25-09-2010, 16:09 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-09-2010, 11:00 AM ja muutjaks oli indrek.)
NL ajal toodetud jalgratastele paigaldatavast külgkorvist on foorumis juttu olnud ka varem (http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=9092), kuid päris selge ülevaade sellest, milline korv lähemalt välja näeb, puudus.
Hiljuti komistasin pooljuhuslikult ühe päris hästi säilinud eksemplari otsa. Alles on peaaegu kõik originaalsed detailid kuni poltide ja seibideni välja, üksnes kaitsevõrk on porilaua küljest kadunud; lisaks on raam ka kunagi pintsliga üle värvitud.
Külghaagise seisukord oli nii paljulubav, et korrastasin ajastule vastava jalgratta Ukraina (77.a) ning proovisõit võiski alata! Täna peeti Tartus pealegi autovaba päeva (samas pakkus tugevat konkurentsi samala ajal toimunud Motoshow).
Poovisõit pakkus üsna huvitavaid elamusi nii minule kui pealtvaatajatele. Pildistati ohtralt Peale väikest harjutamist tuli sõit välja päris hästi, tühja korviga ei saa suurt arugi, et korv küljes on.
Internetis on palju infot velo külghaagiste kohta, kuid lõviosa neist on kinnitatud ratta külge jäigalt, nagu mootorrattalgi. Siiski on ka erandeid, kuid Läänes täpselt sama analoogi kohta informatsiooni ei suutnud leida. Väga lähedane on selline isend: http://www.velomobilforum.de/forum/showp...stcount=81 Vaadata võib veel ka http://www.smike.ch/ poolt toodetavaid. Nende konstruktsioonide üheks puuduseks võib lugeda väga kõrgel asuvaid kinnituspunkte. Vene külgkorvil on kinnituspunktid toodud võimalikult alla, et minimiseerida kallutamisel tekkivad ratta lohisemist (see on ikkagi veidi tuntav). Üks madala kinnituspunktiga variant siiski leidub, küll aga väga pisike ning vaid ühe kinnitusega: http://chariotcarriers.com/english/html/sidecarrier.php
Veel tuleb mainida, et üsna populaarsed olid velokülgkorvid sada aastat tagasi.
Konstruktsioon on üllatavalt hästi välja töötatud, sõidu ajal ei käi miski millelegi vastu. Olen kindel, et kui sellist konstruktsiooni keegu uuesti nullist leiutama peaks, kuluks selleks vast aasta või kauemgi. Kallutada on võimalik vasakule praktiliselt küljele maha:
ning ka paremale üsna palju:
Porilaud läheb alla sentimeetrise täpsusega ilusti torudest mööda:
Eespoolne kinnitus meenutab mootorratta külgkorvi kiirkinnitust, kuid on sõidusuunaline:
Tagumine kinnitus koosneb lihtsast pulgast:
Jätkub:
Ratas on 26tolline, teadaolevalt kasutati sellist mõõtu veel üksnes 50ndate Harkovi tehase naisteratastel. Rumm on Harkovi Torpeedo oma (ilma sisuta):
Rumm on 36 kodarale tehtud. Paraku pöid on olnud 32 kodara oma, niisiis on iga kaheksa kodaraaugu tagant kahe augu vahele veel üks puuritud, et kodarate arv täis tuleks. Seega kodaravalem on tõeline vaatamisväärsus:
Pöial on ka kirjad (sarnaselt 50ndate teiste pöidadegagi), teksti välja ei loe täpselt, eks seal mõõdud on, vaevalt midagi muud:
Porilaud on identne samuti 50ndate Harkovi tehase toodangule, ainult et rattakaitsevõrgu augud on ainult ühel pool (teisele poole pole ju vaja). Samuti on porilaua kinnitustraadid "ühepoolsed".
Kaitsevõrgu keskmine kinnitus ning laagrikaitsekapsel:
Istme dermantiin on äärmiselt lohakalt kokku õmmeldud
vedru kinnitused (näha on ka originaalvärvi):
Jalatoe kaugus on reguleeritav. Jalatoe kate on raudplaadile liimitud ning on valmistatud plastmassitaolisest materjalist:
Loodan, et pika jutuga lugejaid ära ei tüüdanud.
Hiljuti komistasin pooljuhuslikult ühe päris hästi säilinud eksemplari otsa. Alles on peaaegu kõik originaalsed detailid kuni poltide ja seibideni välja, üksnes kaitsevõrk on porilaua küljest kadunud; lisaks on raam ka kunagi pintsliga üle värvitud.
Külghaagise seisukord oli nii paljulubav, et korrastasin ajastule vastava jalgratta Ukraina (77.a) ning proovisõit võiski alata! Täna peeti Tartus pealegi autovaba päeva (samas pakkus tugevat konkurentsi samala ajal toimunud Motoshow).
Poovisõit pakkus üsna huvitavaid elamusi nii minule kui pealtvaatajatele. Pildistati ohtralt Peale väikest harjutamist tuli sõit välja päris hästi, tühja korviga ei saa suurt arugi, et korv küljes on.
Internetis on palju infot velo külghaagiste kohta, kuid lõviosa neist on kinnitatud ratta külge jäigalt, nagu mootorrattalgi. Siiski on ka erandeid, kuid Läänes täpselt sama analoogi kohta informatsiooni ei suutnud leida. Väga lähedane on selline isend: http://www.velomobilforum.de/forum/showp...stcount=81 Vaadata võib veel ka http://www.smike.ch/ poolt toodetavaid. Nende konstruktsioonide üheks puuduseks võib lugeda väga kõrgel asuvaid kinnituspunkte. Vene külgkorvil on kinnituspunktid toodud võimalikult alla, et minimiseerida kallutamisel tekkivad ratta lohisemist (see on ikkagi veidi tuntav). Üks madala kinnituspunktiga variant siiski leidub, küll aga väga pisike ning vaid ühe kinnitusega: http://chariotcarriers.com/english/html/sidecarrier.php
Veel tuleb mainida, et üsna populaarsed olid velokülgkorvid sada aastat tagasi.
Konstruktsioon on üllatavalt hästi välja töötatud, sõidu ajal ei käi miski millelegi vastu. Olen kindel, et kui sellist konstruktsiooni keegu uuesti nullist leiutama peaks, kuluks selleks vast aasta või kauemgi. Kallutada on võimalik vasakule praktiliselt küljele maha:
ning ka paremale üsna palju:
Porilaud läheb alla sentimeetrise täpsusega ilusti torudest mööda:
Eespoolne kinnitus meenutab mootorratta külgkorvi kiirkinnitust, kuid on sõidusuunaline:
Tagumine kinnitus koosneb lihtsast pulgast:
Jätkub:
Ratas on 26tolline, teadaolevalt kasutati sellist mõõtu veel üksnes 50ndate Harkovi tehase naisteratastel. Rumm on Harkovi Torpeedo oma (ilma sisuta):
Rumm on 36 kodarale tehtud. Paraku pöid on olnud 32 kodara oma, niisiis on iga kaheksa kodaraaugu tagant kahe augu vahele veel üks puuritud, et kodarate arv täis tuleks. Seega kodaravalem on tõeline vaatamisväärsus:
Pöial on ka kirjad (sarnaselt 50ndate teiste pöidadegagi), teksti välja ei loe täpselt, eks seal mõõdud on, vaevalt midagi muud:
Porilaud on identne samuti 50ndate Harkovi tehase toodangule, ainult et rattakaitsevõrgu augud on ainult ühel pool (teisele poole pole ju vaja). Samuti on porilaua kinnitustraadid "ühepoolsed".
Kaitsevõrgu keskmine kinnitus ning laagrikaitsekapsel:
Istme dermantiin on äärmiselt lohakalt kokku õmmeldud
vedru kinnitused (näha on ka originaalvärvi):
Jalatoe kaugus on reguleeritav. Jalatoe kate on raudplaadile liimitud ning on valmistatud plastmassitaolisest materjalist:
Loodan, et pika jutuga lugejaid ära ei tüüdanud.