[Mossemees]

Mul on töö juures reserv-tuletõrjeveevarustuspumbana kasutusel selline vahva agregaat aastast 1964. Sellist R6 mootorit kasutati muidu esimeste "Kolhidade" peal. Mootor on algusest peale ruumis sees olnud ja praegugi igati heas töökorras (võibolla ainuke töökorras KAZ 120 Eestis?). Olemuselt on tegu Kutaissi tehases valmistatud "sahaari" mootori koopiaga. Aga küsimused järgmised: Esiteks, kütus. Tegelikult peaks see mootor töötama bensiinil A-70 või A-72 (A-76-ga poleks ka veel probleemi). Praegu on paagis A-95, mis on ilmselgelt sellise mootori jaoks liiga "kange". Madalama oktaanarvuga kütust pole paraku ka kusagilt saada. Millist kütuselisandit oleks kõige kasulikum bensiinile lisada, et vana tubli mootor ikka kestaks? Teiseks, jahutussüsteem. Üle 40 aasta on jahutussüsteemis kasutatud tavalist kraanivett, mistõttu võib see juba üsna paksult katlakivi täis olla. Mis vahend oleks selle eemaldamiseks kõige efektiivsem ja kuidas seda protseduuri läbi viia? Eelmisel suvel katsetasin seda pumpa korra täiel koormusel ja peale u. 5 minutilist töötamist läks teine juba kahtlaselt kuumaks ja igaks juhuks kauem tal käia ei lasknud. Oli siis selles süüdi liiga kõrge oktaanarvuga bensiin, katlakivi täis jahutussüsteem või mõlemad koos, ei oskagi öelda. Ootan häid nõuandeid!
Ja teemaks olevast mootorist siis pildid ka:


Kas keegi gruusia keelt oskab ? Pildil paistab paremal starteri ots, vasakul õlimõõtevarras:



Käigukasti parempoolne külg, alumine kiri samuti gruusiakeelne:

[flanagan]

Mootor oli algselt mõeldud töötama bensiiniga A-66.Kui see siis ära kadus siis bensiiniga A-72 ja A-76.Tegelikult on sind vaevavad probleemid samad mis teistelgi vanaauto omanikel.Sama brobleem ka Pobi,69 ja 51/52 omanikel.Vast oskavad nad vastata.KAZ-120 on üks modifikatsioon mootorist ZIS-120.Erinevused tühised.Sama tüve teisendid ja edasiarendused on ka mootorid ZIS-121,ZIL-164,157.Viimastel kasutati küll 70ndate lõpust 130 kolbe mis tegi töömahu 5,3 liitriseks 5,55 vastu .Uralazi 355M mootor ka nende lähisugulane ja kasutati neid ka neil samadel ZIS-i/ZIL-i mudeleil.
Kõrgem oktaanarv iseenesest ei tohiks mootori soojusreziimi väga muuta.Katlakivi eemaldamise meetodeid ja vahendeid aga peaks
natuke uurima.Alustada võiks kas või tolle ajastu remondi käsiraamatuist.Kaasaegseid vahendeid võiks kah uurida.Aga protsess iseenesest tülikas(mõtlen pesu)
Head soovides,Flanagan

[Mossemees]

Üks võimalik variant oleks mootor vedelgaasil töötama panna. Mul seal töö juures (ühes tuntud Eesti vedelgaasifirmas) veel 10 aastat tagasi sõitsid kõik ZIL'id vedelgaasiga. Osad olid muide R6 mootoriga. 2 sellist mootorit on igaks juhuks veel alleski. ZIL'id-GAZ'id kõik ammu vanarauaks lõigatud .

[Sidorov]

Väliselt erineb see mootor tavalisest Zil 120 mootorist muudetud õlifiltri ja malmist plokikaane poolest. Kasutati 70-80ndatel laialdaselt vahetusmootoritena igasugustel masinatel (157/164/kompressorid/jne).

[taruvaras]

Muud erilist probleemi ei näe, kui klapisäärte ja juhtpukside määrimine puudub tänapäevase bensiiniga täielikult. Nõukogude ajal sisaldas bensiin pliid, mis vanadel püstklappidega mootoril klapisääri ja juhtpukse määriski. Ka praegusel ajal müüakse kaubandusvõrgus pliilisandit bensiinile.
Kõrgema oktaanarvuga bensiin ei kahjusta madala oktaanarvuga bensiiniga ettenähtud mootorit sedavõrd, kui vastupidise kasutamisega.
Mootori normaalne töötemperatuur ongi 85-90 kraadi ja see veel ei ole "kahtlaselt kuum"

[via]

Muud erilist probleemi ei näe, kui klapisäärte ja juhtpukside määrimine puudub tänapäevase bensiiniga täielikult. Nõukogude ajal sisaldas bensiin pliid, mis vanadel püstklappidega mootoril klapisääri ja juhtpukse määriski. Ka praegusel ajal müüakse kaubandusvõrgus pliilisandit bensiinile.
Kõrgema oktaanarvuga bensiin ei kahjusta madala oktaanarvuga bensiiniga ettenähtud mootorit sedavõrd, kui vastupidise kasutamisega.
Mootori normaalne töötemperatuur ongi 85-90 kraadi ja see veel ei ole "kahtlaselt kuum"

Vanemate mootorite väljalaskeklapide materjal ei kannata tänapäevase kõrge oktaanilise bensu kuumust ja erodeerub, samuti võivad kolvid läbipõleda...

[via]

Mootor oli algselt mõeldud töötama bensiiniga A-66.Kui see siis ära kadus siis bensiiniga A-72 ja A-76.Tegelikult on sind vaevavad probleemid samad mis teistelgi vanaauto omanikel.Sama brobleem ka Pobi,69 ja 51/52 omanikel.Vast oskavad nad vastata.KAZ-120 on üks modifikatsioon mootorist ZIS-120.Erinevused tühised.Sama tüve teisendid ja edasiarendused on ka mootorid ZIS-121,ZIL-164,157.Viimastel kasutati küll 70ndate lõpust 130 kolbe mis tegi töömahu 5,3 liitriseks 5,55 vastu .Uralazi 355M mootor ka nende lähisugulane ja kasutati neid ka neil samadel ZIS-i/ZIL-i mudeleil.
Kõrgem oktaanarv iseenesest ei tohiks mootori soojusreziimi väga muuta.Katlakivi eemaldamise meetodeid ja vahendeid aga peaks
natuke uurima.Alustada võiks kas või tolle ajastu remondi käsiraamatuist.Kaasaegseid vahendeid võiks kah uurida.Aga protsess iseenesest tülikas(mõtlen pesu)
Head soovides,Flanagan

Jah, algne ameerika päritolu, tollmõõdustikus konstrueeritud mootor reformiti möödunud sajandi seitsmekümnendatel pisut...

[heiki]

Kartused on asjatud sest bensiinil ei ole "kangus" omadusi. Vastupidi - mootorile hävitavalt mõjub ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiin liialt aeglase põlemisprotsessi ja detonatsiooni tõttu. Tänapäevase kõrgema oktaanarvuga bensiini puuduseks on väljalaskeklapi tööpinda kaitsva plii puudumine. Seepärast on vaja bensiinile tingimata lisada spetsiaalset pliiasendajat (Blei-Erzats) ja paha ei tee ka veidi kahetakti õli. Kahjuks enamikes Eesti autopoodides ja tanklates pliiasendajat ei müüda kuid otsimisega on siiski võimalik leida. Mina ise kasutan juba aastaid Liqui Moly pliiasendajat, 250ml pudel maksab ca 100.- EEK.
http://www.liqui-moly.de/liquimoly/produ..._1010.html

http://www.automaailm.ee/index.php?lang=...101147e188

[Mossemees]

Kartused on asjatud sest bensiinil ei ole "kangus" omadusi. Vastupidi - mootorile hävitavalt mõjub ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiin liialt aeglase põlemisprotsessi ja detonatsiooni tõttu. Tänapäevase kõrgema oktaanarvuga bensiini puuduseks on väljalaskeklapi tööpinda kaitsva plii puudumine. Seepärast on vaja bensiinile tingimata lisada spetsiaalset pliiasendajat (Blei-Erzats) ja paha ei tee ka veidi kahetakti õli. Kahjuks enamikes Eesti autopoodides ja tanklates pliiasendajat ei müüda kuid otsimisega on siiski võimalik leida. Mina ise kasutan juba aastaid Liqui Moly pliiasendajat, 250ml pudel maksab ca 100.- EEK.
http://www.liqui-moly.de/liquimoly/produ..._1010.html

http://www.automaailm.ee/index.php?lang=...101147e188

Vot hakkab juba looma. Mis vahekorras bensiiniga seda kahetaktilise õli võiks panna? Mootorsaagidele-trimmeritele käib ta vahekorras 1:25-1:50. Äkki siis "sahaarile" kuskil 1:100-1:200? Katlakivi eemaldajaid on praegu poes igasuguseid müüa, oskab keegi omadest kogemustest äkki mõnda konkreetset soovitada?

[heiki]

1:100 on piisav. Ühtlasi määrib ka karburaatori liikuvad osad ja nõelklapi.
Unustain lisada et tehase poolt ettenähtust erineva oktaanarvuga bensiini kasutamisel tekib vist teoreetiline vajadus muuta süütenurka tehaseandmetest veidi erinevaks erineva põlemiskiiruse tõttu (kõrgemaga hilisemaks?). Kuna statsmootoriga sõita ei saa siis kuulmise järgi.

[Mossemees]

Küsiks veel mootoriõli kohta ka. Kas "avtooli" on veel kusagilt saada või võiks peale pesuõliga läbiloputamist ka nt. þiguli õli sisse panna?

[hullmaks]

autooli oli veel hiljuti Tallinnas Volga kaupluses, nähtud ka üle riigi aleksela , olereksitanlates ja väksemates bensukates

[valdo]

Küsiks veel mootoriõli kohta ka. Kas "avtooli" on veel kusagilt saada või võiks peale pesuõliga läbiloputamist ka nt. þiguli õli sisse panna?

Kui Sulle ajalooline mootor vähegi kallis on, pane temale sisse kvaliteetse kaasaegset mineraalõli 15W40. See õli on valmistatud spetsiaalselt vanema tehnika jaoks ja on kaasajal ülimasslevinud 5W40 ja 10W40 õlidest veidi paksem, st väikesed ebatäpsused, loksud jms ei ole tema jaoks nii kriitilised (nt õlisurve säilub veidi kulunud raamlaagrite puhul paremini).

Ka nn "Sahaari legendaarsele reaskuuesele" on see õli parim.

Mis asi on kaasaegne autool ja millise tehnoloogiaga seda (eeldatavalt Venemaal, Ukrainas või Valgevenes) valmistatakse, seda ei tea me keegi. Mina vanaaegse mootoriga ei riskiks.

[Mossemees]

Eks hakkan siis tasapisi tegutsema. Tänud kõigile, kes asjalikku nõu on andnud. Teema on muidugi endiselt avatud ja asjakohased soovitused-ideed alati oodatud.

[LaSa]

Mina pesin viimati oma Ameeriklase jahutussüsteemi söögiäädikaga ja pärast igaks juhuks veel loputasin söögisoodaga. Erinevaid radiator-flushe kahh proovitud - mõned on aidanud, aga mõned üldse mitte.
Kuumenemine on pigem ikka kehva jahutuse kui liiga kõrgest oktaaninumbrist tekkiv probleem.

[heiki]

Kuumenemine on pigem ikka kehva jahutuse kui liiga kõrgest oktaaninumbrist tekkiv probleem.

To: Mossemees - ettenähtust hilisema süüte üheks tunnuseks on ülekuumenemine. Tasub stroboskoobiga üle kontrollida.

[Mossemees]

Kuumenemine on pigem ikka kehva jahutuse kui liiga kõrgest oktaaninumbrist tekkiv probleem.

To: Mossemees - ettenähtust hilisema süüte üheks tunnuseks on ülekuumenemine. Tasub stroboskoobiga üle kontrollida.

Arvata on, et selle 45 aastaga võib jahutussüsteemi olla sadestunud-ladestunud nii mõndagi. Aga stroboga kontrollimisest - kus sellel mootoril see vastav märk on? Kas hooratta peal? Ja mis avast või kust poolt see näha on (sellel konkreetsel mootoril muideks hooratta karter puudub)? Pole nagu see mõte kuidagi pähe tulnudki, kuigi stroboskoop peaks mul kuskil elamises täitsa olemas olema.

[Raudpats]

sellel mootoril peaks olema märk väntvõlli esimese rihmaratta peal ja kusagil rihmaratta kohal üleval peaks olema plekitükk märkidega eelsüütenurga seadmiseks

[taruvaras]

Kuumenemine on pigem ikka kehva jahutuse kui liiga kõrgest oktaaninumbrist tekkiv probleem.

To: Mossemees - ettenähtust hilisema süüte üheks tunnuseks on ülekuumenemine. Tasub stroboskoobiga üle kontrollida.

Arvata on, et selle 45 aastaga võib jahutussüsteemi olla sadestunud-ladestunud nii mõndagi. Aga stroboga kontrollimisest - kus sellel mootoril see vastav märk on? Kas hooratta peal? Ja mis avast või kust poolt see näha on (sellel konkreetsel mootoril muideks hooratta karter puudub)? Pole nagu see mõte kuidagi pähe tulnudki, kuigi stroboskoop peaks mul kuskil elamises täitsa olemas olema.

Kas selle poole pealt asi ikka on nii hull? Kuna see on ju ruumis sees kasutatav mootor, ei vahetatud vett ju igapäev võimalik, et ainult kord üle mitme aasta. Siis ei saa katlakivi rohkem tekkida, kui ainult selles veekoguses sisalduva lubjasetete hulga võrra. Sama veekoguse igapäevasel uuendamisel aga satub süsteemi ka uus kogus katlakivi toormaterjali, nagu näiteks varemalt veokatel talveperiooditi iga päev uue koguse vee kasutamisega. Vot siis on katlakivi tekkimine loomulik ja jõudsalt kasvav.
Ja millegipärastma arvan, et see mootor on selle pumba peal vast ikka väga-väga vähe tööd teinud, ju teda vahel harva kontrolliti- käivitati.
Edaspidiseks jahutusvedelikuks soovitan koguda lume- või vihmavett, mis oma olemuselt on "pehme" ja ei tekita katlakivi.
Kui kõrgele temperatuuri näit siis ikkagi tõusis peale tookordset 5 minutilist töötamist?

Ka siduri karter või koda on ikka olemas, puudub vaid plekist koja põhi.

Muideks käigukast, mida siin on kasutatud, oleks maiuspalaks GAZ-i või ZIL-i mehele, kes tahaks installida diiselmootorit bensuröövli asemele. See käigukast on ZIS-150 analoog, millel neljas käik otsekäik ja viies kiirendav .

[Mossemees]

Ausalt öeldes, ma pole kindel, kas sellel mootoril keegi üldse kunagi vett vahetanud on. Vastavalt vajadusele on saanud ainult peale valada. Vee väljalaskmise kraani ei paista küll kusagil olevat. Sama kehtib ka õli kohta, ainult et seda pole tarvis olnud juurdegi valada, niigi teist kõva sentimeetri jagu üle normi sees . Korra nädalas ma teist ikka käivitan ja lasen mõne minuti jõriseda. Mis temperatuurinäitu puutub, siis seda täpselt mõõta ei õnnestu, ilmselt on andur vigane, näitaja seier üle 40 kraadi ei tõuse. Aga tookord oli ta igal juhul tunduvalt kuumem küll kui nt. Þiguli või Mosse mootor peale 5-minutilist sõitu. Aga eks see pumba ringi ajamine on piisavalt raske töö kah, 5. käiguga jõuab mootor maksimaalselt nii umbes keskmiste pööretega vedada, kõrgemaks siis pöörded enam lihtsalt ei tõuse. Siduril puudub, jah, ainult plekist koja põhi, muud jubinad on kõik olemas.