1978 Chevy Van 5,7 V8
#61

Elektrilise toorega karpadel on vaja vaid ühte vooluotsa mis saaks toite sel ajal kui süüde sees on, ei mingit kosmosetehnikat.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#62

Kuna karpa pole veel kohale jõudnud, siis olen vahepeal lihtsalt näppinud, uurinud ja plaani pidanud.
Nädalavahetusel sai ära toodud kaks kolmekohalist pikka pinki, GM toode vist (tuvavööde kirjade järgi otsustades), jalgade laius sobib ka olemasolevate kinnitustega, kuigi pingid said välja tõstetud Dodge Ram Van'ist. Täpsem kinnitusviis tuleb hiljem välja mõelda.
Selgus, et masinal on ainus töötav pidur seisupidur. Sõidupidur mingeid toimimise märke ei ilmutanud. Ilmselt on pika seismisega silindrid kinni jäänud. Kui karpa käes ja masinat liigutada saab, võtan eesmised pidurid kohe ette ning üksiti vahetan ka pidurivedeliku ära. Kuna praegusel seisuplatsil põhja alla väga roomama ei pääse, siis piduritorustiku seisukord on teadmata, sisetunne ütleb, et tuleks vist liited ja vasktorud valmis osta.
Mis süsteemiga sellel pillil signaal peaks toimima? Vaakumiga või tavalisel viisil elektriga? Igatahes pole kumbki buss veel signaalipiuksugi teinud.
Teine väga põnev nähtus- taas on isolatsioonimaterjalina penoplasti pruugitud. Mingi viimane Pariisi mood? Kuigi ta otseselt kahjulik vist ei ole, siis minumeelest ei ole tegemist ikkagi autokere soojustamiseks mõeldud asjaga.
Kolmandaks on elektrisüsteemi kummalisel viisil ümber ehitatud, armatuuri kohale lakke miski kast tehtud, kus hulk lüliteid, kõlariaugud ja maki koht. Seal sees on totaalne juhtmete ussipesa, milles korra loomiseks tuleb vist algatuseks kõik maha lõigata ja vajalikud funktsioonid ise vedada.
Vasta
#63

Pidurite viga on tõenäoliselt juba torustikus. Esi sillal on koht kuhu sodi koguneb ja sinna alla jääb ka piduritoru mis roostetab läbi. Kindlast enne sõita proovimist tee pidurid korda eriti taga pidurid. Automaatkastiga autol on see väga oluline, et vedaval sillal pidurid toimiks. Muidu vähe libedamal pinnal
auto ei peatu vaid esi rattad lohisevad.
Juhtmetega on nii, et lae all võivad olla lisa valgustite (salongis) lülitite koht. Enne läbilõikamist lihtsalt haruta ja vaata kuhu midagi läheb. Juhtmete uuesti kokku liitmine on jällegi rikkevõimaluste juurde loomine.
Jõudu tegutsemiseks.
Vasta
#64

Lõpuks jõudis karpa kohale. Paar nädalat vedeles tollis, telli veel nö "omamaise" vahendaja kaudu midagi.
Igatahes sai karpa täna puhtaks pestud, tihendi tegin juba varem vana karpa järgi valmis. Vastavalt isadepäevaüleskutsele võtan homme pere kaasa, et uus süda ühiselt installeerida. Ainus võimalik takistus, mis siin veel leiduda võib, on kaks puuduvat kinnituspolti. Pikad poldid on mingi huvitava sammuga keermega (tollkeere?), nendele sarnase keermega lühikesi polte ma oma vidinate hulgast ei leidnud. Eks homme paistab.
Vasta
#65

Sai uus karpa peale aretatud. Päris kindel ei saa olla kõikide vaakumvoolikute õiges paigutuses, peab hakkama internetist pilte ja jooniseid otsima, et kuidas need asjad siis käia võiksid.
Kaks polti jäid ka hetkel oma kohale panemata, kui kuskilt õiged leian, siis saavad külge. Igatahes käivituskatsel võttis hääled sisse, kuigi ainult korraks. Eks järgmisel nädalavahetusel arendan edasi, kui ehk maa taas mustaks on saanud, siis liigutan ta kuhugi, kus pidureid ka tegema pääseb.
Vasta
#66

Eile õhtul sai pikemalt Quadrajet karburaatorite teemasid internetis lahatud ning said selgeks järgnevad tõsiasjad:
1. korras ning õigesti häälestatud Qjet on parim võmalik karpa antud mootorile, tagades parima kw/l suhte.
2. Maarjamaal sellist meest ei leidu, kes selle häälestamises kodus oleks.

Kuna tegemist on suhteliselt keeruka süsteemiga, mis sisaldab tühikäigumootorit, kiirenduspumpa, põhilõõre ning abilõõre ning mille abil juhitakse rohkeid vaakumklappe (jagaja süütenurga muutmiseks, piduri- ja roolivõimendi juhtimiseks, automaatse tooreklapi juhtimiseks), on võimalusi vigade tekkeks rohkelt.

Minu tegevusplaan esialgu on selline:
1. kontrollida ning vajadusel vahetada kõik vaakumvoolikud, häälestamise ajaks ilmselt teen kõik otsad pimedaks, kütusevoolikule panen vahele lisafiltri, mille kaudu saab kontrollida kütuse pealevoolu.
2. Proovida paika ajada tühikäik (reguleeritakse kahe nõelkruviga).
3. kontrollida segusiibrite tihedust
4. manualis näpuga järge ajades proovida reguleerida põhilõõri segu.

Loogika ütleb, et alustama peaks hoopis silindrisurvete mõõtmisest, aga kuna eelmise karpaga käis see mootor nagu kell, siis jätan selle hetkel vahele.
Vasta
#67

Karpa teemadest kõrvale põigates: on kellelgi ideid, kuidas nn "Þiguli katuseluuki" ehk siis aftermarket luuki vett pidama saada. Mingi debiilik eelnevate omanike hulgast on sellise asja paigaldanud, kuna ma sellise küsimuse püstitanud olen, siis võite ise arvata, kuidas asi õnnestus. Silikooni tihendi vahele pressimisest ei olnud abi, luuk tilgub (või pigem voolab) nii raami kui klaasi vahelt.
Tean, et luugi ava kinnikeevitamine ei anna mõistlikku tulemust, ainus võimalus luugist loobuda on katuse vahetus.
Aga kas tänapäevaste materjalidega on kuidagi võimalik vähemalt luugi raami pidama saada. Kui kogu süsteem laiali kiskuda, toorkummi tihenduseks vahele sättida või lausa vulkaniseerida? Teha vaigust raam luugi ja katuse vahele ning proovida seda tihendada?
Vasta
#68

Käib. Aga tühikäik on kõrva järgi ca 2000 rpm, seda täiesti kinni keeratud tühikäigukruvidega. Pöördesse läheb kenasti.
Eks peab hakkama interneti teadust tudeerima, et tühikäik normaalseks saada. Loodan, et ei ole liiga suure läbilaskevõimega karpa, väga nöök oleks uut otsima hkata.
Vasta
#69

(13-11-2009, 19:57 PM)Steelrider Kirjutas:  kuidas nn "Þiguli katuseluuki" ehk siis aftermarket luuki vett pidama saada.

Ega luuk ise peagi veekindel olema. Äravool on tähtis, kui BMW tehaseluuk hakkas läbi ajama, piisas äravoolu puhastamisest tamiiliga vöi vasktraadiga. Lahtijäetud luuk parkimisel päikese käes (et salong oleks jahe) kogub igasugust prahti sinna.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#70

Neil "Finlandia" (heal lapsel palju nimesid Big Grin) luukidel (erinevalt originaalidest) ei ole mingeid äravoole. Mul peaks paar sellist kuskil vedelema, mis enne mahavõtmist enam-vähem pidasid - kui huvi, siis võin välja otsida.
Vasta
#71

Kui üle on, siis võin ju proovida luuki vahetada, kuigi ma kahtlustan, et vee mittepidamine tuleneb eeskätt kaksikkumerast katuseprofiilist ja sellega sobimatust luugi kujust.

Karpa teemadega olen tuhninud tqhq foorumis ja igasugu välismaistes kohtades, kuigi asi pisut takerdub (erialase) keeleprobleemi taha. Olulisemad asjad, mis ma siiani leidnud olen:

http://www.cadillac.pri.ee/67/QJet_troubleshoot.pdf
http://www.tocmp.com/manuals/Carbs/Roche.../index.htm

Sealt olen välja lugenud, et stock mootorile (vähemalt sellise mahuga) läheb stock karpa läbilaskevõimest hoolimata.
Paraku on elukorraldus hetkel selline, et bussi näppima saan heal juhul mõneks tunniks nädalavahetusel.
Karpa juures ongi järgnevaks tegevuseks uuesti maha monteerimine, uuesti põhjalik pesu ning alumisel küljel asuvate õhukanalite/düüside kontroll veendumaks, et ma isetehtud tihendiga mõnda kanalit kinni ei matnud. Lisaks kontrollin "power piston"-i (omakeelset vastet pakkuda tõesti ei oska) korrasolekut ning võrdlen vana karpa nõelte mõõte praegusega.
Vasta
#72

Kas Power piston pole mitte kiirenduspump?
Vasta
#73

Kiirendus pump on "accelerator pump" ning sellest on juhendites mitmel pool juttu. "Power piston" on kolb vertikaalses kanalis, mis toetub vedrule ning mida peaks allapoole (vastu vedru survet) liigutama sisselaskekollektori vaakum. "Power piston"-i külge kinnituvad nõelad, mis reguleerivad peakanalitest kõigis tööreziimides kütuse etteandmist. Abilõõri kütuse liikumist reguleerivad lisaks eraldi nõelad, mis on otseselt ühendatud abilõõri õhuklapiga, kaudselt ka kõigi segusiibritega.

Mul on tekkinud teatav kahtlus, et vb olen power pistoni vaakumkanali kinni matnud ning sellest ka algne liigrikas segu ning tühikäigu segukruvide tundetus.
Vasta
#74

Mõtlesin karburaatori seadistuse üle... Kui karburaatori ja kollektori vaheline tihend on hõreda võitu, siis on ehk kollektoris vaakumit sedavõrd vähe, et "power piston" on ülemises asendis, seega satub kollektorisse liiga palju nii õhku kui kütust, mis tingibki liiga kõrged tühikäigupöörded, kõrgete pöörete varju jääb ka sellisel puhul tekkiv ebaühtlane mootori töö.
Seega- rohkem hoolikust karpa tagasi monteerimisel.
Vasta
#75

(19-11-2009, 22:57 PM)Steelrider Kirjutas:  Kui karburaatori ja kollektori vaheline tihend on hõreda võitu,

Sama kehtib isegi rohkem sisselaskekollektori ja mootoriploki kohta. Kui sisse ja väljalase ühel pool (UAZ-id näiteks), siis oli sage viga, mis avaldus gaasipedaali vabastamisel valju vilistamisena.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#76

Kuna eelmise omaniku käes Edelbrocki karpaga käis masin nagu kell, ühtlasel tühikäigul, läks pöördesse ning ei longanud üldse, siis selle julgeks välistada.
Vasta
#77

Eile sai karpaalune tihend vahetatud, sümptomid muutusid kardinaalselt. Nüüd ei käi mootor enam peast ega p***st, pooled pütid ehk töötavad, tühikäiku ei ole, peab varbaga gaasi hoidma, pöördesse ei lähe. Vastavalt diagnoosilistile tõdesin, et selliseid probleeme võivad põhjustada paljud asjad.

Selgitasin välja ka karpa numbri.
Vana karpa on 17058213 - valmistatud 1978 aastal, lubatud kasutada kõikjal peale California, paigaldatud Chevy'le, automaatkastiga mootorile, mis ei ole eriline üllatus. Originaalkarpa.
Uus karpa on 7045213 - valmistatud 1975 aastal, muu jutt sama va et tegemist on konkreetselt nimetuse "truck" alla mahtuvatele sõidukile mõeldud seadmega.
Seadistamise dokumendis leiduvast paberist nähtub, et peadüüs ("jet") on 68(mida?ühik?), nõel ("rod"- tõlgitakse vist nõelaks) 32, vedru nr 7029862, abinõela tähis CP peadüüsi pindala 2,8274, abidüüsi pindala 3,1008.

Igatahes on selge, et tegu on omadustelt sobiva karpaga, tuleb ainult välja selgitada, miks ta töötada ei taha.
Vasta
#78

Karburaatori juures on tähtis, et tal kõik liitepinnad sirged oleks. Aja jooksul võivad kaaned/detailid pingete tõttu pisut kõverduda ja siis tekivad sisemised lekked ning reguleerimine osutub võimatuks (segukruvi ei mõika). Mõned karburaatorid on tuntud selle probleemi poolest (ingl keeles warping). Lahendus on sileda pinna (peegel nt) peal peene liivapaberiga lihvimisest (ingl keeles lapping). Kõigepealt veendu, et sul seda probleemi poleks. Teiseks kuluvaks kohaks on seguklapi (butterfly valve) võll. Liigne lõtk on kurjast. Edasi nõelklapp peab korras olema. Segukruvi koonusots peab korras olema, sinna võib tekkida rant kui liiga tugevalt sisse on keeratud. Loomulikult tihendid peavad korras olema ning auke mitte katma, see on sul õige lähenemine.
Jõudu!
Vasta
#79

Nädala keskel sain remontkomplekti (peamiselt tihendid) kätte. Täna võtsin karpa uuesti maha, võtsin laiali ja vahetasin ülemise tihendi ära. Üldiseks murede põhjustajaks julgen pidada "power pistonit", mis oli täiesti kinni. Aitasin ta liikuma ning ladusin karpa kokku. Viimast kruvi pingutades avastasin laua pealt ühe vidina, mis ujukikambris peaks käima, seega pean selle lego järgmisel nädalal veel korra laiali võtma, enne kui ta peale tagasi panen ja proovima hakkan.
Vasta
#80

Margus, kes Tartus automaatkaste parandas, oli mees kes julges QJettidega tegelda. Kui mul enda karpa viimati nöökis, oli ta kahjuks Norras ja selle autoremondiäri siin ära lõpetanud. Niipalju kui ise seda QJeti hääldeajamise asja uurinud olen, siis oleks seal normaalseks häälestamiseks vaja komplekti erinevate pingetega vedrudest +erinevate läbimõõtudega nõelad jmt. Usun, et oled ise ka seda pikka eepost lugenud, kus on samm sammult kirjas, mis ja kuidas. Kui hädasolevaid QJeti mehi rohkem oleks, siis võiks ju kogu selle häälestamiseks vajaliku arsenali keegi sisse osta ja hakata teenust tegema - aga tundub, et vaatamata selle konkreetse karpa masslevikule ei tasu asi ennast ära.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne