T-150 k head ja vead.
#21

unimüts Kirjutas:
Laurix Kirjutas:

...Samas mulle tundub, et sellel potipõllumehel polegi midagi tarka teha peale remondi;D teine variant on pudel.
Nojah pudel on ka variant, aga kas just tark...
Vasta
#22

Meistrimees Kirjutas:Kiitus neile, kes on vaevunud siia teemasse kirjutama. Kasutan masinat ju tegelikult ainult nädal aega sügisel ja kümmekond päeva kevadel. Põhjuseks ka ainult see, et saaks asja rutem tehtud. Õige see on, et võtab rohkem kütet kui mtz. Samas pole see vahe nii suur, kuna kasutan sellele masinale suht normaalseid haakeriistu. Adraks on nõuka ajal parimaks peetud tsehhi poolripp 5-ne, mis teeb töölaiuseks peaaegu 2,5 meetrit.Tuleb kergemini järgi kui kui vene 5*35. Kultivaator on ka tehtud 9-seks. Topeltratastele olen mõelnud, kuid künniks ärakistuda ka ei viitsiks. Samas olen vaherõngastest huvitatud, kuna jooks rattaid olemas. Tooks romulast mõne korraliku sõiduauto istme(mis tehtud inimese kere järgi ja toetaks ka selga) aga see peab olema väga õhukese konstruktsiooniga. Kabiini taguse ja rooli vahe on ikka suht väike. Millisel autol on sobiv iste?
Kuidas sul adra kivikaitse vastu peab?Meie kandi omadel kunagi eriti hästi ei kestnud.Mul peaks olema mingeid tsehhi adra juppe,kuigi omal pole teda olnud.

Lõtk ei ole loks!
Vasta
#23

ES 95 Kirjutas:
Meistrimees Kirjutas:Kiitus neile, kes on vaevunud siia teemasse kirjutama. Kasutan masinat ju tegelikult ainult nädal aega sügisel ja kümmekond päeva kevadel. Põhjuseks ka ainult see, et saaks asja rutem tehtud. Õige see on, et võtab rohkem kütet kui mtz. Samas pole see vahe nii suur, kuna kasutan sellele masinale suht normaalseid haakeriistu. Adraks on nõuka ajal parimaks peetud tsehhi poolripp 5-ne, mis teeb töölaiuseks peaaegu 2,5 meetrit.Tuleb kergemini järgi kui kui vene 5*35. Kultivaator on ka tehtud 9-seks. Topeltratastele olen mõelnud, kuid künniks ärakistuda ka ei viitsiks. Samas olen vaherõngastest huvitatud, kuna jooks rattaid olemas. Tooks romulast mõne korraliku sõiduauto istme(mis tehtud inimese kere järgi ja toetaks ka selga) aga see peab olema väga õhukese konstruktsiooniga. Kabiini taguse ja rooli vahe on ikka suht väike. Millisel autol on sobiv iste?
Kuidas sul adra kivikaitse vastu peab?Meie kandi omadel kunagi eriti hästi ei kestnud.Mul peaks olema mingeid tsehhi adra juppe,kuigi omal pole teda olnud.

Kivikaitse peab vastu, kuna tunnen oma põlde hästi. Olen aktiivselt tegelenud kivide eemaldamisega põllult. Kasutan selleks mtz-d metsakäruga. Kui oled loll ja järjepidev, siis pole see päev sügisel peale kündi põllud läbi sõita kokkuvõttes suur töö. Õnneks pole minu põlde eriliselt kividega õnnistatud ka.

Ma tahaks pidada enast ikka mõistlikuks meheks. Ja seda olenemata sellest, et olen truuks jäänud vene traktoritele. Tegemist ikka suuresti hobiga. Ja siiani pole pidanud peale ka maksma. Sellises mahus masinaid kasutades kui mina, siis lagunevad nad suht vähe. Remondi ja hoolduse peale kulub mõni aasta vähem, kui uute trektorite ühekordne "hooldus service" peale.
Vasta
#24

24 volti starteri paigaldus käivitusmootori asemele ala 2tundi tööd.
Töökindlus käivitusmootoril.... naerukoht.
Vasta
#25

Isegi olen suvel 150k silo sõkkunud ja pole mingeid muresi olnud,hommikul tööle ja lõunal seisma ja siis uuesti tööle ja õhtu seisma paagi täiega sai ikka päris mittu päeva läbiBig Grin.Tagumise otsa peale oli panudud 8t raskus mis parandas traktori survet silole.Muidugi mazi mootor oleks parem võimalus aga mazi mootori ja 150 kasti ühendamisega peab olema väga täppne.T150k kütuse põlemise korralikust saab korras hoida sellega et kõrgsurvepumba tuleb korras hoida ja pihusteid tuleb ka samuti hooldad.
Vasta
#26

Janek32 Kirjutas:24 volti starteri paigaldus käivitusmootori asemele ala 2tundi tööd.
Töökindlus käivitusmootoril.... naerukoht.
Pole ammu selliste ratsidega väga tegelenud, ehk valgustad selle 24Vstarteri paigalduse osas. Mida selleks tegema peab?
Korras/reguleeritud käivitusmootori töökindlusega pole ei endal ega tuttavatel küll mingeid probleeme olnud. Aga kui ei oska seda häälde panna, siis tõesti k...d end orikaks seal kõrval. Enda kogemuste põhjal kõige ebatöökindlam osa, mida sinna külge annab kruvida, on see kontaktivaba magneeto, millega pole lootustki, et asi alati kindlalt käivituks. Vana malli kontaktidega magneeto on samas üle prahi.Wink
Naabrimehe vana MTZ-52 nöörist tõmmatav käivitusmootor on näiteks väga hea näide. Papil on tervis nii läbi, et ei ole enam see liigutamine eriti nobe ega ka eriti käbe sealt nöörist tõmbama. Samas küll kõrvalt näinud selle masina käivitamist. See on ikka väga harv juhus, kui papi peab rohkem kui korra tõmbama, et masin ellu ärkaks. Masin ise väliselt tõeline surm, aga töötab alati, kui vaja. Ja kui sai papile pakutud kunagi, et paneme sinna starteri, siis papi saatis meid lihtsalt kukele.
Vasta
#27

Meistrimees Kirjutas:Ma tahaks pidada enast ikka mõistlikuks meheks.

Ära võta teistsuguseid elustiile ainuõigetena. Kui sul on traktor ja sa saad sellega oma tööd tehtud on kõik korras ja hästi. Kui sul jääb aega ja tahtmist veel seda paremaks muuta on kõik veelgi paremini. Anna aga minna,kahjuks nõu sulle selles anda ei oska.
Muidugi on võimalus panga ukse taha kraapima minna ning uus ja vägev kosmoselaeva meenutav traktor osta,millega saab suurt raha,isandat ja sotsiaalpoliitikat teenida. Aga siis võib jääda naine põrutamata ja lastega mängud mängimata ja majanduskriis võib ka kallale tulla.Ja siin foorumis pole sul ka enam millestki rääkida.

Ühesõnaga soovin sulle edu asja aretamisel ja kui sellest midagi valmis saab anna meile ka teada,tore oleks lugeda ja pilte vaadata.
Jõudu ja jaksu minu poolt!
Vasta
#28

rauno600 Kirjutas:Isegi olen suvel 150k silo sõkkunud ja pole mingeid muresi olnud,hommikul tööle ja lõunal seisma ja siis uuesti tööle ja õhtu seisma paagi täiega sai ikka päris mittu päeva läbiBig Grin.Tagumise otsa peale oli panudud 8t raskus mis parandas traktori survet silole.Muidugi mazi mootor oleks parem võimalus aga mazi mootori ja 150 kasti ühendamisega peab olema väga täppne.T150k kütuse põlemise korralikust saab korras hoida sellega et kõrgsurvepumba tuleb korras hoida ja pihusteid tuleb ka samuti hooldad.
8tonni raskus? Vast ikka mingi 2tonnine vundamendiplokk tagumisel poolraamil? Ei kujuta seda 8t nagu ette eriti.
T-150K mootor töötab täpse häälestuse korral täisveol peaaegu ilma suitsuta. Omal ajal sai sellistega vaeva nähtud küll. Tavaliselt oli nii, et peale pihustite ja pumba stendimist sai pritsenurk reguleeritud paika mite märkide, vaid silma, kõrva ja tagumikutunde järgi. Kui filtrid puhtad, turbo ja muu korras, siis liikus tegelikult küll.
Igasugused tahmalondi saatel liikuvad T-d kisuvad oma reguleerimatta mootoritega lihtsalt margi mainet alla...
Vasta
#29

Tahaks teada täpsemalt seda starteri paigaldamist. Milline starter, milline ülekanne, kuhu kinnitatakse jne. Ja kui palju krõbisevat see kõik maksma läheb(starter, 2 akut, muud pudinad). Ja kas siis terve masin 24 voldi peale ringi?
Vasta
#30

Meistrimees Kirjutas:Tahaks teada täpsemalt seda starteri paigaldamist. Milline starter, milline ülekanne, kuhu kinnitatakse jne. Ja kui palju krõbisevat see kõik maksma läheb(starter, 2 akut, muud pudinad). Ja kas siis terve masin 24 voldi peale ringi?

Olen vaid kaugelt näinud seda süsteemi, et starter käivitusmootori asemel.
Arvatavasti sama süsteem mis rusil. St Starter 24v ja vooluring 12v. akud peaksid 100sed sobima 2 tk. Ühe aku hind on ca 2000- 2400eeki.

Kahjuks pole ise näinud ühtegi starterit müügil;S sellele mootorile. Mis tõttu ei oska kommenteerida starteri hinda. (tuleb ehk poest ja kommisjoni kauplustest uurida) (oletan et selle hind ka kasutatuna mingi 2,5k.)

Ise otsin hetkel jumpzile starterit käivitusmootori asemele (mitte smd mootorile vaid tavalisele ) Ja siiani ka ei ole leidnud.

Loogika järgi kui ta 2h võtab pealepanek siis starter kinnitub käivitusmootori kinnitus aukudesse. t150 puhul ei tea jällegi kuidas see pendiks seal täpselt töötab ja mis ülekannet vaja.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#31

Minu esimene kokkupuude T- 150k oli kooli praktikal, sain siis vanema tüübi masina elukogenud traktoristi käest (tema sai uue masina). Ainuke tõsiselt võetav rats oli ära käiv käigukang. Sai siis rahulikult üle kahe istme pikali vissata Toungue. Õndsa kolhoosi ajal oli masinal aku olemas ja kävitamine ei olnud probleemiks. Käevitusmootor töötas laitmatult .Konkreetne isend oli tollal veel sõjaväe arvel ja kevadeti käisid suured ohvitserid siis trakatsit üle vaatamas, kas ikka kanistrid ja sadul alles laos olemas. Ainuke millega sai kakeldud oli roolisüsteem. Mingil põhjusel rooli keerates katkus Rolleyes. Hiljem linnas teise masina peal olles oli salongi soendusradikas meisterdatud enne minu tööle asumist.
Vasta
#32

Kunagi väideti mulle, et jumpzile saab peale panna kombaini 24voldise starteri või oli see nüüd mingisuguse Mazi oma. Aga ühte neist kahest väideti ka sobivat pontule. Kuna ei oma kumbagit traktorit, ei jumpzi, ei pontut siis ei oska kommenteerida - peate ise uurima.
Ja mismõttes tavalisele ja mitte smd-le?? Kas jumpzil ei ole peal mingi D-60 või 65? Smd peaks olema minu teada ainult peal kombainidel ja nattidel. Parandust palun kui eksisin!
Vasta
#33

Startereid teen ise nii SMD 62 kui Jumzi mootorile. Need on isendid millele on suht raske saada tehase variandi starter käivitust. Ehk annab majanduslangus natuke rohkem aega nende ehitamiseks. Kui valmis saan mõned starterid ,annan Kuldses Börsis teada.
Vasta
#34

Tere
Küsimus nimelt järgmine.
Lahutasin smd62 mootori pulkadeks laiali, mida kõike huvitavad ja katkist välja tuli ei jõuagi vist üles lugeda, ehk siis küpse mis küpse.
Huvitav mis on õigem, kas minna ja osta kolvid hülsid jne kõik uus + lihvida vänd ja tasakaalu panna.
Teine variant, äial on mazzi mootor, mis seitse aastat tagasi olevat käind mis ime, ainult kask kukkus tormiga keset katust, ehk siiani siis oodab oma aega, käigukast juba otsas ära virutatud, samuti küttepump, muidu nagu olid asjad täitsa olemas. Tean et midagi tuleb ringi teha et võllid kokku hakkaksid, samuti kui lihtsalt koos sidurist minevate võllide karterige ülejäänud massi mootor kokku sobib. paari mehed käest kuulnud et pidavat päris kihvt masin tulema...jõudu rohkem samas rahulikum.
Vasta
#35

Elustan vana teemat veidi offtopicuga.
Nimelt läksime kursavennaga peaaegu kaklema, et kas T150K omab diferentsiaalilukustit või mitte? Raamatust seda nagu välja ei loe ja ostingust ka suurt abi polnud. Kuigi Tõhhimeeste käest olen infot saanud, et on olemas, aga ei tööta hästi. Mäletamist mööda oli see käitatud pneumaatiliselt? -
Oskab keegi kogemustega indiviid asjasse veidi selgust tuua?

Almost Again
Vasta
#36

Pneumaatiliselt käitatakse blokeeringut uutel masinatel mis omavad markeeringut T-150K/9. Vanematel oli automaatblokeering mille tööorganiks oli just nimelt need 2x3 hõõrdseibid. See vigur aga rakendus uuest peast paar korda ja oli tema motoressurss ammendatud.
Vasta
#37

Eks ta rakendus hiljem ka kui lasid kohapeal natuke kraapida aga muidugi õiget nahka tast ei olnud. Ühe raamatu järgi sai neid kettaid ka pingutada.
Vasta
#38

Teema T-150k head ja vead saab lühidalt kokku võtta lausega et omal ajal oli hea, tänapäeval aga on kogu see masin üks suur viga...

Fanaatikule aga ideaalne eksponaat... isegi vahest mõelnud selle peale.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#39

Tänud vastajaile! -
Nüüd saab vaielda, nii et verd lendab Big Grin.
Ja masin ise täies hiilguses kuradi äge. Mulle küll meeldib, olgu ta siis mistahes vigadega, klass omaette sellegipoolest.

Almost Again
Vasta
#40

Vaielda võib. Tegelt läks ikka heasti edasi kui natuke tuunida,rooli värk on armetu,tuleks parandada seda asja.Käivitusmootoriga ,kui oli timmis läks käima nagu starteris,tsuts ja käis.Kündmise kohapealt,russile tegi igal juhul ära,ja pedaal ei pidanud põhjas olema.Aga praegu vaadates on ikka mõttetu kärakas.Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 10 külali(st)ne