[onuaugust]

Narva kukkus tagant ära ja majapidamine tiksus 2,5 tundi bensugeneka peal.

Aga miks siis mitte tuulegeneka?

[Timm]

Järelikult siis tuulikut püsti ei olnud

[Basilio]

Aga miks siis mitte tuulegeneka?

Hea küsimus! Oleks mul aega mutiveskigi valmis ehitada! Praegu on suhe selline, et tegemata töid on 1 000 000, käsi on 2 ja mind on 1. No ei jagu kurat kuidagi!

[pontu6]

Mul asi edeneb. Vähendatud mudel on juba valmis.

[Ranno]

Millal elektrit hakkab tootma. Kas keegi on tulemuseni ka jõudnud?

[Basilio]

Mul asi edeneb. Vähendatud mudel on juba valmis.

Üsna mõistlik tegu enne mudel teha ja kasvõi toas ventilaatoriga katsetada. Jõudu!

[pontu6]

Tuult ainult ei olnud...

http://www.youtube.com/watch?v=0fClzyJFBNI

Aga siiski töötas!

[pontu6]

http://www.youtube.com/watch?v=VCXqfY7IYb0

[Basilio]

Elustaks pisut varjusurmas olevat teemat. Pole aega (ja viitsimist) olnud asjaga tegeleda.
Plaan on suvel päikesega pesuvett soojendada. Mitte niisama mustaks värvitud tünnis, aga tuli mõte kasutada vanu aknaid, vasktorusid, 8-kihilist vineeri ja plekki, mis muidu niisama kasutult vedelevad, ja ehitada päikesekollektor. Naabri käest sain keskkütteboileri, millel on kahekordsed seinad. Välimises nõus tsirkuleeriv vesi soojendab sisemist nõud. Veneaegne käsitöö, kuulikindlast plekist. Selline kahekordne nõu andis mõtte kasutada päikesepaneelis auto jahutusvedelikku. Ei ole hirmu et öökülmadega süsteem lõhki läheks. Põhimõtteliselt võiks selle talvekski niisama jätta. Ei juhtu midagi.
Tünni paneks majja sisse ja isoleeriks korralikult ära.
Vedelikku tuleb pumbaga ringi ajada. Kavatsen netist tellida. Hetkel seisab raha taga. Tellisin ka peotäie erineva temperatuuriga bimetall-termostaatlüliteid, mis lülitavad vastavalt temperatuurile pumpa sisse ja välja. Ei ole ju mõtet külma vedelikku ringi ajada, kui päike ei paista.
Boiler on plaanis ühendada nii, et kraane keerates lastakse soe vesi olenevalt temperatuurist kas otse maja soojavee torustikku või läbi elektriboileri. Hiljem võib juurde aretada igasugu automaatikat ja miks mitte ajada pumpa ringi päikesepatareilt saadava vooluga. Selle mõttega tellin tsirkulatsioonpumba 12-voldise. Esialgu on vaja aga päikesekollektor ise valmis ehitada ja ära katsetada.
Kogu projekti mõte on suvel elektrit kokku hoida, kuna seda läheb sel ajal kõige rohkem just külma trassivee soojendamise peale. Ei ole ju mõtet päikese või tuulega elektrit toota, et siis sellega vett soojendada, kui võib päikesega otse vett soojendada! Püüan läbi ajada olemasolevate materjalidega ja võimalikult vähe raha kulutada.
Projekt mõlgub meeles juba aastaid. Loodetavasti on sel kevadel/suvel piisavalt aega asi lõpuks ära teha.

[Timm]

Edu Sulle, Basilio. Päikeseenergia kasutamise poole pealt pistan ka oma mõttetera sisse. Kui juhtub silma mõni vana lammutamist vajav grafoprojektor (a'la mida koolides kunagi kasutati, suure lambi ja läätsedega kast...), siis tirida sealt pealt ära see suur Fresneli lääts (A4 suurune) ja panna see päiksega tünni soendama. Ajab vee edukalt keemagi(sõltub muidugi tünni suurusest). Muuseas, maasoojuspumbad kasutavad vedelikuna mitte vett, vaid piiritust. Pidavat parem olema.

Ps: konkreetselt ise oleksin sellisest läätsest (või suuremastki) huvitatud, sarnase projekti jaoks.

Väike video, mida saab läätsede, päikese ja veega teha.

http://www.youtube.com/watch?v=LNJx4eC5ZLw

[Basilio]

Isu tekitamiseks kõigile nokitsejatele mainiks kirvereeglit, et igale maakera ruutmeetrile langeb keskmiselt 1000W jagu päikeseenergiat! No nii väidetakse. Kogu traagika on selle kättesaamises. Siiani osatakse elektriks või soojuseks muuta tühine osa sellest. Et saada arvestatavat võimsust, tuleb päikeseenergiat kokku korjata suurelt pinnalt, mis läheb kalliks. Aga seegi on asi!

[aavu]

suur Fresneli lääts (A4 suurune)Ps: konkreetselt ise oleksin sellisest läätsest (või suuremastki) huvitatud, sarnase projekti jaoks.

Vene ajal olid bussidel siuksed tagaakna peal, et laiendada tahavaatevälja. Kas need sobivad, ei tea, sest need vist hajutavad.
Peeglitega saab suuremalt pinnalt energiat koondada.

[Timm]

Ja just peeglitega toimivadki osad päikeseelektrijaamad. Arvutijuhtimisega suunatakse valgus individuaalsetelt peeglipaneelidelt ühe suure torni tippu, kus valgusest tekitet kuumus elektrienergiaks muudetakse.

[Ryhkija]

Ps: konkreetselt ise oleksin sellisest läätsest (või suuremastki) huvitatud, sarnase projekti jaoks.

Otsides pisikest, pangakaardisuurust frenseli lääts-luupi komistasin ka A4-le, ehk sobib see: http://www.koolidevarustus.ee/cms/pood/5/28

[Basilio]

Läätsest palju lihtsam on leida suur nõguspeegel- töökodade, farmide katustel on veel unustatud NL aegseid prozektoreid. Kui muust on ajahammas jagu saanud, siis klaasist lambitagune peegel läigib endiselt. Timm, küsi mõnelt suurelt onult, nad aitavad, imestavad vaid et siiamaale pole märganud maha võtta.

Veel üks koht, kust saada nõguspeeglit on veduridepoo. Veneaegsetel veduritel on katusel päris uhke proþektor. Tean, sest tõin kunagi Emexist lammutatava veduri proþektori peegli koju. Teenib siiani hoovivalgustina, DRL lamp sees. Väga kvaliteetne ja ilmastikukindel peegel. Hõbedakiht maha ei tule, kuigi on ilma korpuseta mingi 15 aastat juba kurja ilma käes olnud!

---

Nonii! Kirjutasin korra siin oma plaanist päikesega vett soojendada. Projekt on küll veel pooleli ja õiget radiaatorit pole kätte juhtunud, aga mingi katsevariant sai äsja üles ja töötab praegu!
Kuuri katusel on umbes 45 kraadise nurga all vanast aknast jm käepärastest materjalidest päikesepaneel. Põhja soojustasin õhukese vahtplastiga ja katsin musta mattvärviga üle värvitud plekiga. See viimane läks päikese käes julmalt tuliseks juba siis kui klaasi veel pealgi ei olnud. Radiaatoriks panin hädaga mingi vana külmutusagregaadi või tont teab mille radika. Vedeles iidamast-aadamast jalus. Keermed avades olid veel korralikud ja radikas ise terve. Paraku on radikas väga väike... Kui kellelgi on pakkuda suurem lame (plekist)radiaator, siis oleksin tänulik.
Radiaatori külge panin termostaatlüliti, mis lülitab pumpa sisse-välja. Pole ju mõtet jaheda ilmaga vett ringi ajada. Valisin esialgu 40 kraadise. Varuks on veel 35, 45, 50 ja 55 kraadised. Eks peab proovima.
Pump töötab ilusti ja vaikselt. Paak on suur ja hirmus raske. Punnisime selle kahe mehega sauna nurka püsti. Esialgu on ühendatud ainult n.n. väline ring, mis peaks tarbevett kütma. Vaatame, kas kirjamargi suurune radiaator vähemalt selle suudab soojaks ajada. Ringi maht on umbes 35L. Tarbevett peaks paaki mahtuma silma järgi 200L. See vajab oluliselt suuremat küttepinda.
Eile õhtul panin paneelile klaasi peale. Enne torkasin radikale kraadiklaasi seltsiks. Veranda aknast näeb näidu ilusti ära. Pilves ilmaga tekkis klaasi alla paari tunniga 45 kraadi sooja!
Täna paistab päike ja kuna olin pumbal ööseks igaks juhuks toite välja lülitanud, siis avastasin lõuna ajal, et temperatuur on klaasi all 90 kraadi ja vesi on radiaatoris keema minemas!
Panin pumba kähku tööle ja paagi ülemine kolmandik soojenes mõne minutiga. Paneelis langes temperatuur tunni ajaga 50-le kraadile. Soojusvahetus toimib! Oleks aga rohkem küttepinda!
Paak tuleb ka muidugi korralikult ära isoleerida, pole veel jõudnud.

[Basilio]

Praegu on nii, et paak kütab jahedat sauna ega jõuagi soojaks minna, sest jahutav pind on hetkel suurem kui soojendav. Tasakaal tekib, kui paak on leigeks läinud ja paneelis temperatuur 50 kraadi. Pauerit on vaja! Arvan et kuluks ära 3 keskkütteradiaatorit. Neid ribilisi vene malmradiaatoreid paar tükki on, aga need on liiga rasked katusele vinnamiseks. Kogu konstrui tuleks ringi teha jne. Vaja oleks midagi kergemat ja lamedamat. Olen veel mõelnud häda korral kuuris vedelevast vasktorust ise radiaator teha, aga pole aega nikerdada. Mõte oli et keeraks toru tasapinnaliselt sinka-vonka kõveraks ja kinnitaks klambritega mustaks värvitud plekile. Termopastat vahele et soojusülekanne pleki ja toru vahel võimalikult hea oleks ja peaks kütma küll.

[kavalpea]

Pauerit on vaja! Arvan et kuluks ära 3 keskkütteradiaatorit. Neid ribilisi vene malmradiaatoreid paar tükki on, aga need on liiga rasked katusele vinnamiseks. Kogu konstrui tuleks ringi teha jne. Vaja oleks midagi kergemat ja lamedamat.

Aga äkki mõned sõiduauto jahutusradikad paralleelselt ühendades saad piisava pindala? Sõiduauto radikad tänapäeval teadupärast õhukesed ja kergest alumiiniumist, paremad kui vask või (takka hullemaks) malmradikad.

[Aspelund]

Lasnamäe majade elanikele on tuttavad lamedad plekkradiaatorid. Need peaks ehk kõige efektiivsemad olema.

Äkki mõnel radiaatorite müügi/paigaldamisega tegelejal vedeleb vanu jalus ja vanametalli hinna eest saaks mõne kätte?

A.

[Janka]

Neist lamedatest radikatest parem lahendus on tegelikult ikkagi plokk, mis valmistet vasktorudest välisläbimõõduga alates 4-5cm, aga kalliks läheb sel juhul see ehitamine.
Toru parem juba selle poolest, et alati asub tema pinnast teatud osa risti temale langeva energia kiirgusega.

Aga on ka odavaid ja seejuures üsna kobedaid võimalusi:
http://www.paikesekyte.ee/kasutajate-art...torid.html

Päikest!

[Basilio]

Korraliku ja hea kasuteguriga päikesekütte ehitamiseks läheb raha nii palju, et asi ei tasu ennast enam äragi. Minul ntx läheb suvel elektriboileriga vee soojendamiseks 150 EEK, talvel 100-120EEK kuus. Talvel läheb vähem seetõttu, et võetakse läbi keskkütteboileri eelsoojendatud vett. Kui nüüd paarkümmend tonni päikesekütte alla panna, tuleb tasuvusaeg parimal juhul 25-30aastat, arvestades 5 kuud aastas piisavalt päikeserohkeks! Tegelikult võibolla ei jõuagi plussi. Asja point on ära kasutada mõttetult vedelev materjal, mis muidu läheks prügimäele või vanarauda. Kui hästi õnnestub, saan ka teistele eeskujuks ja nõuandjaks olla.
Igasugused plekkradikad peaks OK olema. Olen näinud ka malmradikatega süsteemi, aga seda kuuri katusele ei vinna - kole raske. Oli ehitatud maa peale puukasti sisse püsti ja isoleeritud paak läheduses. Mulle maa peal jalus olev kast hästi ei sobi.