Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Tahan teada, kas Eestis leidub veel vanu Ikarus ja Zis busse, mida saaks taastada. Olen huvitatud mõne sellise isendi soetamisest taastamise eesmärgil. On päris kurb vaadata, et kogu Eesti bussiliikluse ajalugu piirdub vaid Saureri (mis nüüd enam väljas ei käi vaid seisab Maanteemuuseumis) ja ühe Ikarus Lux-iga.
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Eks neid, kes liiguvad on ikka, kuid näiteks omal ajal nii populaarsetest valgetest Ikarus 180 ja 556 linnaliinibussidest pole Eestis enam haisugi järel. Olen otsinud lõuna poolt isendeid, mida taastamiseks siia tuua, kuid ega sealgi palju midagi leida pole olnud. Tegelikult peaks taastama ka mõne Ikarus Lux akvaariumi, sest paari aasta pärast ei pruugi neidki enam olemas olla.
Postitused: 4,575
Teemad: 58
Liitus: May 2004
Maine:
42
ZIS 127 ja IKARUS 66 taastamisel ühe bussiettewõtte käes.Kui kunagi saaks ka mõne 620 ga ühelepoole oleksin õnnelik.
Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Olen kuulnud, et zis-127 on kusagil taastamises, kuid keegi ei tea kus. Kui aga vaadata internetis olevaid pilte, siis seal võib näha nii mõndagi vana bussi või bussikeret, millest võib oskaja mees midagi teha või mida varuosadena kasutada
Postitused: 4,575
Teemad: 58
Liitus: May 2004
Maine:
42
Rahu ,see ZIS 127 kindlates kätes.
Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Postitused: 898
Teemad: 17
Liitus: Sep 2004
Maine:
8
Kui on huvi, siis võin selle Nõo kandi 620 asukoha privaatselt anda, sest väidetavalt võib see lähiajal lammutamisele minna. Pilte leiad mu albumist Ikarusside alt.
Postitused: 898
Teemad: 17
Liitus: Sep 2004
Maine:
8
See tekst oli Mufffile mõeldud ja asukoht talle ka edastatud. Kuid millal see sinna sattumine oli ja mis sellest siis räägiti? Mina käisin seal pea 3 aastat tagasi.
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Heinol, kes selle restaureeritud Luxiga asjatab, on tema sõnul veel teise bussi jagu juppe olemas, kuid viimati Maanteemuuseumis kohtudes oli tema sõnul probleemiks tõsine puudus töökätest.
Mis varem nimetatud isenditesse puutub, siis proovin üles leida.
Emeksi mehed on Tartu kandis viimasel ajal väga aktiivsed. Minu kollektsiooni on ka piidlemas käidud ja tehtud juttu nagu oleksid vanatehnika huvilised ja tahaksid taastada. Pakutav hind ja telefoni number aga samad mis postimehe kuulutuses.
Umbes viis aastat tagasi müüs keegi börsis ka mingit Zil 158 (vist oli) bussi. Kas selle kohta on ka mingit teavet.
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Võis olla ka varem . Mäletan, et sel ajal sai selle bussi omanikuga isegi suheldud, kuid vaatama minekuni ei jõudnud. Minu meelest asus buss kuskil Lõuna-Eestis, vist Võru kandis.
Internetis on pilte veel ka ühest Ikarus 66-st. Kas selle saatuse kohta on mingit teavet.
Postitused: 4,575
Teemad: 58
Liitus: May 2004
Maine:
42
Ikarus 60 ja 630 ka olemas.Ootawad taastamist.
Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Nõo lähedal olnud Ikarus oli selle aasta kevadel emeksisse veetud. Pererahva sõnul oliolnud igavene vana romu. Küsisid, et miks ma siis varem ei tulnud. Seda, kas ta viid emeksisse algosadena või tervena ma teada ei saanud. Terveid esemeid on kollektsionäärid mõnikord suutnud päästa.
Postitused: 1,296
Teemad: 69
Liitus: Jan 2004
Maine:
13
Ehitusbuumi vaheaega on hea kasutada busside restaureerimiseks. Buss on hea koht, kuhu seni teenitud miljoneid uugama panna.
Vana bussi soetamisel soovitaks ennemalt mõelda selle peale, et olemas võiks olla bussi töökoda, mis erineb tõstukite osas veidi tavalisest rasketehnika töökojast. Kui see on olemas, siis on suurem probleem juba lahendatud.
Seejärel võiks mõelda selle peale, et osa busse on kandevkerega ja osa on raami peal. Mina näiteks nii osav mees ei ole, et suudaks maa sisse kasvanud kandevkere otseks ja tugevaks saada. Raami pealse kerega saan aga hakkama, muidugi juhul kui raam on korralik. Mina ei kujuta ka ette, kuidas piirata näiteks Ikaruse konstruktsiooni sisemist roostetamist, või õigem oleks öelda, et ma ei kujuta ette selle töö mahtu.
Mõelda võiks ka selle peale, mis potensiaalsetele reisijatele esimesena meenub, ehk siis salong. Teadupoolest, ei ole meil levinud nõukogude areaali laiatarbebusside spetsiifilisi ja kergesti riknevaid materjale vabaturul saada, vastupidiselt tuntud firmade (Vanhool, Kutter, Wiima jne) materjalidele, mida saab kataloogi alusel tellida mis tahes aasta mudelile.
Ja kõige lõpuks võiks mõelda ka eelarve peale. Kui me siin tagasihoidlikus hobitöökojas "Kuusalu Autobaasis" mõtlesime bussi soetada siis kaalusime laias laastus kolme eksemplari vahel: ZIS 127, mis on pärit Kuusalu kolhoosist ning enamus asjatundlikke remondimehi on meil tagataskust võtta. Teiseks kandidaadiks oli Ðkoda 706, mille sees peal ja all me üksjagu nihelesime ja lõpuks Volvo baasil SKV Katrineholm. Tulemuse määras projektide eelkalkulatsioon, mida me oleme õppinud uskuma ja emotsioonidest kõrgemaks pidama, nimelt elementaarses võtmes kujunes ZIS 127 arvatavaks eelarveks 5 miljonit, Ðkodal 3 miljonit ja Volvol kõigest 1 miljon. Harjutamiseks sobis järelikult viimane eksemplar kõige paremini.
Loomulikult võiks kunagi nokitseda valmis ka punase triibuga lõõtsa Ikaruse, millega ma vanainimestele pidevalt istet pakkudes lasteaeda sõitsin, et saaks vähemalt kordki ise istuda. Kuid ma tunnen, et pean selleks ettevõtmiseks veel päris palju "harjutama".
Toredat otsimist ja jõudu tööle!
PS Unustasin veel märkida, et enne välise kuju järgi otsustamist, võiks proovida ka erinevaid restaureeritud eksemplare juhtida ja tutvuda ekspluatatsiooniga. Sama aastakäigu LAZ ja SCANIA on rahvapäraselt väljendudes nagu "näpp ja noku". Nostalgia mõttes tuleks muidugi eelistada seda, mis siin mail nostalgiat tekitab aga tegelikult on ka muu maailma bussid päris huvitavad.
Tõnu Piibur
5116265
Postitused: 527
Teemad: 38
Liitus: Aug 2008
Maine:
14
Tõnu jutt on täiesti õige ja olen nendele küsimustele omajagu mõelnud ka. Sõita ja juhtida olen saanud nii LAZ-i kui ka Ikarust. Mis busside inventari ja ka võimalikku varuosade parki puudutab, siis olen aru saanud, et Eestis väga palju ei ole lootust neid leida. Eelarve poolt saab kärpida omast ajast ja oskustest tehtud töödega, kuid 1938 aasta Buicki restaureerimisest tean, et odav see lõbu ei ole.
Minu eesmärk ei ole saada soetatav vanatehnika kohe sõidukorda, vaid ennekõike päästa see vanarauaks viimisest ja luua uunikumile soodsad hoiutingimused, mis edasist hävingut vähedaksid ning siis koostad koos ekspertidega restaureerimise plaan ja teha sõiduk korda.
Tööd on selles mahus projektiga väga palju ja ka eelarve on päris kopsakas.
Robi poolt kirjeldatud bussi vaatan üle ja uurin, mis peremees kostab.