[Autolendur]

Kuidas püstolit käsitseda? Kui on keegi suurte kogemustega,siis palun andke näpunäiteid. Ärge ainult valesti õpetage!

[I.A]

käsitsemine-seda netiteel ju keeruline selgeks saada.
üldjuhul reegliks on,kui tahad sama püstoliga veel värvida,siis pärast värvimise lõpetamist kiirelt nitrolahustit sisse ja prits tühjaks lasta ning veel düüsid-nõelad lahti võtta ja nitrose kaltsuga või millega iganes puhtaks nühkida.

[mesamees]

Kus kandis asud?Kui väga kaugel pole,siis saan ehk juhendada.

[jurkman]

Kompressori surve 3 at. Vähemalt 2 filtrit vahele, et õli, vee ja tolmu kinni peaks. Horisontaalselt värvides (liikudes) reguleeri värvijuga verikaalseks ja vastupidi.
Võta esialgu mingid suured plekitahvid ja seal harjuta. Värvipüstol peab liikuma piisava kiirusega, et värv ei jääks krobeline (värvikiht liiga õhuke, püstol liigub kiiresti) ega hakkaks voolama (värvikiht liiga paks, püstol ligub aeglaselt). Kasuta kiirkinnitit, siis kuivab rutem, ei jõua voolama alati minna kui mõne koha peal "magama jääd". Püstolit liigutades järgi hästi tähelepanelikult värvikihi evolutsiooni -- alguses muutub värvitav pind teraliseks ja matiks, mis järjest väheneb ja lõpiks lööb läikima, liikuma peadki nii, et kohe pärast läike teket liigud edasi, muidu saab värvikiht liiga paks ja tulemuseks on "kardinad". Normaalne värvikiht ongi selline vaevumärgatavalt "lainetav" (anal N.Liidu autotööstus), kõrgkvaliteedi saad poleerides, see on jõukohane paraku ainult proffidele.

Kui plekkide pääl oled harjutanud ja tulemusega enam-vähem rahul, siis võid auto kallale minna. Värvi vähemalt 2 kihti, soovitav 3-4. Eelviimane kiht matista hoolikalt ja viimase kihi kandmisel ole eriti hoolikas, tolmu, putukate ja muu sodi suhtes, väiksema sodi saad peene nõelaga enne värvi kuivamist ära võtta, suurem eeldab juba detaili matistamist ja uuesti värvimist. Seda ka "kardinate puhul".
Enne värvimist tuleb auto hästi põhjalikult ära pesta, et kuhugi ei jääks ühtegi tolmukübet, püstoli värvisuunajad löövad tolmu üles ja värvi sisse.
Sama kehtib ka värvitava ruumi suhtes

Esialgu kasuta kahekomponendilist mittemetallikut. Lakialuse värvi kasutamine eeldab suuremaid kogemusi

[Basilio]

Eelpool on suurem osa tarkustest ära räägitud. Lisaks mõned tähelepanekud õues värvimise kohta:
1) Plekitüki peal harjutades või vähesilmatorkava koha värvimisel kukub kõik väga profilt välja. Ukse või poritiiva värvimisel teed täpselt samamoodi, aga kõik läheb p***e!
2) Oled kannatamatult oodanud tuulevaikset ilma. Lõpuks on see käes. Kõik on ilus seni kuni värvima hakkad. Siis tõuseb KOHE tuul ja keerutab igasugust pahna üles.
3) Kõik putukad kogu maakonnast lendavad lahusti lõhna peale kokku ja soovivad sinu äsjavärvitud pinnal enesetappu sooritada. Eriti tursked isendid jõuavad värvitud pinnal enne kärvamist kuni 15cm pikkuse "traktorimustriga" raja trükkida.
4) Vastu kõiki botaanikareegleid hakkavad sinu värvimispäeval silmapilkselt ebemeid levitama võililled ja paplid.
5) Suruõhuvoolik, mis on sind siiani truult teeninud, otsustab kõige ebasobivamal momendil pauguga lõhkeda ja paagist väljapahisev suruõhk paiskab õhku kohutava tolmupilve.

jne

---

Üks praktiline näpunäide veel, mis vanadele tegijatele nii enesestmõistetav on, et ei tule meelde mainidagi:
Püstolit tuleb liigutada värvitava pinnaga paralleelselt. Algajate tavaline viga on, et püstolit liigutatakse poolringikujuliselt enda ees. Sellega muutub pidevalt püstoli kaugus ning värvijoa suund pinna suhtes. Tulemuseks on ebaühtlane värvikiht, mis ühest kohast jookseb ja teisest võib lausa krobeline olla.
Edasi-tagasi liigutuste lõpus tuleb püstoli link hetkeks lahti lasta. Uuesti vajutad alles siis kui käsi juba tagasi liigub ja on õige kiiruse saavutanud. Muidu saab käe hetkelises peatumiskohas värvikiht liiga paks ja läheb jooksma. Vähemalt nii olen näinud kogenud värvijaid tegemas ja kasutan ise sama nõksu.
Ega rohkem ei olegi lisada, muudkui harjuta-harjuta-harjuta!

[Veteran]

Härrasmehed eelpool ei ole veel maininud, kui vedelaks tuleks värv lahustada. Igal maalril omad nipid, ise kastan värvi sisse 3mm traadi ja vaatan, kuidas tilgub. On ka spets riistad viskoossuse mõõtmiseks. Liiga vedel värv katab kehvemini, läige tuleb rutem. Paksu värviga on see häda, et lased ja lased, läiget ei tulegi, tekib kananaha taoline pind. suuremate pindade , nt. auto katus, puhul on probleemiks ka see, et värvides ühte poolt langeb värviudu ka juba ok värvitud poolele ja paksema värvi puhul rikub sealse peegelpinna, sest sealne värv on juba jõudnud niipalju tarduda, et pealelangev uus värvi ei " sula" pinna sisse.
Auto värvimisel veel see tähtis, kus nurgast alustada. Nimelt jällegi see häda, et kui lõpetad, langeb jällegi uus värv eelnevalt kantud värvipinnale ja see " jatkukoht "peaks olema siis näiteks auto mingi nurk, mida värvides oleks värviudu sattumine minimaalne.
Veel on tähtis, et valgustus tagaks iga külje ja nurga piisava valgustatuse, et värvimisel ära tabada see läikiva pinna tekkimise moment ja värvi mitte jooksma lasta. Kogenud Võõbad liigutavad juba püstolit muidugi tunde järgi...
Terv. Veteran.

[Basilio]

Härrasmehed eelpool ei ole veel maininud, kui vedelaks tuleks värv lahustada. Igal maalril omad nipid, ise kastan värvi sisse 3mm traadi ja vaatan, kuidas tilgub. On ka spets riistad viskoossuse mõõtmiseks.

Õige! Mina kasutan ühe maalri juures nähtud nippi. Kui värv peale lahusti lisamist ja segamist tundub õige tilkuvusega olevat, siis värv püstolisse ja ilma õhuta vajutan korraks linki. Värv väljub puhtalt raskusjõu mõjul peene joana. Püstol peab olema horisontaalselt. Joa kaar näitab ilusti viskoossust. Eeldab muidugi mõningast kogemust, et milline kaar olema peab. Paks värv teeb lühikese ebaühtlase kaare, liiga vedel väga pika ja pideva. On näha et jookseb nagu vesi.
Kõige lollikindlam on minu jaoks olnud värvi katvuse katse. Puhtas purgis segades pritsin siseseinale tilgad ja vaatan, kuidas katab ja valgub. Liiga paks katab 100% ja valgub aeglaselt, liiga vedel paistab täiesti läbi ja valgub kiiresti ära. Paras kumab pisut läbi, aga katab ja valgub normaalselt. Esimene törts värvi tuleb alati mingile plekile lasta. Eks siis ole ka näha, mida värv teeb. Erinevad värvid on erineva valgumisega. On ette tulnud väga head, lollikindlat värvi, mis ei hakanud naljalt jooksma. Jäi läikima nagu peegel. On ka olnud värvi, mis pani hambaid kiristama ja mosse poritiiba 3 korda üle värvima. Lasin nii vähe peale, et veel peaaegu matt oli ja nii seisis tükk aega. Pärast 1-2 min seismist otsustas äkki kergelt kardinasse minna. Võimalik et oli ka minu viga, kogemusi vähe.

[Raudteehull]

Näpunäiteid kuhjaga.Mul omalgi ootab mingiaeg värvimine ees,kas kõik need näpunäited käivad ka kruntimise kohta??

[stihl]

... Kõik putukad kogu maakonnast lendavad lahusti lõhna peale kokku ja soovivad sinu äsjavärvitud pinnal enesetappu sooritada.
...enne kärvamist kuni 15cm pikkuse "traktorimustriga" raja trükkida.
...Vastu kõiki botaanikareegleid hakkavad sinu värvimispäeval silmapilkselt ebemeid levitama võililled ja paplid.
...jne

Väga hea ja vaimukas kirjeldus...
Nii ta kipub olema.

Muideks, mööda välismaa uunikutekogunemisi (ja isegi muuseume) tuiata, siis tähelepanelik silm näeb selliseid putukajälgi/voolamisi jms. värvivigu päris palju. Aga see ei ole oluline.
Mis viitab sellele, et nemad seal üldsegi mitte kõik ei vii oma raha kambritega värvikontoritele ja profimaalritele...vaid teevad ikka ise ka. Eriti sommid, svead, bennihillid (e. britid), flaamid jne jne.
(fritsud kippuvad vähe rikkamad olema, aga ega nüüd neilgi enam pikka pidu ei ole...)
Ja tehakse autosid oma kodus ja tagahoovis.

Lugesin hiljuti ühe briti vanahärra auto taastamislugu (Morris vms auto oli) ja tema oli lausa kirja pannud reeglid, kuidas autot tagahoovis üle värvida...
üks nõuanne, mis eriti meelde jäi, oli, et: Tõuse hommikul kell 4.00 üles (et siis on ju vähem olmetolmu ja putukaid), (mis mulle, isiklikult, ei kippunud väga sobima..., sest ega ma nüüd nii vana ka veel ei ole...aga see selleks...)

Samuti pole läänemaailmas probleeme tänapäeval ka lahusti baasil värvide hankimisega, ainult meie kohalikud müüjad kipuvad ju väitma, et "neid enam ei tehta" jms jama...
Edumeelsemad värvikontorid ka meil käivad ajaga kaasas: kähku lastakse arvutist avalduseblankett välja, kus paned kirja, mis aasta autole sul seda vanatüübi lahustivärvi vaja ja kohe saadki osta...(reklaami ei hakka siinkohal tegema)

Seega, soovin jõudu kõigile isetegijatele ja -katsetajaile.
Ja, nagu Basilio ütles, harjutada-harjutada ja nii 63 korda järjest...
Küll õnnestub.

[Janka]

Auto värvimisel veel see tähtis, kus nurgast alustada. Nimelt jällegi see häda, et kui lõpetad, langeb jällegi uus värv eelnevalt kantud värvipinnale ja see " jatkukoht "peaks olema siis näiteks auto mingi nurk, mida värvides oleks värviudu sattumine minimaalne.

Algajal soovitan sellise keerulise olukorra tekkimise vältimiseks lahutada auto keredetailid ja värvida need kõik eraldi. Siis jääb kere enda juures vaid katus, ukseraamid-piilarid ja poritiivad värvida ning teisse otsa jõudes ei ole algus veel jõudnud väga ära kuivada.
See tähendab uksed, kapotid ja kui on poltide või kruvidega kinnituvad poritiivad, siis need samuti värvida eraldi, omaette alustele panduna.

Koostamine nõuab hiljem muidugi suurt täpsust, valgeid pehmeid kindaid ja hoolikust, et midagi ära ei kraabi. Kindlasti tasub kasutada detailide paigaldamisel sõbra toetavat abikätt.

Alati ei ole see tülikas tegevus rakendatav (ajakulu suur), kuid kui tegemist suuremahuliste keretöödega (näit. projektikas, kus kõik nullini haljaks aetud), siis tasub ette võtta küll.

[hulgus]

Veel:
Värvimist alusta kõigepealt servadest, siis keskelt suurelt üle. Hiljem servi värvides võib kergelt palju saada.
Vanad värvijad soovitasid esimese kihi imekergelt peale tolmutada (nii, et krunt alt läbi kumaks) ja siis mõne minuti pärast (sõltub jälle värvist ja tingimustest) lased katva kihi peale. Hoiab päris heasti voolamist ära.
Poolkaarekujulist liigutamist juba mainiti, soovitan ka mitte vahetada detaili peal püstoli suunda. Tõmbad ühe pika liigutuse, üle ääre, näpp päästikul ja tagasi jälle lõpp üle ääre. Kui detaili peal päästikut vajutada, on jooksmine garanteeritud

Üks väljakujunenud tava kah: alati demonteeri niipalju detaile, kui võimalik ja värvi neid ühekaupa, oluliselt lihtsam kui pärast "kokkuliimitud" detaile lahti kangutada. Ettevalmistus kah lihtsam.

[Feeliks_Jalgraud]

Kui englismannide keelt mõikad, siis saad siit algteadmised kätte!
http://www.mig-welding.co.uk/spray-painting.htm

[kuvalda]

ei tee uut teemat ja küsin: kui värv on valgunud, siis lihvin selle koha peene liivapaberiga 1500? aha kas ilmtingimata tuleb see koht üle värvida, või aitab üle poleerimine ka?

[Feeliks_Jalgraud]

Kui krunti välja ei nühi, siis pole ju mõtet uuesti värvida(Piisab poleerimisest) Eeldusel, et sa asja ei laki.

[reljo86]

Kui ikka krundini läbi ei lihvi ega krunt ka kuidagi alt kumama ei hakka, lihvi veel 2000...2500-ga üle ja poleeri. Lihvimisel kasuta kõva ja siledat klotsi vms ning vaata kah vahepeal, mis pinnaga toimub.

[ryblik1]

esimesed viis värvimistööd võid maha kanda. vb kuuendast alates hakkab nagu kohale jõudma mis käib mis surve ja mis järjekorra ja millise puhastusega.
eriti lahe on kui keegi sõber on enne värvimist oma higise käega käinud eeltööd katsumas. siis on selline hea käpajälg kuhu värv peale ei hakka.
ning ka lahe on kui oled unustanud mõned vahed katta ja vahest viskab tolmu välja laki sisse.
ning ka kõikvõimalikud lendavad anomaaliad. kunagi sai kambris värvitud üks ilus volvo üle ja tippude tipp oli see et järgmine hommik selgus et kambris oli olnud umbes viis sääske. ja nad ilusasti kõik valinud omale eridetailid enesetapuks. õnn oli et lakki oli lastud enam kui kolm kihti. sai ka sääsed välja poleerida.
üldiselt kui teed ilma kambrita siis ehita alsustuseks, sellesse ruumi kus teed, ventilatsiooni torud sisse koos mootoriga. muidu sured värvi pilve sees ja ted ise kapotile traktori jälgi. ning korja küla pealt kõik prozektorid omale kokku sest valgus on värvimise juures enam kui tähtis.
vesivärvi ja lakiga ei soovita üldse proovida.
ise olen viimasel ajal teinud detailide kaupa värvimist siis saab ka lihtsamini ümber teha kui on vaja. saab ka kõik servad ja nukatagused üle lasta. jooksvad kohad saab üldiselt 2500 paberi ja kolme erineva pastaga üle lastes. kuid eriti oluline on mitte liiast ära lihvida.
samas lohuta ennast esimene vasikas läheb ikka aia taha.

[Basilio]

Valgustuse koha pealt niipalju et tegin kunagi kiiruga garaaþis värvimiseks hädalambi, mis toimib siiamaani. Kuuri all vedeles veneaegne põrandalamp. Pika varrega ja raske taldrikjalaga. Selle varre otsa istus DRL-i pesa (tänavavalgustuslamp) nagu rusikas silmaauku. Isegi vint sobis. 400W DRL pirn ja drossel olid ka olemas. Juhe taha ja valmis oligi. Valgeks lubjatud seintega garaazis valgust nii et pane või päikeseprillid ette! Ainult väga ettevaatlikult ringi tuli tõsta, kuna lampe oli üksainus. Juhe kipub kergesti värvitud pinna vastu minema või tõmbab midagi kaela. Abilambiks 150W käepidemega proþektor ja ajas asja ära.

Betoonpõrand on kõva tolmama, pühi nii palju kui tahad. Katsin selle enne värvimist ajalehtedega ja kastsin kastekannuga üle. Ajalehed jätavad ka põranda puhta(ma)ks, ainult taldade külge kipuvad kleepuma raiped, kui värvimine juba täies hoos ja värviudu igale poole jõudnud.

[Feeliks_Jalgraud]

5l kanku "mira" nakkekt. 1/8Veega ära lahjendada ja garaazi põrandale(Mis on eelnevalt ära puhastatud) värvirulliga maha kanda. Pärast võid põrandat pesta veega, saad tolmust ilusti lahti.Jätab betooni peale sellise kummi sarnase kihi.
Eeldab muidugi siledat betoonpinda!

[vant]

5l kanku "mira" nakkekt. 1/8Veega ära lahjendada ja garaazi põrandale(Mis on eelnevalt ära puhastatud) värvirulliga maha kanda. Pärast võid põrandat pesta veega, saad tolmust ilusti lahti.Jätab betooni peale sellise kummi sarnase kihi.
Eeldab muidugi siledat betoonpinda!

Ja mida see nake või niiskustõke vms. iganes sellele siledale ehk eeldatavasti kopteriga lihvitud pinnale juurde annab? Oma garaaþi põrand sai sel viisil üle hõõrutud ja ei näe küll vajadust seda miski niiskustõkkega tuunida.

[Feeliks_Jalgraud]

Annab juurde seda, et tolmama ei hakka, ning parem on pesta pärast.

Aga kulub see möga sealt mingi ajaga nii või naa ära(Naastrehvid jms. kulutab ära lihtsalt.)