(14-02-2010, 09:46 AM)vant Kirjutas: Mina neid porilaudu enam kroomida ei saa, selleks on nad juba liiga "paber".
Kas Sa oled vana galvaanika keemiliselt maha võtnud - selle järel tavaliselt paljastuvad kõikvõimalikud augud ja orvad, st pealtnäha korralikust, kuid rooste poolt puretud esemest võib järgi jääda "võrk".
Põhimõtteliselt on muidugi kõik võimalik, ka selliste "võrkude" galvaanika. Suuremaid auke annab täis keevitada, väiksemaid tina või hõbejoodisega täis joota. Aga see on meeletu töö! Minul, näiteks, ei ole tinaga jootmise/katmise tööd galvaanika alla eriti hästi õnnestunud. Ma usun, et keegi, kes oskab taastada vanade autode tinapahtlit, suudab ka selle töö perfektselt ära teha
(13-02-2010, 15:44 PM)kass Kirjutas: Valdo on kuhugi kadunud - ise ei tahaks sellistest asjadest , millest teised paremini teadad, kirjutada - samas, lihtsalt niisama kirjutada tahaks hirmsasti!
Eka ma võtsin liiga kaua vastamiseks hooga ja Sina jõudsid ette
(13-02-2010, 15:44 PM)kass Kirjutas: ... tavalised haakmantli West-wood (wedgewood, inglise-tüüpi jne) veljed, mis üldjuhul ei erine üksteisest oluliselt.
[...]
Veljed olid enamuses kroomitud, aga oli ka värvitud variante, sel juhul olid veljed mustad ja keskel jooksis laiem värviline triip (tumesinine, oranþ, punane ja mis seal veel olid) koos peenemate kuldsete triipudega ääres, sellised siis mustadel ratastel, millistel olid analoogse värvilahendusega porilauad. Hiljem (ilmselt) saabus ka värvilisi (mitte musta värvi) Husqvarnasid, mis Rootsi siseturul olid tavalised, eestisse, neil olid veljed värvitud raami jms sama värvi ja triibutatud. Näit. Valdo punane naiste Hsq (kui ikka olid värvitud veljed?) , siis veel beeþikad jjne värvi.
Jutt 97% õige, teeksin vaid värviskeemi osas pisiparanduse. Kõikidel värvitud porilaudade/velgedega Husqvarnadel, mis minu kätte on sattunud, on veljed rattaga sama tooni ja kahel pool kodaraid on umbes 4 mm laiune triip, mille kummagis servas on kitsam, umbes 1 mm triip. Seda varianti, kus on keskel lai triip (a la Riga 16/26) ma ei ole Husqvarnadel kohanud.
Sama triibutus kordus ka porilaudadel.
Kahel minu punasel rattal (meesterahva ja naisterahva) on see lai triip must, mis on ääristet kahe kitsa kuldse triibuga.
Minu 1939. aasta naisterahva Husqvarnal on selline triibutus foorumisse postitet fotodelt ka näha. Puhtast laiskusest ei ole ma siia postitanud samalaadse punase meesterahva-Husqvarna fotosid, mis mul on ka olemas komplektsena ja originaalvärvis ja millel on ka täpselt identne värvilahendus.
Ühel minu mustal meesterahvarattal on lai triip sinine (sain rattast osad, veel kahes osas kahte eri teid pidi aga veljed-porilauad on säilinud väga ilusas tehasevärvis). Üks beeþikas-pruunikas värvitud velgedega meesterahva Husqvarna on mul ka olemas, selle värviskeemi peast kahjuks ei mäleta, aga selline lai triip kahel pool kahe kitsama triibu "kallistuses" oli ka seal.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel