Postitused: 565
Teemad: 43
Liitus: Dec 2005
Maine:
1
Loodame, et tuleb üks huvitav teema siit. Isegi mõningad korrad seda haamrit käes hoidnud ning töökohas sepikoda olemas kus kõik vajalik olemas ning töökorras.
Postitused: 1,235
Teemad: 80
Liitus: May 2007
Maine:
20
Ma kardan, et suurem enamus nendest sajandi tagustest sepipadadest on küll lootusetult hävinenud. Vähemalt need millest minda kuulnud olen paari valla lõikes. Mingil määral õnnestuks võib- olla koguda vanarahva mälestusi ja jutukesi (ja mingeid esemeid) aga ka sellega on juba suhteliselt keeruline. Muidugi, see mis veel säilinud - tuleb koguda ja ära märkida! Huvitav igaljuhul!
Postitused: 139
Teemad: 39
Liitus: Dec 2008
Maine:
0
Lisaks ka väikese killukese seppade saatusest.
Kusagil põhjasõja paiku, kui vene väed Paidet rüüstama läinud ei leidnud nad teed kuidas Valgma külast( Tartu trassil Mäeküla juures) üle soo linna peale minna, kuigi vallitorn paistnud. Võtnud siis kohaliku sepa, kelle nimi oli Mart olnud, pere pantvangi ja lubanud ära tappa kui keegi neid Paidesse ei vii. Mart oli siis venelased salaradu pidi üle soo linna alla viinud. Mis edasi sai rahvasuu enam ei mäletanud.See lugu räägitud ca 40 aastat tagasi kohaliku vanamemme poolt.
Postitused: 619
Teemad: 85
Liitus: Apr 2009
Maine:
6
Tere üle pika aja,asjalugu siis selles et kaardistada just sellel eesmärgil et teada saada kus piirkonnas on meie metalli ja tehnika ajastu kõige enam-ennem arenenud on olnud,näiteks Rakvere piirkonna sepikojad on enam-vähem kaardil,selle töö tegi kunagi ära Helmut Joonuks ja Rakke alevi muuseumis on need ka nähtaval,mina ise kaardistan praegu Kuusalu ja seejärel Harjumaa sepapadade asupaikasid ja võimalusel ka seppade nimesid kes on seal rauda tagunud,teadjaid jääb meie ümber ju aina vähemaks.Tegelikult just sepikodade kaudu tuli noortesse poistesse huvi tehnika vastu ja kui oleks olemas selle kohast tehnilist kirjandust igas raamaturiiulis,küll siis noormeestel ja miks mitte ka tüdrukutel huvisäde tärkab,tuleb lihtsalt võimalusi juurde luua.Kunagi müügil olnud kolhoosisepa ja sepanduse raamatud on peaaegu jäljetult kadunud või siis saadaval üksikult "kirve" hinna eest,eks meie vanem generatsjoon peame noortele looma võimalused tehnika ja raua pisiku sündimiseks.
Postitused: 565
Teemad: 43
Liitus: Dec 2005
Maine:
1
Tõstamaa vallas tean vähemalt kahte sepikoda. Üks Võidu küla oma millest mingiaeg tagasi hoone küll veel püstioli(arvatavasti on praegugi) kuid sisustuse kohta ei tea midagi kosta. Kui sinnakanti satun ning meelde tuleb, siis viskan pilgu peale. Teine asub Pootsis ning väidetavalt pidi seal miskit veel alles olema - samuti kindlalt midagi väita ei saa.
Postitused: 1,235
Teemad: 80
Liitus: May 2007
Maine:
20
Eks ta ole. Endalgi paar vintlaatorit kuuri all, olen silmi lahti hoidnud väliääsi koha pealt, aga senini tulutult. Pole teist silmade alla jäänud. Mis maalt sepaks olemise piir üldse määratud on? Vanavanaisa tegeles sepatöödega omaks tarbeks ja ka mõne naabri jaoks. Igapäevaselt elatas ennast ikka põllumajandusega. Kas see läheb sepanduse alla või hobi-sepanduse?
Postitused: 5,114
Teemad: 212
Liitus: Mar 2005
Maine:
167
Eks ääs ja alasi olid jah igas teises talus olemas ja kaart jääks väikseks , et neid kõiki üles märkida. Iga põllutöö-kooli õppekavas käidi kergelt nii sepa- kui ka puutöö teema üle...
Postitused: 5,368
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
75
Üks Sepa poeg ütles mulle,kui tahtsin lumesaanile kelgu jalased teha,et :Oi ,oi,see on küll suur töö...
Olin siis veel noor poiss ja teadnud asjat midagi.Sepal mis see kaks vinkelt keerata...Lihtsalt taheti kõrgem pudel välja kaubelda.
Meie kandis ka mitmeid Seppi olnud.Kõik mullas.
Eks on hädaga tulnud omalgi asja õppida.Ääsi pole,kuid saarepuudega sauna ahjus asjad kõik aetud . Mõtted liiguvad ikka korraliku ääsi suunas,riistu ka korjatud võimaluse piires.Isegi sai vanarauast suur alasi ära päästetud.Kõvad mehed olid sellest isegi jagu saanud ja otsa suutnud maha taguda.Asi uuesti paigatud ja käib minu jaoks küll.
Neid vanu lugusi ja kohti tasub kirja ikka panna.
Postitused: 619
Teemad: 85
Liitus: Apr 2009
Maine:
6
Tere jälle.Mul olemas ühes venekeelses raamatus värvi ja sädeme-kaart mis liiki stalliga tegu ja kui palju on metallis c sisaldus,aga tean et on olemas saksa keelne raamat värvus=temperatuur.Aga nüüd veidi laiemat juttu,eks sepikojad tekkisid esmalt ikka hobuste ja nende tarvikute pärast,aga peenema ja targema sepakunsti tõid meieni ikka sõjad.Korra kuus vajas hobune "saapaid"vahetada-remontida ja neid hobuseid vanal-ajal ikka oli.Minule teadaolevalt olevat esimesed sepatarkused-vajadused tekkinud maailma Hiinamaal ja sealt edasi Saksamaale,Soome jne.
Postitused: 5,368
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
75
Kui kellegile huvi pakub,mul on Terase tehased POLDIHÜTTE kataloog 1931 a. välja antud Tehn.Büroo Ins.B.Urban Tallinnas,kus olemas värvitabel.Samuti on seal näpunäiteid terase karatamiseks.Puha meie vanas koduses keeles. Kataloog 80lk.on kuulunud kunagi Metallitööstusele JOH.LÕO Viljandis kivi tn 5. Kui keegi helistada soovib siis telef-451 ......
Taga veel tabelid ümar-ruut-ja lapikterase kaaludest.
Postitused: 5,368
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
75
Mis puutub metalli kuumutamisse ja selle temperatuuri määramisse värvi järgi.siis tuleb järgida nõuannet: Hõõgutuse värvi tules vaadata,tuult enne seisma pannes,sest et tükid väljaspool tuld tumedamatena näivad kui tules ja sellepärast nende temperatuur madalam arvatud võib saada.
See on nõuanne sellest Poldihütte kataloogist.
AREM ÜKS SEPP,KUI KÜMME PAPPI.
)
