kui keegi siinsetest PRAEGU veel naelkummiga sõidab, siis kas Te palun selgitaks ka mulle, miks kuradi pärast? Kas on öösiti nii palju sõitmist ja tõesti tänavatel koguaeg lauskiilakas maas!?

EDIT: kirjaviga
Vasta
#4

Võid mind julgesti sõimata,ma sõidan "naeltega". Kui ostsin siis nii "väikseid"(13tolli) lamelle kohapeal polnud.

Keelustagu naelad ära. Mina nopid kummist naelad välja ja sõidan ikka edasi... On räägitud ka naelrehvide maksustamisest kuid mina seda ei poolda,teed lõhutakse ikka ühtemoodi.
Arvake minust mida iganes aga talvel võin sõita kasvõi puhta suverehviga. Mina ei löö risti mitte millegi ees! Labidas ja liivakott pagassi ning edasi!

See viimane oli lihtsalt minu isiklik arvamus.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#5

Minul oli möödunud talv esimene, mil sõitsin varasemate naelrehvide asemel lamellidega, kuid seda lihtsalt sellel põhjusel, et autol, mille ostsin, olid korralikud lamellid all ja koheselt kulutuse tegemine naastrehvide ostmiseks olnuks seega ebaotstarbekas. Oma sõidud sain sellegipoolest tehtud, olulisi probleeme ei tekkinud. Tõsi, siin tuleb ka arvestada, et seekord oli tegu erakordelt "pehme" talvega.

Naastrehvide keelustamist (niisamuti ka maksustamist) pean aga täiesti vääraks. Nagu tähele pannud olen, on siiani sellel teemal siin teemas sõna võtnud eranditult tallinlased, kellel on muidugi hea asja oma mätta otsast vaadata. Eestis aga on ka palju väiksemaid külavaheteid, kus lume- ja libedusetõrje puudulik või suisa olematu ja mis sageli on isegi kiilasjääs. Ma ei väida, nagu ei suudaks oskaja autojuht halvemate teeolude korral ka lamell- või suisa suverehviga ära sõita, kuid siiski ei saa me üle ega ümber asjaolust, et teatud teeolude korral on lamellidel ja naastrehvidel "pidamises" vahe täiesti olemas.

Pole küll nähtavasti statistikat tehtud, mitu inimelu talve jooksul tänu naastrehvidele päästetud saab, kuid kui see on mistahes nullist suurem arv, siis on igasugune naastrehvide keelustamisele mõtlemine minu arvates üsnagi vastutustundetu. Olgu, meil on viimasel ajal üsna pehmed talved ka olnud, aga ei saa päris kindlalt selle peale välja minna, et see ka edaspidi nii on.

Ühesõnaga, inimesel peaks ikka valikuvõimalus olema: kes sõidab suhteliselt vähe ja/või peamiselt linnas, neil pole otstarbeks kahte komplekti rehve soetada ja sõitku aasta ringi lamellidega; suurema läbisõidu korral ja/või sageli väiksematel (loe: puuduliku või olematu lume- ja libedusetõrjega) teedel liikumisel aga on "naeltel" tuntavad eelised.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#6

kuulge, vennad, 80% EV elanikest elab linnades, ning see mis siin kevadel toimub on lihtsalt rõve.
keegi ei tea, mitu tuhat inimest aastas hakkab surema selle asfalditolmu pärast.
See on sama fekaal kui asbest, mida keegi varem ei ole tähele pandnud, kuni inimesed surema ei hakkanud.
Teede olukorrast ma paremini ei räägi - kuumaastik. Asfaldist on tolm saanud. Põhjuseks jälle naelad.

KÕIK uued sõiduautod on ABS-iga põhivarustuses.

Mis puutub kummide omadustesse, siis lamell on oluliselt parem kui nael asfaldil ning sama hea lumes (sic!)
Ainus eelis naelal on kiilasjääl. Aga mitu % oma läbisõidust tehakse kiilasjää peal?
Ja kas see kompensseerib naelkummi halvemad omadused asfaldil (sellel talvel kõik päevad, v.a. üks päev märtsis)

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#7

Sillu Kirjutas:suurema läbisõidu korral ja/või sageli väiksematel (loe: puuduliku või olematu lume- ja libedusetõrjega) teedel liikumisel aga on "naeltel" tuntavad eelised.

Ja mis need "eelised" on? Suurem kiirus, see mis ohtlik ongi. Need naastud liigset enesekindlust annavad. Liig paljud arvavad, et kui nad soetanud uue 4x4 ja ABS ja TCS ja igasugu viss vuss süsteemid ning naastrehvid, siis on ka koolifüüsika kinni makstud...
Isegi sõitnud mõniteist a. tagasi, enne kui M+S kohustuslikuks sai, aastaringi poolpiduse suverehviga. Külas ja metsateedel. Eks hoovist väljasõit tuli hoolsalt lumest puhtaks visata, et teele pääseda.
Esimene kord M+S talirehviga ehmatas lumes liikveleminemise poolest küll, oma arust tavalise kiirendusega peatusin teisel pool teel rõve sügavas hanges. Labidatööd olnud pool rohkem kui tavaliseltBig Grin

loll on loll olla.
Vasta
#8

Eelkõnejaga olen nõus.

aasta 2005/6 talve olen sõitnud 1977 aasta tagaveolise MB W116, millel olid siledad M+S kummid all. Ilma mingite probleemideta.

Järgmisel aastal ostsin uue Lexuse RX, millel on püsinelivedu, ABS, VCS ja kõik muu pluss boonuseks veel uhiuued Nokia Hakkapeliita naelrehvid.
Isegi ilma elektroonilise stabiilsuskontollita, selle auto külglibisemisse ajada isegi teoreetiliselt pea võimatu. Olen sõitnud kaks talve kui esimest korda keset metsateed kuulsin imeliku piiksu.
Pärast selgus et stabiilsuskontoll hakkas tööle. Enne sai kaks talve sõitnud.

Aga vaadake - vaatamata kõigile, tehakse nende autodega ikka avariisid. Sest et kui sõita normaalselt ei oska või ei taha, ükski süsteem sind ei päästa.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#9

41Degree Kirjutas:Kui keegi siinsetest PRAEGU veel naelkummiga sõidab, siis kas Te palun selgitaks ka mulle, miks kuradi pärast? Kas on öösiti nii palju sõitmist ja tõesti tänavatel koguaeg lauskiilakas maas!?
Mina pole lihtsalt viitsinud vahetada. Kui Tallinna linn mulle üheski küsimuses mitte sentimeetritki vastu ei tule (parkimispilet 5 minutit tagasi aegunud - trahv, aasta aega sissekirjutust elaniku parkimiskaardi jaoks, 50kmh kiirusepiirang Pirita teel jne), siis ei viitsi ma ka rabeleda. Mai alguseni on veel aega.
Vasta
#10

Jesper Kirjutas:Mina pole lihtsalt viitsinud vahetada. Kui Tallinna linn mulle üheski küsimuses mitte sentimeetritki vastu ei tule (parkimispilet 5 minutit tagasi aegunud - trahv, aasta aega sissekirjutust elaniku parkimiskaardi jaoks, 50kmh kiirusepiirang Pirita teel jne), siis ei viitsi ma ka rabeleda. Mai alguseni on veel aega.
Aga Jesper, kas Sa ei leia, et see oleks hoopis "vastu tulemine" mitte Edgarile, mitte Keskerakonnale ja isegi mitte onu Andrusele... See oleks pigem ikka vastu tulemine 400 000 tallinlasele ja sealhulgas ka iseendale. Sest tahad ka Sina ju iga päev tänaval hingata ilma respiraatorita/gaasimaskita (mida Sa usutavasti teedki) ning harvem sillaregullis käia/pukse vahetada. Ja tahad vist ka Sina elada paar(teist, -kümmend) aastat kauem selle tolmu arvelt, mis jääb sisse hingamata.

Muuseas, see Pirita tee 50 on omaette teema Smile Nimelt veel paar sellist talve, nagu oli möödunu, ja hoogsat/hoolsat krõbistamist ja tuleb sinnasamasse välja panna 30 ja paremal juhul kaevur, halvemal ja tõenäolisemal juhul lihtsalt "tissid" Smile
Vasta
#11

Ja kui vähem naeltega asfalti lihvida, siis ehk säilib ka märgistus kauem. Pool linna on ainult üks lai sõidurida. Isegi telgjoon on ära "söödud".
Vasta
#12

denis23 Kirjutas:kuulge, vennad, 80% EV elanikest elab linnades, ning see mis siin kevadel toimub on lihtsalt rõve.
keegi ei tea, mitu tuhat inimest aastas hakkab surema selle asfalditolmu pärast.

Aga teeme diili - ma luban, et ei tule oma "metsast" naelrehvidega Tallinna teie asfaltilt freesima ja tolmu tekitama, kui lubate vastu, et suvel päikeseliste ja kuivade ilmadega ei sõida ükski linnainimene maal kruusateedel oma wannabemaasturitega kiiremini kui 15km tunnis, et maainimeste elamisi ümberringi mitte täis tolmutada.
Vasta
#13

oldmoped Kirjutas:
denis23 Kirjutas:kuulge, vennad, 80% EV elanikest elab linnades, ning see mis siin kevadel toimub on lihtsalt rõve.
keegi ei tea, mitu tuhat inimest aastas hakkab surema selle asfalditolmu pärast.

Aga teeme diili - ma luban, et ei tule oma "metsast" naelrehvidega Tallinna teie asfaltilt freesima ja tolmu tekitama, kui lubate vastu, et suvel päikeseliste ja kuivade ilmadega ei sõida ükski linnainimene maal kruusateedel oma wannabemaasturitega kiiremini kui 15km tunnis, et maainimeste elamisi ümberringi mitte täis tolmutada.

vaata, oldmoped, sinu poolt pakutud lahendus on emotsionaalne ning võimatu.
sina, maainimesena peaksid olema teretulnud oma autoga tallinna tänavatele, ning ka mina oma wannabemaasturiga maakonnateedel võin piiramatult sõita.
miks on vaja mõelda negatiivselt?
pigem toetaksin mina olukorra, kui selle sama raha eest, mis läheb praegu naelrehvidest põhjustatud aukude lappimiseks, viiks musta katte alla suure osa maakonnateedest.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#14

Loomulikult ei ole see võimalik ega reaalne. Lihtsalt oli minu meelega üledramatiseeritud kommentaari põhjuseks see, et linnades toimuva pärast halavad enamus, kuidas nende kallist teed ikka lõhutakse ja tolmu tekitatakse. Samadest halajatest 99% sõidavdki maakonnateedel piiramatult ja ei tule selliste elementaarsete viisakuste peale, et suvel küladest läbi sõites kiirust vähendada isegi siis, kui seal on piirangumärk, enmus väikekohti aga piirangumärgiga ei ole ja lennatakse sealt tuimalt 100ga läbi. Teine ja veelhullem asi on jalgratturist või mopeedijuhist möödumine kruusateel - ei ole nii raske korraks hoogu maha võtta - ka nemad tahavad midagi hingata. Aga seda ei ole mõtetki loota, kui selle asemel on probleemiks see, et pirita teel tuleb 70 asemel 50'ga sõita ja selletõttu 3minutit oma üliväärtuslikus ajas kaodata.

Toon konkreetse näite ka siinse seltskonna mõttemaailma ja suhtumise kohta.
Kohast, kus ma elan, läks läbi selle aasta uunikute talveralli trass. Oli vaja teha teeristil parempööre. Tegu on küll "anna teed" märgiga ristmikuga, aga tee on mõlemale poole ilusti ja pikalt nähtav ja selletõttu umbes 50% masinatest järelikult pidid, et tunda ennast tõeliste rallimeestena, läbima selle teeristi powerslides, et ikka võimalikult rallimehe tunne peale tuleks. Ei pannud küll tähele, et keegi kas korraldajatest või sõitjatest oleks pärast rallit sinna teele sissekraabitud sügavaid vaale tasandama tulnud või teeristil väliskurvis asuvaid pori täis pritsitud postkaste pesema. Samas mis seal ikka halada - juriidiliselt oli ju kõik korrektne. Õnneks oli "talv" ja tee vähemalt ei tolmanud.

Kui juba see seltskond, kes üldiselt on nagu mõistlik, ei tule selliste elementaarsete pisiasjade peale, et tegu on teiste inimeste elukeskkonnaga, siis mida on ikka eeldada suvel ringikihutavatest reisiseltskondadest veojõukontrolli, absi, stabiilsuskontrolli je salongiõhufiltriga luksusõiodukites- aknad kinni, konditsioneer uugamas ja 100m tolmujutti taga, mis kõik kohalike inimeste kodudesse ja hingamisse maandub.

Ma ei ole kalliste ega heade autode vastane ja ei ole ka kade - lihtsalt sellised sõidukid panevad inimesi järjest rohkem väljaspool seda neljarattalist toimvast eemalduma ja kui otseselt enda nahale ja hingamisse seda tunda ei ole, siis tihti lihtsalt ei tule selle peale, et miskit valesti on.
Vasta
#15

Ma olen sõitnud nii lamellrehvidega kui ka naelrehvidega ja ühinen eeskõnelejatega selle kohapealt, et inimesed kes teevad 90% oma sõitudest linnas võiksid kasutada lamellrehve. Aga siin naelrehvide keelustajatele tuletan meelde, et kõik inimesed ei ela linnas, üritage sellest aru saada. Kui võrrelda erinevate rehvid omadusi, jääks sõidetud lumel, lõuna-eesti kurvilistel külavahe teedel siis minul on olnud juhuseid kus lamelliga lihtsalt ei ole saanud tõusust üles. Ja omada kahte rehvide komplekti eraldi maal ja linnas sõitmiseks ei ole ka ju väga mõistuspärane.
Maanteid saab remontida aga surnuks sõidetud inimest ei saa uuesti asfalteerida.
Ja minu isiklik seisukoht on, et naelrehvide teed lõhkuv toime on ületähtsustatud( mitte, et nad seda ei teeks, lõhuvad küll), pigem on süüdi teede halvas olukorras meeletu rasketehnika liikumine meie tänavatel ja teede ehituse vale tehnoloogia.
PS. Võimalusel kasutan ka edaspidi naelrehve. Autod on loodud kiiresti liikumiseks ja need kellel kiiret ei ole, võivad jala kõndida.
Vasta
#16

41Degree Kirjutas:Aga Jesper, kas Sa ei leia, et see oleks hoopis "vastu tulemine" mitte Edgarile, mitte Keskerakonnale ja isegi mitte onu Andrusele... See oleks pigem ikka vastu tulemine 400 000 tallinlasele ja sealhulgas ka iseendale.

Tallinna linn ei ole poliitikud. Tallinna linn ongi need 400 tuhat inimest, kelle (enamiku) arvates see kõikvõimalik autoomaniku n***imine hea ja õige on Smile

Aga noh see mittevahetamine on lihtsalt laiskus mitte mingi meeletu elufilosoofia, ma lähen igapäevaauto lähedale mutrivõtmega ainult relva ähvardusel.
Vasta
#17

Millega mina olen 100% nõus - on see, et kogu autostumine on EV-s vales suunas läinud.
Selle asemel et minna euroopaliku arengurada, ehk "head teed-hea liikluskultuur-väikesed autod", meil on "halvad teed-halb liikluskultuur-ning kompensatsiooniks suured ja rasked autod"

Kusjuures, see ongi jõmmlus - üks arvab et tal on naelrehve on hädasti vaja. teine arvag et tal on oma tagumiku vedamiseks tallinna kesklinna piires hädasti tarvis 300 hj ja 2.5 tonnise juraka.

Olen viimased 5 aastat pidevalt talvel maal sõitnud, ka sellistes kohtades, kus keegi ei ela - ei ole küll täheldanud, et maaelanikul need naelrehvid oleks kuidagi hädasti vaja, ausalt. Esiveoline auto, neljaveolistest rääkimata saab läbi peaaegu igal pool.
Ja muide - linttransportööri läbivus on ilmselt veelgi parem kui naelrehvidega autol. Äkki võiks ka lubada nendega liiklemise tallinna kesklinnas - hea ja mugav ka))))

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#18

Ma ei ole küll tulihingeline naelrehvide pooldaja aga olete teie, nende vastased ühte asja hoomanud? Miks ühissõidukite taskud kividega sillutati? Asfalt vajus seal ju rattasurvest lohku, oli nii? Siin vist ikka tegu meie odava ja pehme ( paekivi ?) asfaldiseguga. Hea lihtne näide on Soome, kus arvatavasti lisatakse graniiti ja enamalt olen seal täheldanud ainult pikipragusid. Ka teedeehitust teostatakse seal veidi enam. Leian subjektiivselt, et üks põhjus on lihtsalt viletsas asfaldis.
Vasta
#19

denis23 Kirjutas:Olen viimased 5 aastat pidevalt talvel maal sõitnud, ka sellistes kohtades, kus keegi ei ela - ei ole küll täheldanud, et maaelanikul need naelrehvid oleks kuidagi hädasti vaja, ausalt. Esiveoline auto, neljaveolistest rääkimata saab läbi peaaegu igal pool.
Ja muide - linttransportööri läbivus on ilmselt veelgi parem kui naelrehvidega autol. Äkki võiks ka lubada nendega liiklemise tallinna kesklinnas - hea ja mugav ka))))

Tõepoolest. Maal veab end läbi nende kohtade, kus KEEGI ei ela. Seal pole mingit küsimust. Lumest või niisama tsipa mudasemast pinnasest võib end tavalise esiveolisega ikka läbi ajada. Aga..
Kõik need kevadised hööveldatud kruusateed Lõuna-Eestis.. Pole enam mingi naljaasi. Nael on hädavajalik. Ja väga ere näide on Kirmsi-Veerksu tee, kus on "väike" küngas. Kui tee on libe, siis peab ropult hoogu võtma ja lootma, et teisel pool kedagi pole. Ja on nähtud, kuidas autod sealt künkast tagurpidi alla libisevad. Muidugi on võimalus ka 12km ring tehaSmile
Mitte, et mul kruiisimise vastu midagi oleks.
Ja kõik kes kurdavad, et peaks külavaheteid asfalteerima..
Ausaltöeldes.. Ma ei kujutaks Eestit ette ilma nende suvisete tolmavate külavaheteedeta. See on.. Kuidagi nii vajalik. Ilus? See on Eesti suvi.


Andres
Vasta
#20

Jesper Kirjutas:ma lähen igapäevaauto lähedale mutrivõtmega ainult relva ähvardusel.

Tuleta seda ütlust endale siis meelde, kui kuskil vähe kõrvalisemas kohas avastad, et igapäevaauto üks nurk velje peal seisab Big Grin

Ise vist ostan igapäevasõidukile kaasas olnud naastrehvide asemele (millest üks nüüd kevadel ribadeks õnnestus sõita) lamellid, enamus ajast niikuinii linnas nühkimine. Aga enne peab "opositsiooniga" ses osas kokkuleppele jõudma, kes kah üsna tihti antud masina roolis on...

Edit: tegin rehvijutu eraldi teemaks
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne