19-03-2010, 00:22 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2010, 03:23 AM ja muutjaks oli ferdinand.)
Kaua sa ikka sõidad kapitalistlike röövvallutajate kavala strateegiana hulgaliselt meie töölisrahva hulka paisatud välismaa sõidukite esindajaga? Just seepärast olen juba pikema aja vältel nillinud, pikk ilanire suunurgas, vanemate vene autode ja mootorrataste internetikuulutusi. Kuni viimase ajani on mõistuseraas siiski takistanud ebamõistlike ja ebamajanduslike otsuste tegemist.
Kuid nüüd mõned päevad tagasi, lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna, käsi ise haaras telefoni järele, sõrmed valisid numbri, ning enne kui ma arugi sain oli peaaegu uhiuue auto peaaegu kindel ostmine peaaegu kokku lepitud.
Pakkumisel oli piltide järgi igati birljantses korras iþ-kombi, otse loomulikult paiknes see Tartus,(tegelt veel loogilisem oleks olnud ntx Narva v Valga) st reeglina ei asu ükski mulle huvi pakkuv sõiduk mõistlikus vaateulatuses. Kuna huvi oli juba tõsine ja piltide põhjal oli kujunenud otsus auto ära tuua siis otsustasin Tartusse bussiga sõita ning tagasi juba sellesama moskvitðiga.
Kohale jõudes ehmatus väga suur ei olnudki. Masin täiesti käivitus, sõitis, pidurdas ja pööras igati eeskujulikult. Ülevaatusele minemisest ei saanud kahjuks juttugi olla, ilma korduvülevaatust määramata ülevaatust läbida ei olnud erilist lootust. Kordusülevaatusele aga Tartusse tagasi sõita ka ei oleks tahtnud. Lisaks ei ole auto registreerimismärgi tõttu otstarbekas ülevaatust enne maikuud teha. Seega otsustasin sõita ilma ülevaatuseta "remondikohta".
Suurimateks probleemideks osutusid mittepõlevad tuled ja kojamehed. Suunatuled õnnestus kaitsmete ja juhtmete mudimisega tööle saada, piduritulesid mitte.
Igatahes kulges asi sedamoodi, et sai käidud kohalikus autoinspektsioonis, auto ära vormistatud ja asutud pikemale reisile pealinna poole. Adavere bistroo juures esimene peatus:
Igaks juhuks parkisin võimalikult akna alla nähtavale, et koguaeg oleks auto silmanurgast näha- ikkagi peaaegu uus auto, värv veel isegi kohati läigib, äkki tuleb mõni maanteeröövlite kamp, vanasti ikka rööviti uuemaid autosid. Seekord läks õnneks.
Kuid nüüd mõned päevad tagasi, lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna, käsi ise haaras telefoni järele, sõrmed valisid numbri, ning enne kui ma arugi sain oli peaaegu uhiuue auto peaaegu kindel ostmine peaaegu kokku lepitud.
Pakkumisel oli piltide järgi igati birljantses korras iþ-kombi, otse loomulikult paiknes see Tartus,(tegelt veel loogilisem oleks olnud ntx Narva v Valga) st reeglina ei asu ükski mulle huvi pakkuv sõiduk mõistlikus vaateulatuses. Kuna huvi oli juba tõsine ja piltide põhjal oli kujunenud otsus auto ära tuua siis otsustasin Tartusse bussiga sõita ning tagasi juba sellesama moskvitðiga.
Kohale jõudes ehmatus väga suur ei olnudki. Masin täiesti käivitus, sõitis, pidurdas ja pööras igati eeskujulikult. Ülevaatusele minemisest ei saanud kahjuks juttugi olla, ilma korduvülevaatust määramata ülevaatust läbida ei olnud erilist lootust. Kordusülevaatusele aga Tartusse tagasi sõita ka ei oleks tahtnud. Lisaks ei ole auto registreerimismärgi tõttu otstarbekas ülevaatust enne maikuud teha. Seega otsustasin sõita ilma ülevaatuseta "remondikohta".
Suurimateks probleemideks osutusid mittepõlevad tuled ja kojamehed. Suunatuled õnnestus kaitsmete ja juhtmete mudimisega tööle saada, piduritulesid mitte.
Igatahes kulges asi sedamoodi, et sai käidud kohalikus autoinspektsioonis, auto ära vormistatud ja asutud pikemale reisile pealinna poole. Adavere bistroo juures esimene peatus:
Igaks juhuks parkisin võimalikult akna alla nähtavale, et koguaeg oleks auto silmanurgast näha- ikkagi peaaegu uus auto, värv veel isegi kohati läigib, äkki tuleb mõni maanteeröövlite kamp, vanasti ikka rööviti uuemaid autosid. Seekord läks õnneks.