[Külaline]

Ei ole küll selle foorumi kasutaja, kuid ehk leidub siin rohkem karbussidega sina peal olevaid inimesi. Asjad mis mind huvitavad (mainiks ära, et autoks Skoda Felicia 1998, karburaatoriga)


1) Kas on optimaalne kiirendada pidevalt põhjagaasiga, pöördeid mitte üle 2500 lastes, või sujuvamalt samuti mitte üle 2500 lastes)

2) Kas käik sees autol veereda lasta on kütusekulule mingit mõju? Oleks mõistlikum varakult käik välja võtta ja lasta tühikäigul foorini veereda?

3) Kuidas karburaatoriga autole meeldib tühikäigul mootori käitamine pikemalt aega?


Aitäh.

[valdo]

1) Kas on optimaalne kiirendada pidevalt põhjagaasiga, pöördeid mitte üle 2500 lastes, või sujuvamalt samuti mitte üle 2500 lastes)

Igasugune gaas-põhjas tegutsemine kulutab alati tohutult kütust ja peale selle veel ka mootorit. Säästlik sõit on siiski alati sujuv ja tagasihoidlik kiirendamine vastavalt kiiruse kasvule ning hoo võimalikult suur ärakasutamine. Umbes nii, et auto sõidaks nagu iseenesest, ilma kiirendamiste-pidurdamisteta.

Ma ei ole kunagi oma ühelgi autol tavatsenud gaasi põhja vajutada, v.a. paar ekstreem-momenti kogu auto eluea vältel. Tänu sellele on mootorid sadu tuhandeid km ilma suuremate remontideta vastu pidanud.

Pöörete osas ei ole kaasaja kiirete pööretega mootoritel 2500 mingi lagi, võid vabalt ka 3000-3500 lasta, kui ei tee äkilisi ja järske liigutusi.

2) Kas käik sees autol veereda lasta on kütusekulule mingit mõju? Oleks mõistlikum varakult käik välja võtta ja lasta tühikäigul foorini veereda?

Väidetakse, et käiguga aeglustamine on ökonoomsem. Tühikäigusüsteemid on kõikidel karburaatormootoritel ülimalt ebaökonoomsed asjad.

Mina küll olen lasknud vabalt veereda, sest leian, et niiviisi kulub mootor vähem - see on aga kallim kui kütus. Eks ta tegelikult ole maitseasi, vast pole olulist vahet.

3) Kuidas karburaatoriga autole meeldib tühikäigul mootori käitamine pikemalt aega?

Mootor ei tee teist nägugi (kui just jahutusega jamasti pole ja üle ei kuumene asi, nii et kõveraks läheb). Kütusepaagi sisule ja ka rahakotile hakkab aga selline tegevus oi-kui-valusalt pihta. Tühikäigul töötab pea iga karburaatormootor väga ebaökonoomselt ja raiskavalt. Lisaks veel saastab keskkonda, mistõttu LE keelab tiheasustusaladel elamurajoonides üle 2 min seda kohapeal käitada

[argo1974]

1) Bensiinimootor on kõige säästlikum maksimaalse kasuteguri piirkonnas. Suurim kasutegur avaldub rohke gaasi (kolmveerand- kuni täisgaas, minimaalsed drosselkaod) ja kuni keskmiste pöörete puhul (madal sisehõõrdumine). Kas konkreetsel mootoril on sissepritsesüsteem või karburaator (CV=constant velocity või kiirenduspumbaga), sellel olulist vahet pole. Kehtib samamoodi valem "kiirendamisel palju gaasi, madalad pöörded, varased käiguvahetused". Küsimusele 2) ei ole päris otsest vastust. Säästlikum on kõrgemate pöörete ja kõrgete käikude puhul käiguga veereda lasta (väike pidurdusmoment), madalatel pööretel ja madalatel käikudel pigem vabakäigu peale lülitada. Tühikäigu ökonomaiser lülitab bensiini pealeandmise umbes 1200 p/min juures ka käiguga veeredes peale tagasi, s.t. siit alates kütusesääst puudub.
3) Suht ebaökonoomne, sest tühikäigul on drosselkaod väga suured (nö. suletud segusiiber ei lase mootoril hingata), rääkimata muudest kadudest.

[olevtoom]

... Tühikäigul töötab pea iga karburaatormootor väga ebaökonoomselt ja raiskavalt. Lisaks veel saastab keskkonda, mistõttu LE keelab tiheasustusaladel elamurajoonides üle 2 min seda kohapeal käitada ...

Ma muidugi ei vaidlusta saastamist, aga näita, Valdo, palun mulle seda LE kahe-minuti-punkti.

[pppp]

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=927101

Sealt:
2. peatükk
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED

§16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit.

[siimik]

Nii palju kui jutt mulle kõrvu on jäänud siis annan selle vähese edasi
1)Kiirendada tuleb reipalt, sest kiirendades kulub kõige rohkem kütust.
2)Sõida võimalikul kõrge käiguga. Linnas 50km/h ja 5.käin on kõige õkom.
3)Mootoriga pidurdades hoiad kütust kokku ainult sissepritsemootoriga. Karburaator on kõige õkonoomsem tühikäigul.

[olevtoom]

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=927101

Sealt:
2. peatükk
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED

§16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Nii, palun tähelepanematuse pärast vabandust. Eksamile vaja ...

[valdo]

1)Kiirendada tuleb reipalt, sest kiirendades kulub kõige rohkem kütust.

Vastupidi - mida raskema jalaga Sa oled ja mida reipamalt kiirendad, seda rohkem seda va põlev-olust kulub võrreldes rahuliku sõiduga. Ära unusta, et gaasile vaikselt ja väikeses koguses vajutades töötab ainult peadüüs, samal ajal kui pedaali järsult alla surudes pritsib oma tubli annuse ollust lisaks kiirenduspump ning gaasi allpool (põhjas või selle lähedal) hoides uhab pisevalt lisa veel ökonomaiser. Gaasi rahulikult ja väikeses koguses vajutades kaks viimast kas ei rakendu või rakenduvad üliväikesel määral.

2)Sõida võimalikul kõrge käiguga. Linnas 50km/h ja 5.käin on kõige õkom.

Kõik õige, aga kõrge käigu ja madala pöördega ei saa üle pingutada. Paljudel (enamikel) sisepõlemismootoritel ei ole vaiksel tuuril töötades jõudu. Lausa surm mootorile on aga sellisel vaiksel tuuril gaas põhja uhada ja niiviisi kiirendada. Samuti tapab seda nn "katkumine", st niivõrd väikeste pööretega sõit, et vedu on juba ebaühtlane.

Karburaator on kõige õkonoomsem tühikäigul.

Täpselt risti vastupidine. Karburaatormootori töötamine tühikäigul, st töötamine suletud segusiibriga on kütuse ülim raiskamine. Vanematel autodel, millel õhuklapp (nn. "toores") ka käsitsi käis, oli lausa superraiskamine tühikäik + suletud õhuklapp. Kui Sa unustasid selle viimase mootori soojakssõitmise järel sisse vajutada, siis oli kütusekulu suurenemine 1,5 kuni 2 korda kindlalt garanteeritud

[Edel]

Ladaga (2106) on miinu säästlik sõiduviis:
1. kiirendada mõõdukalt,gaasipedaali vajutan ehk kolmandik kogu pedaali töökäigust,pöördeid lasen 3000p/min ja siis järgmine käik sisse;
2. Kasutan auto vabat hoogu (käigukang neutraalis) võimalikult rohkem ära. Minu arusaama järgi mootoriga pidurdamine kulutab kütust rohkem;
3. Minuteada tühikäigul on küttekulu minimaalne.
Ja nagu mina näen ja kogenud olen,seda mootori töötamist õuealal 2 minuti piirangut ei tea vist enamus autojuhte ja ometi on see nõue liiklusseeskirjades vähemalt 12 aastat kindlasti sees olnud. Näiteks oma õega läksin sel teemal isegi ükskord vaidlema,tema väidab raudkindlalt 5 minutit,mina aga 2...

[Külaline]

Olgu öeldud, et see kohapeal mootori käitamise kohta küsisin seepärast, et vahest on kiire sõitmaminekuga, pärast lühikest otsa, aga vaja autos olla, ja külmas autos on see paganama ebameeldiv, siis hea kui mõneks ajaks mootor käima jätta, vent sooja peale ja tiivik maksimumpööretele sättida- üle 5 min tavaliselt pole vaja. Kulu on siis ilmselt vähemalt 1,2 liitrit tunnis...

Liikudes edasi, või õigemini tagasi küsimuste järjekorda mööda, siis küsimus kohaltliikumisel energilise gaasikasutuse kohta oli ajendatud sellest, et seda soovitab nii Ark kui Statoil (tagamõttega?)

Tsiteerin Statoili arvamust

"...Kasutades õiget käiku võib julgelt gaasi vajutada terve pedaali käigu ulatuses. Kütusekulu suureneb märgatavalt, kui mootori pöörete arv minutis on üle 2500."

Allikas:http://www.statoil.ee/10467

Maanteeameti seisukoht

"...Kiirendamisel madalatel pöörlemissagedustel võib gaasipedaali julgelt põhja vajutada, kütust antakse mootorisse ikka ainult niipalju, kui seda hädapärast vaja on, mitte rohkem."

Allikas: http://www.mnt.ee/atp/index.php?id=1117


Eks neid soovitusi annavad ka paljud teised eco-drivinguga tegelevad asutused, nüüd ongi vaid küsimus, kui palju nendest kuldmunadest saab vanematele autodele üle kanda.

[IIIFFFAR]

Eks neid soovitusi annavad ka paljud teised eco-drivinguga tegelevad asutused,

Kas Statoil on kuskilt otsast ECO driving....?

To EDR; too kahe minuti säädus kas polnud mitte juba 1981 eeskirjas..?

[via]

1. Kiirendamisel pole ökonoomne gaasi põhja vajutada (eriti karpamootoril), samas ka väga aeglaselt kiirendades on probleemid, kuna jääd kõigile jalgu, häirid liiklust ja võit võrreldes mõõduka kiirendamisega on marginaalne või võib tänu pikemale ajalisele käiguvahetusvälbale kujuneda hoopis negatiivseks (palju sõitu madalama käiguga kõrgetel pööretel).
2. Ikka käik välja ja veere vabal käigul, nii saad linnakulu normatiivsest allapoole.
3. Kõrged pöörded on igal juhul lisakulu, kuna töötakte teekonna iga meetri kohta tuleb mootoril rohem, samas, liig madalad pöörded (<1800-2000) tapavad puuduliku õlituse tõttu peagi mootori (eriti väntmehhanismi)...

[pppp]

Ja nagu mina näen ja kogenud olen,seda mootori töötamist õuealal 2 minuti piirangut ei tea vist enamus autojuhte ja ometi on see nõue liiklusseeskirjades vähemalt 12 aastat kindlasti sees olnud.

Jääme siis ootama, millal ajakirjanduses sellel teemal kisa tõuseb - järgmise aasta trahviplaanid tahavad täitmist

[altraditional]

Tuleb eristada, kas mõeldakse küttekulu km kohta, või aja kohta. Näiteks tund aega kohal töötamist on igal juhul ökonoomsem kui tund aega linnas sõitmist, olgu see kui rahulik tahes. Samas normaalselt 10km sõites on kulu väiksem kui tühikäigul esimese käiguga 10 km veeredes.
Erksal ja rahulikul kiirendamisel on see vahe, et üks kestab palju kauem. Rahulik kiirendus võtab küll hetkeliselt vähem kütust, kuid kestab näiteks 15 sek. Samal ajal julgem drosseli avamine sööb momentaalselt rohkem kütet kuid linnakiiruseni jõutakse ainult 5 sekundiga.

[Külaline]

Niiet "back to square one", arvamusi on jälle kahesuguseid, ühed soovitavad rohkem gaasi anda, teised tagasioidlikult. Eco-drivingus pritsungiga autol, sõitsime isegi nii, et kui kiirus oli ca 40 km/h, ja mul oli sees 5 (viies) käik, ütles instruktor et ma rahulikult gaasi põhja vajutaks, tõsi, auto kiirendas üsna vaevaliselt, kuna see oli ta viimane käik ja kilovatte oli kah vaid 77, aga kordagi ei köhinud ega nõksutanud ja kokkuvõttes võitsin linnaringis üle liitri endise sõidustiiliga võrreldes.

ja lisaks igaks juhuks juurde, et energilisema gaasikasutuse juures ma ei mõtle rataste tühjalöömist, mõne võimsama autoga tuleb ilmselt vähemalt 2 esimest käiku gaasijalaga hoolikas olla, aga see tõik ei kehti minu auto puhul.

[valdo]

...kilovatte oli kah vaid 77...

77 kilovatti ehk 105 hobujõudu on ju üsna soliidne ja korralik võimsus - rohkem pole tänavaliikluses ju vajagi. Veab ja kiirendab isegi ca 500-700 kg suurust käru enda järel üsna korralikult.

Olen täiesti seda meelt, et üle tavalise sõiduauto üle 100 hj võimsus võiks kuuluda luksusmaksu alla, näiteks 100 krooni aastas iga hj pealt, mis 100 hj üle on. Et kui sõidad 200 hj autoga, maksad luksusmaksu aastas 10 000. Saaks Tallinna tänavad ja riigi teed lõpuks korda.

[argo1974]

Valdo, kas üle 100-hobujõuline auto kulutab rohkem tänavaid???

Miks pole rohke gaasiga kiirendamisel olulist vahet kiirenduspumbaga karburaator- ja sissepritsemootori vahel? Sest kui ühel juhul aktiveeritakse kiirenduspump, siis sissepritse puhul saab juhtplokk käsu ignoreerida lambdaandurit ja lülitada pihustid täisvõimsusele. Vanematel pritsega autodel on selleks segusiibri juures mehaaniline lüliti, uuematel arvestatakse lihtsalt gaasipedaali potentsiomeetri asendit ja liikumiskiirust.

[via]

Pisut OT, aga, eks me kõik saeme oksa, millel istume. Mida rohkem säästame (ka autode puhul), seda kauem läheb lihtsalt enne kui oks murdub..
Kuidas see oligi, et vistrik inimese tagumikul on talle kaugelt olulisem probleem kui näljahada või kodusõda Aafrikas, rääkimata jää sulamisest Arktikas või kümnete tuhandete taime- ja loomaliikide kadumisest...

[Külaline]

Paistab et teema kisub vägisi eksistensiaalsete küsimute lahkamiseks ära, prooviks siis asja kokku võtta- et karburaatormootoriga on kokkuvõttes säästlikum kiirendada gaas põrandal ja pidurdada siis ikkagi käiguga?

[valdo]

... karburaatormootoriga on kokkuvõttes säästlikum kiirendada gaas põrandal ja pidurdada siis ikkagi käiguga?

Gaas põhjas olek kulutab-tapab liigselt mootorit. Mina soovin oma igapäevasõidukiga sõita 400 tuh km ilma tõsisema mootoriremondita ja ei tee seda.

Käiguga pidurdamisel on muide üks lisaoht veel - libeda teega võib esiveoline masin minna ootamatult nii käest ära, et kohe on ära. Paremal juhul lõpeb sõit omaenda isendi plekimõlkimisega, halvimal juhul aastaid vanglaseinte vahel istumisega (kui käest ära läinud isend kellelegi otsa ja viimase surnuks sõidab).