[svenson]

hea, et ma seda teemat juhtusin eile õhtul lugema, täna oligi vaja üks kaitseväe Gaz-66 käima panna ja sellega üks rekka lumehangest välja tõmmata... Vähemalt sai kangiasjandus selgeks, aga vints oli kinni poonud ja ei saanud kuidagi tagurpidi seda tööle. Huvitav, kas tal mingi vabajooksu asend ka on?

[overspeed]

Kas see öisevaatluse seade oli Puna Armees kaasas põhimõtteliselt igal 66'l või jagati teda mingiteks ülesanneteks?

Raamatus on kirjas, et iga kümnes auto, mis liinilt tuli, sai öövaatlusseadme kaasa.

---

Aga vints oli kinni poonud ja ei saanud kuidagi tagurpidi seda tööle. Huvitav, kas tal mingi vabajooksu asend ka on?

Selle kangiga, mis alloleval pildil viidatud, ... ütleme siis kopeldushoob (nagu laeva pelil) saab vabajooksu vöi veo aktiveerida. Eestpoolt vaadates nagu pildil, kui tösta fiksaatorpolt nupust üles ning nihutada hoob üle takistusraua paremale, siis ühendub trummel völlilt lahti ja pidurduspadi läeb vedruga pingestatult vasta trumli külge (vältimaks trossi lödvaksjooksmist kui teda hooga maha kerida ning siis peatudes trummel inertsiga edasi tahaks pöörelda). Vasemal asendis on trummel ühendatud völliga. Kui vints ei tahtnud ka mahakerimisel pöörelda siis tasub korra köhu alla kiigata, et äkki on sama viga mis mul oli: vintsi kardaani otsas olev splint pooleks. Seda peaks lihtsalt aru saama, kui vints salongist kangiga aktiveeritud kuid trummel ei pöörle, aga vintsi kardaan pöörleb ... vintsipoolne splint puru. Löikab selle kahest kohast lihtsalt katki, pealevaadates paistab köik ok sest splindi jupid ei pruugi völlipeal olevast kardaaniotsaristikorpusest välja kukkuda. Otsid siis öige koha ning lükkad vastava läbimööduga torniga ava tühjaks. Kardaani vahekastipoolneots oli vist nuutidega, see ei saaks puru minna, aga kui too on ka splindiga siis peaks vahekasti völl pöörlema kuid kardaan mitte.
Vanakooli mehed, kes nöukogude ajal selliste vintsidega metsas palju tööd teinud ütlesid, et selle vintsi reduktor on nii tugev, et ennem läeb miskit muud puru kui too (vöibolla aint siis, kui pikemat aega pole reduktoris öli sees olnud). See splint sääl nörgaks lüliks meelega pandud, et miskit muud ära ei löhuks.

   

[overspeed]

Viimati kui kodus olin, vaatasin ringi ning jäin mötesse, et maapinda pole kuskil näha, kui körgel ma siis oma autoga söidan ja mida on oodata kui sulaks läheb? Kaevasin siis muruni lume ära ning pildilt on näha, kui körgel auto maast tegelt on:

   

[motamees]

... mida on oodata kui sulaks läheb? ...

Eks suure sulaga on meespere jaoks lõbu laialt. Mis aga naispere kostab?
       

[overspeed]

Vintsil vea leidsin ka, kardaani ühenduskohast vintsi völliga oli splint järele andnud, asendasin selle uuega ning asi toimis kenasti.

Tegelikult on selle splindiga sääl korduvalt jamasid olnud. Pole siiani leidnud piisavalt kövast materjalist tihvti sinna. Splindid olid pehmed kui seep selle jaoks, siis panin 5 mm naela sealt ühendusest läbi (6 mm ei mahu). Metsas tiris palke kenasti kuid kui tahtsin talvel tugevalt kokkupressitud lumehunnikusse pöhjapeale söitnud autot ennast vintsida, löikas naela kolmeks tükiks ilma autot liigutamata.
Oskab keegi öelda, mis materjalist polt sääl originaalis käima peab, et ta oleks piisavalt tugev autot vintsima kuid annaks järgi ennem kui kardaanirist ???
Ise mötlen, et peaks proovima Husqvarna silindri tikkpolti.

[2715]

5mm poldiaugu puurid 6mm puuriga üle ja siis vähemalt 10,9 kõvadusega polt sisse ja kaob see mure ära.
Kui ikka auto on tuledeni maasees ja see tift peaks minena siis ma arvan, et sa ei taha seda vahetada.
Muidugi on oluline oskus õigel ajal plokki kasutada ja vintsi kardaani lammutamine on ikka päris keeruline üritus.
Pigem on nõrgemaks kohaks käigukasti väljavõte ja vintsi teo laagrikaas, kuid siis peab konks jääma kas kaitseraua taha kinni kui vintsi sisse unustad ja ka siis peab kõvasti pöördeid andma et jõuaks midagi lõhkuda.
Purunemisoht tekib alates 8mm kõva poldi kasutamisel ja mõistuse puudumisel.

[hulgus]

Hetkel ei leia 4x4.ee foorumist sama teemat, aga mehhaaniliste vintside omanikele on see tavaline probleem.
Meie LC-l (täismass 3tn) on see originaal 4mm splint, arenenud katse-eksituse meetodil 5mm kruvikeerajavarrest (tegelikult väga vintske asi), kuni 6mm musta kõvasulampoldini. Viimane on kestma jäänud, aga igal vintsimisel on silmad kõrvad lahti. 4x4.ee-s on kõvemad tegijad jõudnud oluliselt suuremate-kõvemate splintideni. Väidetavalt pidi korpus siiski lendama kui vintsi sisse unustad. Kardan, et meil lendaks esimesena kardaan, sest splindi ava on istu otsast nüüd vaid mõne mm kaugusel.

[overspeed]

Leidsin jällegi masinale kabiini ühe originaal lisa. Joogipudel oli öige vastus mis sinna kiirkinnitusse käis:

   

Oskab keegi öelda, mis käib selle kinnituse külge?:

   

Ning mis kruvitakse sellises kohas asuvasse keermesse, need on mölemil pool kabiini?:

   

Ning kas kellelgi juhuslikult on olemas originaal vintsikatte ömblemiseks vajalikud joonised möötude ja löigetega? Nii oleks tüki lihtsam seda ömmelda.

[overspeed]

Pean oma sönad tagasi vötma, et töö juures olemas köik riistad mida hing ihkab, ei ole meil siin suurt jootekolbi millega saaks pilufiltri kinni joota vahetüki külge. Tinaga jootmine oleks olnud vörgu suhtes ohutum ning nii nagu originaalis tehtu, ...

Oleks pidanud elektriosakonna käest konkreetselt küsima jootekolbi. Ikkagi on olemas, ma lihtsalt ei osanud sellist märgata, nimelt on jootekolb gaasil töötav, mitte elektriga:

           
       

Niivörd mugav asi, et ostsin omale ka kohe sellise.

[overspeed]

6 liitrit korrosioonitörjeöli läks niikuiniuhti, jäi puudugi. Kui öli ära tahenenud on, siis lasen koobastesse pöhjamastiksit ka, logareid ju pole.

           

       

---

Sai plekk-sepal külas käidud, kaua see aku ilmastikku peab taluma ...
Kuna pole originaalkatet kunagi näinud, siis lasin ta teha sama kujuga mis on körvalolev nodikast, viilu körguse spikerdasingi säält, et sarnased oleks:

           

[mrt36]

See gaasiga jootekolb on väga mönus asi. Autode juures eriti, olen kasutanud ja paremat ei oskagi tahta

[hulgus]

Originaal akukast on mingist mustast pehmest plastikust, sissepressit ribidega.
Kasti mõõt oli siuke imelik, et sisse läks ainult 53-e orig. 75A/h aku.

[overspeed]

Manualist ei ole selle kohta nagu miskit leidnud. küsin siis siit:
Kas see 20 l kütusekanistri hoidja seal vasemal nodikapi all on omaleiutis vöi ainult teatud mudelitel?
Kas sellisel kastiga mudelil, nagu mo oma, ka selline hoidja peaks ette nähtud olema vöi on see vaid masinatele lisaseadmetega nagu genekate jaoks?

   

Üks mitte küll mo omaga sarnane vaid vähem levinud mudel: Vähendatud torudega BM-21 Grad gaz-66 lahtisekabiiniga öhudessandimudel (BM-21V ehk "Grad-V"), kuid ka väikse lisa kütusekanistriga:

   
   

[hulgus]

Manualist ei ole selle kohta nagu miskit leidnud. küsin siis siit:
Kas see 20 l kütusekanistri hoidja seal vasemal nodikapi all on omaleiutis vöi ainult teatud mudelitel?
Kas sellisel kastiga mudelil, nagu mo oma, ka selline hoidja peaks ette nähtud olema vöi on see vaid masinatele lisaseadmetega nagu genekate jaoks?...

Kindlalt ei mäleta, aga peaks olema neil mudeleil, millel tagavararatas kabiini taga, samasugune hoidik, kus kanister püsti sees, koos riistakastiga.
Mõnedel furgoonidel on ratas kuudi tagaseinal, neil kasti ei olnud, aga kanister käis tagaotsas sarnasesse hoidjasse.

[overspeed]

Sain teada siis sellised asjad:

Selle kinnituse külge ...

   

...käib ohurihm.

Selle kinnituse külge ...

   

...käib ühemehekäsisaag, nagu see:

   

Ning see bensiinikanistri hoidja tööriistakapi all on standartvarustuses, peaks olemas olema:

   

[overspeed]

Ega ma ohutuse täiustamiseks omale kaks korda miskit öelda ei lase.
Leidsin kuurist, tuliuus nöukogude ajast jäänud, lausa pakendis oli:

           

       

Kaasreisija oma on ameerika päritolu, ühest Dodge RAM Van bussist:

       

       

---

Iluravi uue värvkatte näol puitosadele, muidu nad ei ole enam ilmastikukindlad.

Ennem oli juba nii:

       

Poldid keermelöikajaga ja mutrid keermepuuriga puhtaks, öli:

   

Seibid ei tee paha:

   

Tulem:

       

Tagaluuk samuti puidust osadega, värvitud üle sai see:

       

       

---

Hetkel siis selline. Värvida on jäänud veel kabiini ees olevad astmelauad pökkeraua taga:

           

---

Oskab keegi täpselt öelda, mis käib piltidel olevatesse kinnitustesse 1,2,3,4,5,6,7 ?:

           

[overspeed]

Varustuse valik:

       

2 ja 3 on arusaadavamad, seal käivad need kaks rehviheeblit millest üks on samas ka tungraua opereerimiseks. 1 on vast tavotipritsi oma. Aga teisi ei oska arvata. Kastist vötsin osad kinnitused ära ka, sest need olid pinkide seljatugede peal, olid kirve ja kustuti omad. Kustuti panin salongi ja kirves ... ju saab ilma hakkama esialgu.

---

Ah jaaa ... panin löpuks selle eelsoojendi bensiinipaagi ka tagasi ning proovisin ära (tulekustusti oli körval sest paljud rääkisid sellest katel-eelsoojendist öudusjutte ning ka manualis oli kirjas, et ohutuse pärast ei tohi juht auto juurest lahkuda kui katel-eelsoojendi töötab). Töötab kenasti, suitses küll palju, kuid see on selle töttu et bensiini sisse panin öli et paak enam rooste ei läheks seest. Aint ... jahutusvedelik läks maru kiiresti keema katla juures, see on vöibolla selle töttu, et suvel ei tasu seda käima panna. -30 Celsiuse juures vöib asjalugu teistel tingimustel töödata.

[overspeed]

Käepidet ei olnud kui masina sain. Naabrimees leidis aga garaazist nupu millel keere (peenkeere) oli sama ning nii see paika läks. Sellele prozele plaanin ette aretada selle infrapuna filtri et öövaatlusseadmetega söita saaks.

   

[overspeed]

Lihtsalt möni pilt, mis klöpsatud sai:

   
   
   

[overspeed]

Üks istme korja kalde fikseerimistoru vabastamiseks vajutuskohal olev käsinupp oli puudu, treitud sai see:

       

---

need kinitused 4,5,6,7 kastis pidid olema lisapinkide jaoks, et rohkem inimesi vedada ... mulle siis mittevajalikud kuna lisapinke ei plaani. Ära ma neid ka vist ei kruvi, kuna ei sega sääl kedagi.