[robi]

Asoo, unustasin mainida, et antud juhul oli tegemist päevase sõiduga kuskil kell 17:00.
Ja keerasin minagi peegli ära, kuid kurvilisel teel sattus külgpeeglitesse pidevalt see tegelane. Lõpuks muud ei aidanudki, kui otsustasin kolonnist lahkuda ja valisin veidi suurema sõidukiiruse. Niiöelda kolonnist möödudes oli siiski selgelt näha , et ühel autol on oluliselt eredamad tuled. Pahatahtlikuks pidasin oma postituses siiski seda skodaga tegelast.

[PETSS]

Mitte kuidagi kohe ei meeldi Tallinna fooride töötsüklid.Pea wõimatu liigelda ilma ,et (näit.Tammsaares või Suur Sõjamäel) mitte punase taga seisma jääda.Seda nii tippajal kui ka wähhese liikluse juures.Mustamäe teest rääkimatta.Liini sõites seal suht võimatu graafikus püsida.

[valdo]

Mitte kuidagi kohe ei meeldi Tallinna fooride töötsüklid.Pea wõimatu liigelda ilma ,et (näit.Tammsaares või Suur Sõjamäel) mitte punase taga seisma jääda.Seda nii tippajal kui ka wähhese liikluse juures.Mustamäe teest rääkimatta.Liini sõites seal suht võimatu graafikus püsida.

Tõenäoliselt on nn "rohelise laine" süsteemid (tarkvara?) üsna kallis asi, mida on Tallinnas "tänu" raha vähesusele kasutatud üliharva. Või kui on, siis ei ole arvestatud süsteemi paindlikkusega.

Lisaks - kui ühel tänaval on rohelise laine põhimõtte aretamine üsna lihtne, siis kogu liikluses sama asja aretamine (et kõigil suure koormusega tänavatel laine töötaks) eeldab kõikide fooride juhtimist ühest keskusest ning üsna keerukat ning paindlikku tarkvara. Mis omakorda maksab palju raha ning on üsna keerukas.

Omaette jutt (jälle palju aega, raha ja keeruline) on nn "interaktiivsed foorid" - a la see, et hilisõhtusel ajal tühja liiklusega tänavatel liigeldes Sul rohelist "nina ees" ära ei võetaks, olgugi, et kõrvaltänaval kedagi pole...

[Jesper]

Nii palju kui mina aru saan, on "Punane laine" Tallinna olukorras paratamatus, selle abil saab ülekoormatud ristmikule masinaid jaopärast peale lasta, et nad seal veel suuremat kaost ei tekitaks. Mitu lühikest järjekorda väikeste vahedega üksteise taga saavad kiiremini liikuma kui üks pikk.

[hqs]

no see "punane laine" kaotab ka oma mõtte, kui igal tipptunnil blondiinid ja muud asjakohased autojuhid vilkuva rohelisega veel eessõitja tagastangesse ristmikul kinni peavad sõitma - ei saa ise liikuda ja ei saa ka ristuvalt teelt keegi liikuda.

Mustamäe teele pandi pärast viimast "kapitaalremonti" (mingi 7-8-9 aastat tagasi?) foorid rohelises laines liikuma, nüüd hommikuti sealt sõites on kõik enam-vähem ok, kuigi olenevalt liikumise kella ajast on mõnes kohas vahest punane ees olnud...

[Sillu]

http://www.postimees.ee/?id=43214#

No mul ei ole lihtsalt sõnu Olen ise ka paaril korral mõne sellise tropi taga sõitma juhtunud, kes iga vastutuleja puhul laseb kiiruse 50...60...ni; vahepeal, kui möödasõit teoreetiliselt võimalik oleks (nähtavus piisav, vastutulejaid pole), suurendab aga kiirust nii palju, et möödumine oleks juba tõepoolest liiklusohtlik. Ja nüüd on hakanud ka politsei sellist jõmmlust soosima...

Ja kui buss või muu suurem sõiduk minust möödasõidule asunud on, siis otse loomulikult kergitan veidi jalga gaasipedaalilt, ja ehk tõmban ka võimalusel veidi tee serva poole, et ta oma manöövri võimalikult kiiresti lõpetatud saaks. Ja seda isegi juhul (ja seda enam just siis), kui ta minu hinnangul ei valinud möödumiseks just kõige sobivamat-ohutumat momenti...

[andris]

Aga siin üks palve jalgratturitele, kes liiklevad pimedas: PALUN lisage oma rattale valgustid! Ainult helkurist ei ole näiteks vihmase ilmaga linnas liigeldes mitte mingit tolku, sest isegi kui mu lamp sellele valgust heidab, pimestab vastu tulevate autode tulede valgus selle kohe ära ja näha pole ikkagi midagii.

Andris
Pikemat aega juba valgustatud jalgrattaga liikleja.
Ja võimaluse korral autoteel ei sõida.

[valdo]

Olen ise ka paaril korral mõne sellise tropi taga sõitma juhtunud, kes iga vastutuleja puhul laseb kiiruse 50...60...ni; vahepeal, kui möödasõit teoreetiliselt võimalik oleks (nähtavus piisav, vastutulejaid pole), suurendab aga kiirust nii palju, et möödumine oleks juba tõepoolest liiklusohtlik. Ja nüüd on hakanud ka politsei sellist jõmmlust soosima...

Njahhh. Tegelikult ei ole suurel ja laial maanteel a la Tln-Trt (vähemalt kuiva tee ja hea nähtuvusega) mingit põhjust vastutulija korral kiirust märgatavalt alla lasta. Kui see vajalikuks osutub, on õige aeg lasta tuuleklaasi ära vahetada (st kui vastusõitva auto tuled muudavad täkilise klaasi üsna läbipaistmatuks ja kiirust tuleb ohutuse tõttu alla lasta).

Mida aga tuleb kindlasti teha, on VÄIKESTEL ja KITSASTEL teedel kiiruse allalaskmine vastutulija korral. Eriti kruusateedel, kus Sinu ratta alt lennanud kivi võib vastutulija tuuleklaasi purustada. Väga paljud juhid ei tee nii, sest on harjunud linnas sõitma ja maal ei oska... Mul tuleb meelde 5 aasta tagune juhus, kus palgiveoauto ei lasknud kitsal lumisel põlluvaheteel vastu tulles tibagi kiirust alla ja ei tõmmanud end ka oma poole serva. Tulemuseks oli see, et mina pidin tõmbama end täiesti serva, vastu valli ning kuna tee oli veidi vale koha pealt lahti aetud, siis vajusin seal ära. Üsna suur tegu oli pärast nelja rattaga taas tee peale tagasi saada...

Väikestel teedel, muidugi, ei ole möödasõit probleem.

[dworkin]

Politsei lahendas olukorra sellega, et tegi bussijuhile kiiruse ületamise pärast trahvi.

No tere talv. Selle karistusega v6rreldes oleks Toyota juht pidanud vanglakaristuse saama. Nii tyypiline, et v6mmid enam muud teha ei oska kui ainult kiirust kontrollida. Muu sigatsemine on jumala vabalt lubatud.

[Sillu]

Liikluseeskirja §134. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.

Selle punkti alla peaks Toyota juhi sigatsemine minema küll. Arusaamatu, kui politsei ta lihtsalt minema lasi... (Usun praegusel juhul küll rohkem bussijuhti seda enam, et ka mitu bussireisijat kinnitasid sama.)

[siil77]

Liikluseeskirja §134. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.

Selle punkti alla peaks Toyota juhi sigatsemine minema küll. Arusaamatu, kui politsei ta lihtsalt minema lasi... (Usun praegusel juhul küll rohkem bussijuhti seda enam, et ka mitu bussireisijat kinnitasid sama.)

Ilmselt bussijuht kaebab edasi,aga bussijuht oleks pidanud rohkem endaeest seisma. toyota juht peaks enneat kusagil pimedas ruumis veits rahuldama,enne kui liiklusesse sellised tempe tegema läheb.Jutuvärk oli tal kyll uhke.

[valdo]

http://www.postimees.ee/?id=43661 - järjekordne kabelimats Tallinn-Tartu maanteel

Sõitsin just tund tagasi sama trassi - üle pika aja, sest tavaliselt eelistan sellele surmatrassile Mäo-Roosna-Alliku-Kaalepi-Albu-Lehtmetsa-Alavere-Peningi-Kulli-Lagedi trassipidi kulgemist (mõni km pikem, aga ülirahulik).

Ja mida ma nägin - ülitihe liikluskoormus, mitmed 90 asemel 70-80ga sõitvad juhid, mis koosmõjus kurvilise teega tekitasid mitmekümneautoilisi jorusid, kõik tihedalt üksteise p...s kinni (liikluspeded, sest peded tavaliselt käivad ju p...s ). Vahel harva hõredama koha pealt mõni esimestest saab-julgeb joru algusest ka mööda sõita. Ja siis vahetevahel "kamikadzed" - joru lõppu ilmunud "mustanärvilised", kes külma kõhuga kogu jorust 120-140ga mööda uhavad. Sealhulgas ka kurvides ja vastassuunas liiklejate nina eest. Mitu korda tekkis mõte, et täna siin pauk tuleb...

Mõõtsin ära - esimeses jorus (keskmine kiirus ca 70 km/h) sõitsin ühtjärge 16 kilomeetrit. Siis veiei vaba teed ja ca 10 km järel teises jorus (keskmine kiirus ca 75-80 km/h) 14 kilomeetrit.

Tallinnas arvuti taga istudes vaatasingi, et oli kabelimats olnud

Inimesed, tulge mõistusele! Soovitan ...

a) ... aeglastel liikuritel suurtel maanteedel hoiduda paremale serva, et Teist saaks ohutult mööduda; pika joru tekkimisel korraks peatuda ja joru mööda lasta (lätlastel ja poolakatel eriti on see meeldiv komme, eestlastel kahjuks seda pole, näib et eestlased on äärejoone ära fetiðeerinud);

b) ... hoida jorus pikivahet, et kui üks pidurdab, siis ei tekiks koheselt lauskokkupõrget;

c) ... hoida oma närvid korras, et pika joru lõpus venides ei tekliks kiusatust sellest mööda tuhiseda;

d) ... valida Mäo-Kose lõigu asemel mingi teine tee, kui vähegi võimalik;

e) ... torkida poliitikuid tagant, et kiirendatud korras saaks Tallinn-Tartu maantee valmis ehitatud...

f) ... torkida politseid rohkem tagant, kes võtaks "rajalt maha", sh nii kamikadzesid kui ka joru alguses venijaid...

g) ... jorust eluohtlikul viisil möödatuhisevatest kamikadzedest kindlasti teatada 110.

Igahates see, mida ma täna seal nägin, võttis minult ära igasuguse isu seal teel lähitulevikus sõita... tõenäoliselt kasutan edasi jätkuvalt teidi teid.

[PETSS]

Ühineks 100% eelpostitajaga.

[rollfix]

Poolas ongi teeperve poolne rida maanteel Polski Fiatite ja liinibusside jaoks.

[ludvard]

valdo , punkt f ) on lubamatu , rajalt maha võetakse tibisid , politsei PEATAB ! kus on öeldud et peab sõitma suurima lubatud kiirusega ? Nõustun sellega - tuleb hoida teeserva et lasta mööda kiiremini liikuv sõiduk . Kuidas menetleda 70 - 85 km/h sõitva sõiduki juhti , juht valib kiiruse vastavalt nähtavusele , ilma - ja teeoludele , sõiduki koormale . Alustada tuleks enda EGO taltsutamisest . Käisin jälgimas liiklust Tallinn - Tartu mnt. kui raskeveokite liiklust piirati , sõidukid kuhjuvad üksteise taha Kosel , Ardus - kohtades kus on kiiruspiirang ja peale piirangu lõppu - no see on ... pole sõnu , hullumaja on lahja sõna . Ei tule kõne alla sõita raskeveoki või 85 - 87 km/h. liikuva sõiduauto taga kui omad umbes 150kw . võimsat sõiduautot , EGO ei luba .

[tfr]

Tänud juhtidele ,kes bussile peatusest ja ka rida wahhetades teed annawad.Wabandust ,et teinekord nahhaalselt ette trügitud.

No mulle tundub küll, et enamus ühistranspordijuhte paraku ei vaata peatusest väljasõidul peeglisse - uksed kinni, suund sisse ja minekut. Kui Sa parasjagu bussi külje peal satud olema sel hetkel, siis vaata ise, kus ja kuhu saad.

Samuti minu teada peaks see peatusest väljasõidul teed andmise kohustus tähendama kohustust buss esimesse sõiduritta liikuma lasta. Näiteks Liivalaias on Olümpiast Pärnu mnt poole minnes peatus, peale mida (vist 3 ja 16 liini) bussid rammivad suuna sisse ja ilma ümbritsevale liiklusele suuremat tähelepanu pööramata ronivad üle 3 rea vasakpoolsesse ritta Veerenni suunale vasakpööret tegema.

[tfr]

a) ... aeglastel liikuritel suurtel maanteedel hoiduda paremale serva, et Teist saaks ohutult mööduda; pika joru tekkimisel korraks peatuda ja joru mööda lasta (lätlastel ja poolakatel eriti on see meeldiv komme, eestlastel kahjuks seda pole, näib et eestlased on äärejoone ära fetiðeerinud);

Kusjuures viimane kord lätist tulles imestasin siiralt selle üle, et selle riigi territooriumil käitusid kõik Eesti numbritega rekkad täpselt niimoodi ilusti - nii kui tagantpoolt lähenesid, tõmbasid teeserva. "Welcome to Estonia" sildi juures Iklas lülitati viisakusreþiim välja ja Eesti territooriumil läks edasi nagu siin ikka.

[valdo]

valdo , punkt f ) on lubamatu , rajalt maha võetakse tibisid , politsei PEATAB ! kus on öeldud et peab sõitma suurima lubatud kiirusega ?

Päris nii see ka ei ole. LE § 125 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et juht ei tohi "põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid".

Ma ei mõtle selle all situatsiooni, kus keegi tühjal teel sõidab 70 km/h ja iga soovija saab temast ohutult mööduda. Ma mõtlen sama kiirusega kulgemist väga tiheda liiklusega kurvilisel teel (nt Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõik), kus nimetatud liikleja taha on kogunenud mitmekümnest autost koosnev joru (minu eilne näide, sõitsin pikka aega jorus umbes viieteistkümnenda-kahekümnendana). Kas on tõesti raske kiirust korraks vähendada ja tõmmata end teepeenrale või kasvõi mõnda taskusse, et joru endast mööda lasta?
Kui on lai teeäär, siis piisab ju korraks teeäärde tõmbamisest (a la Läti)?

Olen nõus, et normaalse närvikavaga inimesed kannatavad jorus sõita, kuid nahaalid seda ei kannata ning niiviisi sünnibki meeletu kiirusega möödasõit poolekilomeetrisest või isegi kilomeetrisest jorust korraga.

Seepärast leian, et politsei peaks püüdma selgitustööd teha (ja miks mitte ka hoiatusi jagama) mõlemale poolele - nii nahaalidele kui ka joru põhjustajatele. Mina olen oma elus läbitud ca 700 000 kilomeetri korral näinud Eestis sõites ainult kolm korda (traktoreid mittearvestades), kus joru ees sõitev aeglane auto viisakusest taganttulijad läbi laseb. Lätis muide massiliselt.

Kui pöörduda taas tagasi LE juurde, siis selline joru möödalaskmine on ju eeskirjadeski sätestatud: "§136. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid." Ehk siis seda "Läti tava" eeskiri ju lausa nõuab?

Milles on asi? Eesti sõiduõpetajad/liiklusõpetajad + politsei PR-inimesed jätavad rääkimata selle, mida lätlased teevad?

[41Degree]

Kus on öeldud et peab sõitma suurima lubatud kiirusega ? Nõustun sellega - tuleb hoida teeserva et lasta mööda kiiremini liikuv sõiduk . Kuidas menetleda 70 - 85 km/h sõitva sõiduki juhti , juht valib kiiruse vastavalt nähtavusele , ilma - ja teeoludele , sõiduki koormale . Alustada tuleks enda EGO taltsutamisest . Käisin jälgimas liiklust Tallinn - Tartu mnt. kui raskeveokite liiklust piirati , sõidukid kuhjuvad üksteise taha Kosel , Ardus - kohtades kus on kiiruspiirang ja peale piirangu lõppu - no see on ... pole sõnu , hullumaja on lahja sõna . Ei tule kõne alla sõita raskeveoki või 85 - 87 km/h. liikuva sõiduauto taga kui omad umbes 150kw . võimsat sõiduautot , EGO ei luba .

Minu poolt 12 punkti sellele postitusele!
Kusjuures, see ei kehti mitte ainult keskmisest võrrist asjalikuma mootoriga sõidukite kohta. Ka Sitröön Tsee-Üks, millel on viis täismõõdus inimest koos kogu oma nodiga pardal, peab tegema ilmtingimata oma murutrimmerimootori toel möödasõitu kogu rekkakolonnist korraga. Mis sellest, et see aparaat üle 95 välja ei lähegi sellise koormaga.
Muide, see on küll sügavalt maitse asi, aga näiteks pimedas minule meeldibki rekka taga sõita. Eriti Tallinn-Tartu maanteel. Karva võrra suurem lootus ellu jääda ning närvid säilivad paremini (Loomulikult hoian selle käigus piisavat pikivahet, et taganttulija minu ette mahuks ning näitan küll suundade, paremale hoidmise ja tont teab millega veel, et mul polegi mõttes mööda minna.) Vaielge vastu, kes tahab

[valdo]

... näiteks pimedas minule meeldibki rekka taga sõita. Eriti Tallinn-Tartu maanteel. Karva võrra suurem lootus ellu jääda ning närvid säilivad paremini

Lisaks egole on rekka tega sõitmisel veel üks oluline miinus. Nimelt kui tee on märg või kasvõi õrnalt märjapoolne, siis kastab seesinane suur sõiduvahend Su paratamatult uduveega pidevalt üle. Kuna meie teed on kõike muud kui puhtad (eriti talvel järavad naastrehvid teematerjali ikka palju üles) on tegemist tegelikult poriveega või millegi veel hullemaga. Tõmba kergelt käega üle niiviisi mustunud auto esiosa ja käsi saab tökatmustaks (mida tihti ei eemalda ka mitte seep, vaid vaja on õliste käte puhastusainet vms).

Teel "mustaja" järgi pead aga esmalt oma kojamehi iga paari minu tagant töös hoidma ning tuuleklaasivett kulutama (isegi kuni liiter-paar võib Tallinn-Tartu otsa peale seda kokku minna). Ning teiseks toimub sama protsess esituleklaasidega, kus ei aita aga muud, kui auto tee äärde seisma, kalts välja ja tuled puhtaks. ÜLIVÄGA sant on just pimedal ajal mustunud tuledega sõita, eriti veel, kui uduvihma sajab.

Sõiduauto järel sõites tavaliselt see viimane nii palju ollust Sulle näkku ei pritsi. Veoauto "udu" võib ulatuda tihti mõnesaja meetri kaugusele või kaugemalegi.