[elideel]

Täiendavalt võib öelda, et Eestile pidevalt etaloniks toodavad soomlased ei ole teps mitte targemad. Nii kui Eestisse satuvad, suudavad kõik kodumaal tegemata jätmised topelt tasa teha:
neist möödasõidul olles keeravad ise mööda sõitma, ületavad kiirust, teevad ohtlike möödasõite. Pigem kardetakse sealpool laht ainult kopsakaid trahve, muud ei midagi.

Ega Sa numbrimärgi järgi ei järelda, et liiklejad on soomlased? Paljude-paljude maanteel liikuvate Soome numbritega autode roolide taga varjavad end puhast Eesti tõugu liikluspeded.

Aga mul viimase nädala jooksul 2 juhtumit, kus olles möödasõidul hakkab kõrvalolev auto ka möödasõitu sooritama. Ühel juhul (Tartu-Tallinn) keeras järsult tagasi oma ritta ja teisel juhul (Valga-Tartu) trügis ette, pärast paarisekundilist kolmes reas sõitu. Mina siis vastassuuna teepeenral . Ma pole siiani kindel kas ta üldse aru sai, et keegi temast vasakul veel on.
Kas teil ka nagu hetkeks käed tarduvad kui on vaja hädaolukorras kibekiiresti signaali anda?

[Martti]

Kasutan suvel oma 55nda ja 78nda aasta autot kordamööda igapäevasteks sõitudeks. Silma on jäänud see, et kui vastu tuleb mõni samasugune uunikum, siis juhid teevad näo, nagu ei märkakski nad teineteist, s.t. mööduvad nagu tavalised juhid.
Samas, ma olen kindel, et inimene, kes igapäevaselt kasutab oma uunikumi tänaval liiklemiseks, on keskmiset juhist pisut teadlikum ja tähelepanelikum vanade autode suhtes ning märkab kõike. Olles harjunud "tähelepanuga" enda sõiduki suhtes, ollakse nagu pettunud, et vastu sõidab mingi samasugune "imelik liikur" ja ei osata käituda.

Siinkohal ka ettepanek: kui sõidame oma uunikumidega ja tänaval ka kohtume, siis tõstame tervituseks käe ja, miks mitte, tuututame ka signaaliga, et tervitada vastusõitjat. Kunagi kui noorena tsikliga liiklesin, kehtis seadus, et kui kohtasid teist kaherattalist, siis tervitasid teda käeviipega. Ilmselt on see traditsioon neil ka tänapäeval, ei tea, pole pukiga tükk aega sõitnud.


(tekkis mul see mõte paar päeva tagasi Tartus, kui Lõunakeskuse juures kohtasin üht tuttuut helesinist Pobi, kellega niimoodi tervitasime.... - siinkohal tervitused ka helesinise Pobi juhile... )

Mis arvate`?

Vanemate USA autodega liiklejad tervitavad üksteist juba ammu käeviipega, näiteks eelmise aasta mais Oldsiga Tallinast Võrru sõites tuli vastu kolm vanemat USAkat ja kõik viipasid tervituseks käega.
Samamoodi viipavad käega tervituseks "Gaz 52 ja 53-e mehed."

Aga teemasse see jutt tõesti ei lähe, siin rohkem liiklusteemaline hala.

[stihl]

Vanemate USA autodega liiklejad ...
Aga teemasse see jutt tõesti ei lähe, siin rohkem liiklusteemaline hala.

P.S. ma pidasin silmas vanade Autodega sõitjaid, mitte massikultuuri, rehvisutsetamist ja üksteisel tagant otsasõitmist, eksole.
Ja tänan otsustamast, mis läheb teemasse, mis mittte.
Ole hea, sõida bussiga edasi.

[tiitv]

Ega Sa numbrimärgi järgi ei järelda, et liiklejad on soomlased? Paljude-paljude maanteel liikuvate Soome numbritega autode roolide taga varjavad end puhast Eesti tõugu liikluspeded.

Kusjuures numbrimärk oli üks järelduse allikas küll. Samas jällegi nii mõnedki on pärast 5...6 autost (90...100 km/h liikuvast) täislapatsiga mööda sõitmist jällegi taastanud oma harjumuspärase kiiruse: 80 km/h ning seda alas kus 100 on lubatud.

Kas teil ka nagu hetkeks käed tarduvad kui on vaja hädaolukorras kibekiiresti signaali anda?

Üsnagi tavaline. Pigem oled võimeline siis signaali andma, kui oled suutnud ette näha, et keegi hakkab mingit ajuvaba manöövrit tegema. Kriisiolukorras keskendud siiski peamisele - kokkupõrke vältimisele. Harva kui signaal midagi aitab, kuna heli levib üsnagi aeglaselt ning sellele peab järgnema teise poole reaktsioon, mis sammuti võtab aega.

Siinkohal ka ettepanek: kui sõidame oma uunikumidega ja tänaval ka kohtume, siis tõstame tervituseks käe ja, miks mitte, tuututame ka signaaliga, et tervitada vastusõitjat. Kunagi kui noorena tsikliga liiklesin, kehtis seadus, et kui kohtasid teist kaherattalist, siis tervitasid teda käeviipega. Ilmselt on see traditsioon neil ka tänapäeval, ei tea, pole pukiga tükk aega sõitnud.

Vähemasti Tartu kandis olen ma märganud küll mootorrataste juhtide omavahelist tervitamist.
Eks see omavaheline tervitamine ja tänamine ole tasapisi ka neljarattalisteni hakanud jõudma. Paar-kolm aastat tagasi oli praktiliselt võimatu näha tuledeta sõitva auto juhti, kes tänas kui talle meeldetuletuseks tuledega vilgutasid, hetkel aga neid juba leidub.

Siinkohal tahaks ka tervitada Valgamaal ja Võrumaal sõitvat kollast Mosset (2140), kes mind alati tervitanud on ning tänu kellele olen ma pidanud üsna tihti seletama, et ausõna mina ei olnud see, kes maanteesillal kolmest palgiveokist järjest mööda kihutas või linnavahel kollast noolt mängis

--
Tiit, ka kollase 2140-ga kulgeja

[Martti]

Vanemate USA autodega liiklejad ...
Aga teemasse see jutt tõesti ei lähe, siin rohkem liiklusteemaline hala.

P.S. ma pidasin silmas vanade Autodega sõitjaid, mitte massikultuuri, rehvisutsetamist ja üksteisel tagant otsasõitmist, eksole.
Ja tänan otsustamast, mis läheb teemasse, mis mittte.
Ole hea, sõida bussiga edasi.

Mis massikultuurist, rehvisuitsetamisest ja tagant otsasõitmise juttu Sa ajad, või see ongi Sinu arvates massikultuur? Põhjenda seda konkreetsete faktidega.

[robi]

Põhjenda seda konkreetsete faktidega.

Näiteks neid fakte tuleb mingi 50 tk. aastas.

[oldmoped]

Näiteks neid fakte tuleb mingi 50 tk. aastas.

Selline looduslik valik muudab ajapikku meie liiklust ja genofondi tunduvalt paremaks.

Nüüd saabunud kohtumeditsiiniliste ekspertiisi tulemuste kohaselt olid kõik neli meest raskes joobes.

[elideel]

Näiteks neid fakte tuleb mingi 50 tk. aastas.

Selline looduslik valik muudab ajapikku meie liiklust ja genofondi tunduvalt paremaks.

Nüüd saabunud kohtumeditsiiniliste ekspertiisi tulemuste kohaselt olid kõik neli meest raskes joobes.

Oled ikka päris kindel?
Milles need siis süüdi on kes lihtsalt satuvad kogemata valel ajal valesse kohta ja on juhtumisi täiesti normaalse geneetilise pagasiga?

[stihl]

Selline looduslik valik muudab ajapikku meie liiklust ja genofondi tunduvalt paremaks.

Ma olen ka viimasel ajal niimoodi mõtlema hakanud.
Et nõrgemad hävivad iseenesest. vastavasisuline teooria oli vist juba C. Darwinil....
Kahju on ainult siis, kui nad mõne süütu ära tapavad.

Aga ma ei saa aru, miks viimasel ajal vanemad nii "nõrku" lapsi kasvatavad.
Omal ajal sai ju ka tädipojaga tema vanamehe 412 ära "varastatud" ning, salaja, metsavahel sõitu tehtud. 15 aastastena olime kained, loomulikult, nind pärast sai mosse millimeetri täpsusega oma kohale manööverdatud...Surma ei saanud keegi ja keegi ei saanud isegi teada.
Ju siis enesealalhoiuinstinkt hoidis proovimast, palju "ta välja võtab" jms..

Arvatakse, et tänapäeva eesti noortel on maailma ühed suurimad illusioonid oma võimetest ja oma tulevikust...Et ma olen tegija ja saan varsti suuremat tööd tegemata kindlasti rikkaks...
Aga ei ole ja ei saa juu?

[hqs]

Ju siis enesealalhoiuinstinkt hoidis proovimast, palju "ta välja võtab" jms..

tänapäeva noorus on sünnist saati colin McRae rallit arvutis mänginud - paned võssa, alustad uuesti.
...ja paljude jaoks ei ole mängul ja päriselul vahet...

meenub endise töökaaslase (sõiduõpetaja autokoolis) lause:"... aga ürita sa mingile jorsile, kes ei ole enne autokooli tulekut veel põhikooligi suutnud ära lõpetada, selgeks teha misasi on füüsika ja kuidas füüsika seadused toimivad, kui ta oma bemmiga 150km/h kurvi sisse lendab..."

[elideel]

Kusjuures numbrimärk oli üks järelduse allikas küll. Samas jällegi nii mõnedki on pärast 5...6 autost (90...100 km/h liikuvast) täislapatsiga mööda sõitmist jällegi taastanud oma harjumuspärase kiiruse: 80 km/h ning seda alas kus 100 on lubatud.

Mul küll isiklik kogemus puudub, aga olen kuulnud, et Soomes ongi nii kombeks. Justkui kutsutakse korrale neid, kes üle lubatud kiiruse sõidavad sellega, et sõidetakse neist mööda ja siis jälle 90-ga edasi. Pole ise Eestis näinud soomlasi, kes 90-ga sõitvast autost mööda sõidavad, aga kui sa nii ütled ju siis on.

[oxygen]

tänapäeva noorus on sünnist saati colin McRae rallit arvutis mänginud - paned võssa, alustad uuesti.
...ja paljude jaoks ei ole mängul ja päriselul vahet...

Hea, et sa oma lause sedasi koostasid, sest vastasel korral oleks ma seda väga südamesse võtnud. Ma olen ka lapsest saadik Colin McRae rally-t, Need For Speedi ja igasuguseid "püssimänge" mänginud. Üsna palju sellesisulisi mänge on mul ka riiulis olemas, sest mis seal salata - mulle meeldib vahest arvutis talda anda nii, et maa must ja mingisugustele pahadele kollidele kuuli pähe kõmmutada. Aga reaalses elus ei ole mulle mitte ketkekski tulnud pähe kellelegi mootorsaega kallale minna või autoga proovida, et kui palju välja võtab. Mina arvan, et need kes virtuaalmaailma reaalsest elust ei erista peab ikka mingisugune psüühiline häda küljes olema. Autoroolis on mul asi hoopis vastupidine. Ma kipun "liiga aeglaselt" sõitma, sest mulle lihtsalt meeldib rahulikult kruiisida.

[Jesper]

Ma näiteks ostsin endale auto (Escorti) CMR2 pärast, nii et jah, raske juhus

[valdo]

Kusjuures numbrimärk oli üks järelduse allikas küll. Samas jällegi nii mõnedki on pärast 5...6 autost (90...100 km/h liikuvast) täislapatsiga mööda sõitmist jällegi taastanud oma harjumuspärase kiiruse: 80 km/h ning seda alas kus 100 on lubatud.

Mul küll isiklik kogemus puudub, aga olen kuulnud, et Soomes ongi nii kombeks. Justkui kutsutakse korrale neid, kes üle lubatud kiiruse sõidavad sellega, et sõidetakse neist mööda ja siis jälle 90-ga edasi. Pole ise Eestis näinud soomlasi, kes 90-ga sõitvast autost mööda sõidavad, aga kui sa nii ütled ju siis on.

Olen Soomes väga palju sõitnud ja selliseid "nihverdajaid-eesvenijaid" küll ei ole. Sealse liikluse märksõnad on üldiselt põhjamaine rahulikkus ja kaassõitjatega arvestamine. Väga vähe kohtab üldse "lennukeid", kes sõidavad 20-30 km/h ja enamgi kiiremini teistest mööda ning üldse ei ole kohanud neid, kes sellise sõidustiili juures teeksid ohtlikke manöövreid pimedates kurvides jms.

Samas - kui kiirem auto tagant tuleb, siis antakse talle Soomes ka lahkelt teed, rivistudes paremale. Sellist Eestile ülitüüpilist olukoda, et ühes suunas on kaks sõidurada ning keegi sõidab "lihtsalt niisama" vasakpoolsel rajal ja tihti veel teisi tagant kiiremaid tulijaid takistades, Soomes ei kohta. Võimaluse korral hoitakse parempoolsele rajale ning seda eriti juhul, kui tagant tuleb kiiremaid. Ja kes sõidabki kiiremini, see sõidabki seal (võimaluste olemasolul) kiiremini üsna permanentselt, st juba möödasõitu sooritanuna tavaliselt jätkatakse kiiremat sõitu eest ära...

Ning lõpuks - põlev (mitte muidugi põlema unustatud) suunatuli on Soomes see võti, mis peaaegu alati tagab Sulle "eesõiguse" ümberrivistamiseks, st kaasliiklejad võimaldavad seda teha. Seda Eestile (ja eriti Tallinnale) tüüpilist olukorda, et põleva suunatulega autot ei lasta ümber rivistada, ei ole ma Soomes veel kohanud.

Olen palju kordi mõelnud, kas, millal ja milliste meetmetega saaks tulevikus ka Eestis samad reeglid kehtima...

[hqs]

oxygen ja Jesper - andestust, see oli lihtsalt esimene selline üldiselt popp rallimäng, mis pähe turgatas (endalgi osad 1-4 riiulis olemas muidu ja CMR2 sai ka just enamasti Escordiga läbitud )

[elideel]

Samas - kui kiirem auto tagant tuleb, siis antakse talle Soomes ka lahkelt teed, rivistudes paremale. Sellist Eestile ülitüüpilist olukoda, et ühes suunas on kaks sõidurada ning keegi sõidab "lihtsalt niisama" vasakpoolsel rajal ja tihti veel teisi tagant kiiremaid tulijaid takistades, Soomes ei kohta. Võimaluse korral hoitakse parempoolsele rajale ning seda eriti juhul, kui tagant tuleb kiiremaid. Ja kes sõidabki kiiremini, see sõidabki seal (võimaluste olemasolul) kiiremini üsna permanentselt, st juba möödasõitu sooritanuna tavaliselt jätkatakse kiiremat sõitu eest ära...

Samal põhimõttel toimib asi mitmetes "Lääne"-Euroopa riikides. Isiklik kogemus Euroopas sõites (Austria, Saksamaa) ja ka Iirimaal kuigi seal just peabki vasakusse hoidma kui väga kiire pole . Sloveenias see-eest oli minu mäletamist mööda korralik tõmblemine kiirteede peal. Aga kindlasti on teistel erinevaid kogemusi. Linnade siseselt ei ole üldiselt suurt vahet mis reas sõidetakse, sest kiiruste vahed ei saa seal väga suured olla.
Aga kas meie noortele liiklejatele üldse räägitakse midagi sellistest elementaarsetest asjadest? Mina käisin autokoolis 1995 ja ei mäleta, et oleks sellele mingit rõhku pandud. Tegemist muidugi Tartuga, kus pole palju võimalusi kaherealisel praktiseerida. Kui siis ainult Tartu-Võru alguse jupp.
Üldiselt peaks ikka ja jälle A-st ja B-st pihta hakkama, et see kunagi meile ka tänavapilti jõuaks. Eelistaksin seda varianti loodusliku valiku teooriale, mis võib ka süütuid inimesi kirstu viia.

[tiitv]

Aga ma ei saa aru, miks viimasel ajal vanemad nii "nõrku" lapsi kasvatavad.

Olles ise ka veel parajalt noor, oskan öelda vaid ühte, et see on see nn vabakasvatus. Last on võimalik kasvatada 3. eluaastani (mõned väidavad, et ka 5. eluaastani), pärast seda kasvab ta ise. Kui selleks ajaks ei ole elementaarseid elutõdesid ja viisakusreegleid selgeks tehtud, siis nad ei hakkagi kunagi nende järgi käituma. Aga kus sa siis väikest last keelad... ta ju nii tupsununnukallike. Ausalt öeldes lausa vihaseks ajavad sellised vanemad, kes lasevad oma lastel poes teha mida tahavad - küll tõsta kaupa lindile, siis jällegi sellega minema joosta jne. Täpselt sama asi ka liikluses: kuidas poole aastane laps ütleb, et tal on turvatoolis ebamugav??? Et selle pärast on niisama tagaistmel. Väikesed pisiasjad, aga siiski väga olulised.

Ning lõpuks - põlev (mitte muidugi põlema unustatud) suunatuli on Soomes see võti, mis peaaegu alati tagab Sulle "eesõiguse" ümberrivistamiseks, st kaasliiklejad võimaldavad seda teha. Seda Eestile (ja eriti Tallinnale) tüüpilist olukorda, et põleva suunatulega autot ei lasta ümber rivistada, ei ole ma Soomes veel kohanud.

Selle LE punkti rikkumine Eestis käib küll tõsiselt pinda.
(§93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile.
§94. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile.)

Minu arvates on Eesti liikluse üks suurimaid probleeme liiga head autod õppesõidul. Veojõukontroll, stabiilsuskontroll ja ABS pidurid andestavad liiga palju juhi eksimusi. Mina tegin oma õppesõitu näiteks roolivõimendita VW Golf II-ga. Põhilised sõiduoskused sai siiski omandatud juba pärast autokooli igapäevases liikluses Mossega. Talvel oled täiesti omapead, ei aita nelikvedu, ei aita veojõukontroll ega ABS pidurid kui loom teele hüppab. See õpetab väga hästi ette nägema erinevaid ohte ning kurvi sisenemise kiirust läbi mõtlema.

Talvine libedasõidu koolitus - totaalne jama. Sellel koolitusel sa tead, et auto hakkab libisema ning oled valmis selleks. Tegelikus elus aga avastad sa selle siis, kui masin enam roolile ei kuuletu. Hea küll, natukene õpetab libedal teel toime tulema, kuid see pigem lisab liigselt enesekindlust ning reaalse ohutunde vähenemist.

Ma üritan esimese libeda ja lumega alati leida mõne mõne ohutu paiga ning meelde tuletada, kuidas auto käitub. Mida rohkem on igasugu abimehi autos, seda keerulisem on ühest käitumist ära tabada. Liiga palju otsustab elektroonika sinu eest ära.

Muudetud: Kui paljud Tallinnas (või tegelikult üldse Eestis) autokooli läbinud on kruusateel sõitnud õppesõidu ajal? Ma isiklikult tean umbes 2 või 3 inimest, ja needki on Lõuna-Eestis autokoolis käinud. Kuni liikluskasvatusele ja lubadeta juhtimisele tähelepanu ei pöörata, midagi ei muutu.

[oxygen]

Mina käisin Tallinnas autokoolis ja esimene avalik tee kus ma sõitsin oli kruusatee. Nimelt OÜ Autosõidu õppeplatsilt Männikul ei saa lihtsalt muud moodi minema kui kruusateed mööda. Mis puudutab libedasõidukoolitust, siis selles osas jagan täielikult eelkõneleja seisukohta. Samamoodi ei saa mina hästi aru esmaabikoolituse mõttest, sest olenemata sellest, et oman kehtivat vastava koolituse tunnistust võin ma öelda täie kindlusega, et reaalses situatsioonis ei oleks minust mitte mingisugust elustajat või amputeerunud jäseme endises asukohas arteri sulgejat ja selle jäseme kilekotti panijat, sest "24 tunni jooksul saab seda ju veel tagasi sobitada". Kui keegi peaks noaga näppu lõikama, siis plaastrit võin panna küll, aga seda ma oskasin teha juba viie aastaselt.

[tiitv]

Homme on Eestis huvitav päev. Edastan:

MAANTEEMUUSEUMI PRESSITEADE

24. juulil möödub sajand esimesest surmaga lõppenud autoõnnetusest Eestis

Eesti esimene surmaga lõppenud liiklusõnnetus juhtus 24. juulil 1908. aastal Tallinnas, mil kohalik kivitööstur ei tulnud auto juhtimisega toime.
Õnnetus leidis aset Tallinna kesklinnas Jaani kiriku lähistel, kus kohalik
kivitööstur Einberg sõitis otsa 75-aastasele Villem Kullerile. Õnnetuse
ohver suri saadud vigastustesse järgmisel päeval. Kivitöösturile määrati karistuseks kaks kuud vangistust ning kohustus maksta kannatanu omastele kahjutasu. Einberg pidi istuma aasta jooksul pärast õnnetust igal pühapäeval kirikus altari ees eraldi pingis, näoga rahva poole. Pärast viimast
karistust muutunud Einberg kurvameelseks ning loobunud üldse
autojuhtimisest.
Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul leidis esimene auto põhjustatud ja surmaga lõppenud liiklusõnnetus aset 17. augustil 1896 Inglismaal Londonis. Õnnetuse ohvriks oli 44-aastane kahe lapse ema Bridget Driscoll, kes oli tulnud vaatama tantsuetendust. Õnnetuse põhjustas
kogenematu autojuht Arthur Edsell, kelle sõidukogemus piirdus kolme
nädalaga. Samuti puudusid tal juhiload. Pärast kuue tunni pikkust uurimist tunnistati avarii õnnetusjuhtumiks. A. Edsell ja autofirma pääsesid karistuseta. Õnnetuse ohvrit uurinud arst võttis õnnetuse kokku nii: “Ma usun, et sedasorti lollusi ei juhtu enam kunagi”.
Rohkem kui saja aastaga on liikluses hukkunud miljoneid inimesi, Eestis on see arv hinnanguliselt 10 000.

Info maanteemuuseumi kohta veebilehelt: http://muuseum.mnt.ee
Maanteemuuseum - koht, kus tee elab

23.07.2008

Hille Lillemägi
Eesti Maanteemuuseumi turundusjuht
hille.lillemagi [ät] kagutv.mnt.ee
Tel 5302 5373

[PETSS]

Mitte kuidagi ei meeldi need ette pööramised sõiduautode poolt.Tawaliselt ilma suunatuleta.Järgnew wist vaid minu probleem.OK! Saan kuidagiwiisi pidama aga koormal oma teema.Tawaliselt(nagu kogemus näitab lähewad katki just kõige kallimad asjad).Asjad küll rihmadega kinnitatud (alati pole abi).Ja kui miskit puruks läheb süüdi ,teadagi kes.Weokajuht tavaliselt üksi ,tal tunnistajaid pole.Ja keski ju meelega kellestki üle es sõida.Kas siis koorma wäärtus tähtsam kui kasti aetud inimene?