Isetehtud lumepuhurid
#21

(13-12-2010, 20:27 PM)muska71 Kirjutas:  Pisut edasi mõelda siis rootorkartulivõtjale kolu ümber teha ja trehtli moodi asjandus mis lükkamisel lume rootori juurde suunab ja puhur missugune.
Kartuli rootor on kindlasti liiga aeglane

Vasta
#22

(13-12-2010, 19:53 PM)meli666 Kirjutas:  Minagi tahaks sellist labidameest oma silmaga näha, kes suudab kiiremini puhurist saha ja labidaga koristada. See on umbes sama, nagu mõni ütleb, et kirvega tema lõhub kiiremini, kui hüdraulilise lõhkujaga. Ok, esimesed paar tundi on kirve kasuks, aga kui tundidest saavad päevad, siis...
(13-12-2010, 22:25 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ja seda meest tahaks kohe näha, kes labidaga kiiremini pikemalt kühveldada suudab, kui asjalik lumepuhur.
Rookimine labidas vs käsirootor ja puude lõhkumine kirves vs masin oleks päris lahedad, kui neid teha väidetava" nõrgema" poole reeglite ehk REAALSE tavalise elu järgi. Praegune tuisk ja meetrine lumi on tavalisest reaalsusest väga kaugel.

Võtame 1 ruum värskelt saetud 50 cm pikkust 15-sendise läbimõõduga halli leppa (ehk 3 lööki nelja halu saamiseks) ja 100 ruutu (10X10 meetrit) ~5-7 cm kohevat külma lund. Mina võtan kirve seestpoolt ja lumelabida väljastpoolt ukse kõrvalt, Teie omad masinad lukustatud kuurist (nii neid ju hoitakse?) ja peate need ka valmis seadma ning peale töö lõppu sinna tagasi panema. Minul on Wabariigi aegne sepakirves (Fiskars on poisike selle kõrval) ja 1 meeter lai labidas, lisaks väga suured puulõhkumise ning lumerookimise kogemused, mõlemat tänaseks täpselt 27 aastat ja paar päeva peale (jsut nii kaua olen mina olnud peremees peale isa surma) ehk puhas vanakooli käsitööline. Teil siis masinad ja tugev masinamehe taust

Mis Te arvate, kes ammu enne lõpetab? Ärge unustage, et me teeme VÕIDU peale: mul on pool ruumi juba lõhutud, kui Teie saate esimese halu üheteralisse masinasse (see tuleb ju tuua ning ka valmis sättida koos juhtmete kerimise jms). Ja ma arvan, et enne, kui rootor tule katlasse saab, on mul 100 ruutu ammu roogitud - jooksuga! Korralikuks tööks tuleb 12 otsa joosta, kõige sitemal juhul 50-sendise labidaga võtab see 2 minutit. 100 meetrit roomab ka kahe minutiga...
Ruumis lepas on põhimõtteliselt 100 ümmargust halgu: (7X7)X2. Värskelt saetud halli lepa puhul keskmsielt 8 sekki halule, seega ümardades stardipaugust 13 mindiga lõhutud. Tehes kaks ala järjest, võtaks mina "kontrollajaks" 15 minutit.

Ma võin rahus lubada ka kaheteralist masinat, peate kolm korda vähem halge masinasse tõstma, ja ise kasutan "tavalist" 50-sendist labidat - ikka olen kaugel ees puhtalt lumerookimise arvelt. Muuseas hoiatan: umbes 2,2 ruumi halli leppa lõhkusin seekordse suure lume "esimeste räitsakatega" 18 november rahulikus tempos 1 tund aga see oli 30-sendine pliitapuu ja väga ebaühtlase jämedusega. U. 4 ruumi värskelt saetud 90-aastast kaske ahjupuuks lõhkusin septembris about 4 tunniga ja suvel saab kirvega nii leppa kui metsakuiva mändi omajagu uhmerdatud. No ja abielludes maal mõtlesid maamehed, et tõmbavad linnavurlele.väimehehakatisele enne pulmamajasse sisse jõudmist "koti pähe" tuues sellise eriti käänulise saarepaku ja pliitahakatuse löömise kirve. Nende "kahjuks" arvasid nad ekslikult, et linnas elatakse vaid keskküttega paneelmagalates... see pakk läks sellegi kirvega lõhki enne, kui Tiina jõudis nukul sinepise tagumiku puhtaks teha ja miskise mähkimise teostada Big Grin Mööda säsi läheb KÕIK katki, isegi jäme oksakoht.
Lund rookisin loomulikuölt suisa "äsja".

Et asja veel põnevamaks teha, siis puulõhkumisel annab iga halg KOOS säsitriibuga näiteks kaotajalt lisaõlle. Ma usun, et kümnest halust viis löön ma sportlikus tempos perfektselt neljaks, seega võtaks "kontrollõllede" arvuks 5 kasti (200 pudelit) asemel leebe 4 kasti. Mingi eesmärk peaks ju võistlemsiel olema Big Grin Koos üldvõidukastiga siis kena laulu jagu ja peale kerget rahmeldamist võib laulus esinevaid tegevusi kõiki nautida. 15 eeku pudel teeb 3K "vahele", polegi väga hull? Vaja vaid 200 ühtlast halgu ja 10X20 meetrit lagedat koos lukustatava kuuriga. Ukse võib niisama välja mõelda. Ahjah, lõhkumsipakk ka, ütleme et see tuleb tuua/viia 10 meetri kaugusele ukseta õuesarasse. Tegelikult võite 5 kasti õlut Värskasse kaasa võtta, saate ju ise ka aru, et sellistel tingimustel on masinatel null lootust. Õllede arv saab väheneda vaid kogenematu puulõhkuja arvelt...

Selge, kui hakata võistlema meetrises tuisulumes sajameetrise külatee puhastamises või 50 ruumi kuivanud saarepuu lõhkumises, siis nõrkeb mistahes lihasjõud väga kiiresti. Kuid see on hoopis teine "võistlus" - ettevõtjatele selgitamiseks, et igal pool ja kogu aeg töövõtjatele "pähe määritava" väidetava olematu töö efektiivsuse tõstmiseks tuleb neil endil korralikud masinad meestele soetada, mitte loota kirve ja labidaga mehelt Saksamaa kõrgtehnoloogilise töölise efektiivsust.
Sel pole koduse ja eriti linnakeskkonna eramaja reaalsusega suurt midagi ühist. Siia alla kuuluvad ka kõik kolhoosiaegsete keskuste eramurajoonid jne. Isegi reaalsete klassikaliste hajaküla talude osakaal kogu Eesti eluasemete hulgast on nii tühine, kuigi automotos tundub puhtaid talus elajaid vägagi palju olevat, et seegi ei muuda üldist "vajaduse taset". Mul ju ka hajaküla "talu" - suvila - ja mul pole isegi elektrit vaja Big Grin Küünlast ja kirvest piisab Wink Masinad on lahedad aga reaalset vajadust on väga vähestel ostjatel, reaalsed vajajad aga ei suuda neid soetada. Isesõitva, elektristarteriga rootoriga saab äkki ka 80 aastane memm oma 200-meetrise jalgsitee üle välja lahti hoitud, kui see talle selgeks õpetada.

PS: avastasin õhtul surnuaial käies, et vaat see on koht, mis suisa karjub pisikese rootori järele! Vähemalt praegu oleks neil Tallinna suurtel surnuaedadel ikka lõputult tööd enne jõule. Ise jalutasin kohale lumelabidaga ja õigesti tegin. See pisike lahtine lendav lisalumi haudadel on köki-möki, vanemad inimesed ei saa puht füüsiliselt haudadele ligi, siis saaks.
Ja ühte asja mõtlesime jalutades veel: aastaringselt käib kõva kisa ratastooliinimeste liikumisvõimaluste ümber aga kuidas nad praegu kasvõi postkastini saavad, on mulle küll selgusetu. Poodiminekust tasu vist unistadagi isegi siis, kui auto olemas.
Vasta
#23

(14-12-2010, 04:50 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(13-12-2010, 19:53 PM)meli666 Kirjutas:  Minagi tahaks sellist labidameest oma silmaga näha, kes suudab kiiremini puhurist saha ja labidaga koristada. See on umbes sama, nagu mõni ütleb, et kirvega tema lõhub kiiremini, kui hüdraulilise lõhkujaga. Ok, esimesed paar tundi on kirve kasuks, aga kui tundidest saavad päevad, siis...
(13-12-2010, 22:25 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ja seda meest tahaks kohe näha, kes labidaga kiiremini pikemalt kühveldada suudab, kui asjalik lumepuhur.
Rookimine labidas vs käsirootor ja puude lõhkumine kirves vs masin oleks päris lahedad, kui neid teha väidetava" nõrgema" poole reeglite ehk REAALSE tavalise elu järgi. Praegune tuisk ja meetrine lumi on tavalisest reaalsusest väga kaugel.

Võtame 1 ruum värskelt saetud 50 cm pikkust 15-sendise läbimõõduga halli leppa (ehk 3 lööki nelja halu saamiseks) ja 100 ruutu (10X10 meetrit) ~5-7 cm kohevat külma lund. Mina võtan kirve seestpoolt ja lumelabida väljastpoolt ukse kõrvalt, Teie omad masinad lukustatud kuurist (nii neid ju hoitakse?) ja peate need ka valmis seadma ning peale töö lõppu sinna tagasi panema. Minul on Wabariigi aegne sepakirves (Fiskars on poisike selle kõrval) ja 1 meeter lai labidas, lisaks väga suured puulõhkumise ning lumerookimise kogemused, mõlemat tänaseks täpselt 27 aastat ja paar päeva peale (jsut nii kaua olen mina olnud peremees peale isa surma) ehk puhas vanakooli käsitööline. Teil siis masinad ja tugev masinamehe taust

Mis Te arvate, kes ammu enne lõpetab? Ärge unustage, et me teeme VÕIDU peale:


Selge, kui hakata võistlema meetrises tuisulumes sajameetrise külatee puhastamises või 50 ruumi kuivanud saarepuu lõhkumises, siis nõrkeb mistahes lihasjõud väga kiiresti. Kuid see on hoopis teine "võistlus" - ettevõtjatele selgitamiseks, et igal pool ja kogu aeg töövõtjatele "pähe määritava" väidetava olematu töö efektiivsuse tõstmiseks tuleb neil endil korralikud masinad meestele soetada, mitte loota kirve ja labidaga mehelt Saksamaa kõrgtehnoloogilise töölise efektiivsust.
Vaat seepärast kirjutasingi "pikemalt ja kiiremini",et anda mõista, et tegu ei ole mingi 10x10platsikesega. Põlise maapoisina ajaks sellise pindala peal labidaga lumetõrjega jännijäämine lihtsalt naerma.
Tagasihoidliku arvutuse tulemusena (sissesõidutee 300m, veoautole ümberkeeramisvõimalust pakkuv lapike, õuepealne jne) saan mina enda tõrjet vajava pinna pindalaks kaugelt üle 1000 ruudu.
Väike traktor on endal olemas, miskine tera ka. Aga lihtsalt teraga lükates tekib ühel hetkel olukord, et vallid nii suured, et kuhugi lükata pole.
Lisaks veel asjaolu, et sissesõiduteest 2/3-ndikku asub tuultele niivõrd soodsas piirkonnas, et sinna ei ole teeäärtesse lumevallide tekitamine üldsegi hea mõte.
Ootaks enda kirjeldatud olukorras vastuargumenti, ehk siis lumepuhuri kasutamisele alternatiivseid variante(mõistuse piires).
Vasta
#24

Naljakas riistapuu. See jääb vist küll labidale alla. Lisaks viskab lund enda ette. http://www.youtube.com/watch?v=c1e4H1-oEkI

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

(14-12-2010, 04:50 AM)PlyVal64 Kirjutas:  .
Ruumis lepas on põhimõtteliselt 100 ümmargust halgu: (7X7)X2. Värskelt saetud halli lepa puhul keskmsielt 8 sekki halule, seega ümardades stardipaugust 13 mindiga lõhutud. Tehes kaks ala järjest, võtaks mina "kontrollajaks" 15 minutit.

Ruum puid lõhutud 13 minutiga! 4 ruumi tunnis koos suitsupausiga. Igatahes suurepärane tulemus. 8 tunniga seega 32 ruumi. Kui palju Sa selle töö eest palka tahaks? Võtaksin Su vist tööle, kui hinnas kokkuleppele jõuame. Nii väärt töömeest pole mul kunagi olnud.
Vasta
#26

Veel OT-d:

1. 15cm läbimõõduga leppa löön mina ainult pooleks, mitte neljaks, kuna ei näe sellisel asjal mõtet.

2. Ja 5 - 7cm lund??? Ei usu mina, et keegi viitsib nii õhukese lume jaoks puhurit välja ajada. Ise ei viitsi isegi labidat soojaks ajada nii õhukese lume jaoks, kuna auto läheb sellisest lumest vabalt läbi. Ainult labidalaiused(40cm) teerajad garaazini ja autoni lükkan sisse, et saaks kingade/tossudega liigelda.

Võtame mõõdupuuks vähemalt!!! 30cm läbimõõduga 50cm pikka leppa ja vähemalt!!! 50 - 60cm lund mis praegu paljude majapidamiste juures tavaline. Ja tule ja näita mulle, et suudad 50 - 60 cm paksust lund visata kiiremini kui seda teeb puhur...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#27

Härrased teema on iseehitatud lumepuhurid!Tõesti ei viitsi mõtetut mula lugeda.
Vasta
#28

(14-12-2010, 20:22 PM)muska71 Kirjutas:  Härrased teema on iseehitatud lumepuhurid!Tõesti ei viitsi mõtetut mula lugeda.
Mehesõna! Kustutasin enda postitustest kogu OT ja asendasin iseehitajatele-Kulibinitele huvipakkuvate teemakohaste linkidega.
Vaatame kas keegi ühineb. Wink
Ega härraseid keela keegi omavahel pisut mürada. Tehku omale eraldi teema ja andku nii et suled lendavad! Pealkiri võiks olla "Inimene versus masin ehk Terminaator 5" !
Seni kuni härrased oma lepapuid kokku arvasid, käis Basilio poes ja ostis mõned laagrid koos pesadega lumenoa või teo ehk "vispli" jaoks. Kere materjal on olemas. Ainult korralikku ketti ja ketirattaid on veel vaja vaadata. Alguses oli plaanis teo ajamiks kasutada hammasrihma, sest vastavad rattad on olemas, aga see ei ole hea mõte. Tuleb hulga vaeva näha, et rihm peal seisaks ja siis läheb lumi vahele ja rihm tuleb ikkagi maha. Või viskab üle. No ma nii arvan. Ega vabrikupuhuritel asjata teo ajam tigureduktori või kettajamiga tehtud ole. Muud lahendused ei toimi arvatavasti. Kiilrihm hakkab lumes libisema jne.
Hakkab siis ilmet võtma plaan oma talvel jõude seisvale MB-1-le käepärastest materjalidest lumepuhur ehitada. Ja nagu ikka, lisab igasugune idee mahalaitmine ja materdamine minu puhul õli tulle. Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#29

(14-12-2010, 22:50 PM)meli666 Kirjutas:  Ei tea küll, milline puhur on kavas valmistada, aga kui näiteks midagi MB1 originaali sarnast, siis lahendus oleks see ülekanne viia teisele poole seina, nagu mul endalgi on plaanis teha. Sinna siis plekist kate peale ja ei tule see lumi enam kuskilt juurde.
Nii on plaanis teha jah, enamvähem originaali sarnane. Kas saaksid rootorist ja teost mõned pildid üles panna? Umbkaudseid mõõte ka paluks. Eriti huvitavad rootori labad. Millise kujuga, laius, pikkus, arv jne. Eks ma ise leiutan ka midagi ja võtan siit-sealt malli, aga hea oleks teada originaali mõõte. Need peaks ju suht optimaalsed olema ja mul selle võrra lihtsam.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#30

Sorry, ei märganud! Tänud!
Alles nüüd ma sain aru, kuidas MB-1 puhur töötab! Ajasin muidu siin segast. Arvasin et tal on nii tigu kui eraldi viskerootor, nagu väljamaalastel. Nii oli ka plaanis ehitada. Selle pärast ma küsisingi rootori labade arvu! Tavaliselt on 4. Aga ta on ju üheastmeline! Teo keskel on lihtsalt viskelapats. Kui sa ütled et see lahendus toimib korralikult, pean maha istuma ja veits mõtlema. Äkki olekski mõistlik teha originaali koopia? See on ju nii lihtne! Mul oli kavas ikka suurejooneline eraldi nurkülekanne viskerootorile jne. Ülekanded oleksin oma peaga teinud 2:1 viskerootori jaoks ja sealt omakorda veel 2:1 teo jaoks. Tigu siis 4x aeglasem kui väntvõll.
Kombaini teost loobusin ka juba ise, kuna selle ümberkeevitamine oleks olnud liiga tülikas. Pealegi on tigu liiga peenike ja seest täis. Arvan et tuleb teha seest tühi tigu nagu lääne puhuritel. See peaks vältima sulalume teole kleepumist. Kuidas originaal sulalund seedib?
Tänud veelkord! Sellest infost oli kõvasti abi!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#31

Sellest ma küll aru ei saa kuhu see lumi puhutakse. Kuid siiski http://www.kiire.ee/?a=2&b=85166
Vasta
#32

Loen ja vaatan ning kadestan. Mis viga selliste aparaatidega puhastada. Lased lausa ühe käega nagu ühes videos näha. Mina kui linnainimene endale sellist luksust lihtsalt lubada ei saa. Kui sellise kaadervärgiga oma
platsi puhtaks teeks, tuleksid vist kõik naabrid kohe kallale!!! Big Grin
Vasta
#33

(15-12-2010, 09:49 AM)tartz1 Kirjutas:  Loen ja vaatan ning kadestan. Mis viga selliste aparaatidega puhastada. Lased lausa ühe käega nagu ühes videos näha. Mina kui linnainimene endale sellist luksust lihtsalt lubada ei saa. Kui sellise kaadervärgiga oma
platsi puhtaks teeks, tuleksid vist kõik naabrid kohe kallale!!! Big Grin
Hea tahtmise korral saaks ehk aretada sellise londi, kust lumi ei lenda naabri aeda, vaid pudiseb 2m kaugusele.
(15-12-2010, 01:32 AM)meli666 Kirjutas:  Järgi tegemise kohta niipalju, et jupp tööd saab sellega olema. Kui treipinki ja muud sellist ka ei leidu, siis võibolla oleks mõtekam see Börsis pakutu ära osta.
Kindlasti oleks mõttekam vabrikupuhur ära osta. Valmis toimiv asi kohe olemas. Paraku ulub rahakotis tuul... Sad
Treimisega pean minema jälle oma sõpra kiusama. Piinlik on juba, aga häda ajab härja kaevu. Ta on ka muidu peaga poiss ja metallitööga sina peal. Arutame ja vaidleme temaga alati lahendused läbi.
Videotest jääb mulje, et ega see kaheastmeline puhur efektiivsem ei ole, pigem vastupidi. See vahepealne aretis sööb lund päris isukalt ja viskab ka korralikult. Siin paistab tähtis olevat parajad pöörded ja tugev teovõll, mis koormuse all läbi ei paindu. See konstruktsioon paneb ka piiri puhuri laiusele, kuna võlli keskelt kehva toetada. MB-1 puhul aga hakkab enne piirama võimsus. Mootor ju suht nõrguke puhuri jaoks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#34

(13-12-2010, 21:51 PM)Basilio Kirjutas:  
(13-12-2010, 19:53 PM)meli666 Kirjutas:  Leidsin netist sellise isetehtud lumepuhuri pildi nagu allpool.
Muidugi nii lihtne lahendus tekitab veidike kõhklusi.
Samas mõtlesin, et see asi oleks ju ülimalt lihtsasti tehtav. Näiteks kasutada vene väetisekülviku viskeketast koos reduktoriga. Osadel vene väetisekülvikutel on ju veel kaks viskeketast koos kahe eraldi reduktoriga. Sellest saaks lausa kaks lumepuhurit teha. Ja siis otsida veel mingi vaat ja valmis ta ongi. Oleks ometi see töötaks!

Aga see töötabki! Taoline lahendus http://www.youtube.com/watch?v=FKrDk7jvqVY
Ainult selline "ühe munaga" asi tundub olevat. Sahaga oleks jõudlus ehk suuremgi. Üks eelis siiski on, ei tekita valli. Olen selliseid single stage blower-tüüpi puhureid teisigi netis vaadanud, küll suuremaid küll väiksemaid. Paistab et ega nad kõige paremini töötada taha ja vähegi tihedama lumega ilmselt ei töötagi. .
(13-12-2010, 21:35 PM)hundu615 Kirjutas:  Eelmine aasta tegin katustelt lumekoristust,sattus kätte objekt millel 4000rm pinda ja lume paksus oli keskeltläbi 40-60cm. Ostsin selleks tööks kasutatud lumepuhuri mis pärit soomest ja on Yamaha tüüpi,edasi 3 käiku,tagasi 2.
Laiust on 60cm,pean nentima et mul teed ca 100m,mida ma eelmine aasta rookisin ca 1h ( labidaga ) nüüd läheb ca 30 min ( puhuriga ).
Lund viskab ca 2-2,5 m kõrgusele ja 5-6m kaugusele.
Teen ka sellega igasuguseid muid tee rajasid,mida ma muidu ei teinud nt. tee puuriidani,lastele mängimiseks jne.
Mina olen rahul ja ausalt labidat ma visata kodus ei tihka.
Kuidas paksus lumes käitus? Põlvini või puusani lund oled proovinud? Palju hobuseid?



Hobuseid ei olegi pealt vaadanud ausalt öelda,50cm lumes lasen 1-mese käiguga ja ei ole mingit probleemi,mis mulle üllatuse valmistas ( sel kevadel) et aparaat viskas ka sellist väga vesist sula lund.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#35

(16-12-2010, 22:02 PM)hundu615 Kirjutas:  Hobuseid ei olegi pealt vaadanud ausalt öelda,50cm lumes lasen 1-mese käiguga ja ei ole mingit probleemi,mis mulle üllatuse valmistas ( sel kevadel) et aparaat viskas ka sellist väga vesist sula lund.
MB-l peaks olema vististi 5hj mootor.Cool
Sellised uudised ajavad tuju päris huvitavaks- enda MF-i kaheastmeline puhur ei taha küll midagi märja lume pikemast puhumisest kuulda vaid hoopis ummistab end ära(või on probleem hoopis selle masina jõuülekandelahenduses, mis lubab puhuril pöörelda ainult ühendatud siduriga)... Selles valguses hakka või üheastmelist ehitama.Rolleyes
Üldiselt olen isegi kahe(kolme)vahel, kas;
-püüda modifitseerida MF-i ette käivat puhurit.
-püüda ehitada miskit täiesti nullist.
-osta kallis tehasepuhur.Sad
Üheks variandiks oleks muidugi ka olemasolevale traktorile puhuri ehitamine(see ilmselt kõige töö ja materjalimahukam).



Vasta
#36

Teine samasugune veel müügis http://www.hydra.ee/kuulutused/lumepuhur-141972.html
Tahan ise analoogse teha miski 1,5m laia uazikule ette panna ja hüdraulika veaks ringi.
Vasta
#37

(17-12-2010, 09:59 AM)muska71 Kirjutas:  Teine samasugune veel müügis http://www.hydra.ee/kuulutused/lumepuhur-141972.html
Tahan ise analoogse teha miski 1,5m laia uazikule ette panna ja hüdraulika veaks ringi.
Antud lahendus sobib minu arvates siiski ainult väikeste puhurite jaoks. Traktorile või maasturile soovitaksin oma nõdra peaga klassikalist kaheastmelist, eraldi viskerootori ja kahesuunalise teoga, mis lume keskele kokku veab. Kui viskekopp asub sama võlli ühes otsas, ei pruugi laia masinavärgi puhul tigu enam lund rahuldavalt ühest otsast teise kopa juurde sõidutada. Puhur töötaks sügava lumega ainult ühe poolega ja hakkaks traktorit teisele poole kiskuma. No vähemalt teoreetiliselt.
Sügavat lund silmas pidades tuleks puhur teha piisavalt kõrge. Et mitte tigu liiga suureks kasvatada, võib paigutada kaks väiksemat tigu üksteise kohale. Ka see konstruktsioonilahendus lubab kasutada ainult keskelasuvat eraldi viskerootorit.
Aga ega keegi keela katsetada! Anna minna ja pajata meile ka, kuidas õnnestus.
Ise hoian selle lahenduse tagavaraks, kui suurem puhur totaalselt ebaõnnestub või MB ei jõua seda korralikult ringi ajada. Siis teen kombaini teoga uue ja väiksema ning külje pealt väljaviskega.

(16-12-2010, 22:19 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  -püüda modifitseerida MF-i ette käivat puhurit.
-püüda ehitada miskit täiesti nullist.
-osta kallis tehasepuhur.Sad
Üheks variandiks oleks muidugi ka olemasolevale traktorile puhuri ehitamine(see ilmselt kõige töö ja materjalimahukam).
Esimene variant sobiks hästi ajutiseks lahenduseks.(kui õnnestub)
Teine on ehk kõige raskem ja keerukam.
Kolmas eeldab, et rahakott puuga seljas on.
Neljas on ehk kõige mõttekam, kui puhastatavat pinda palju ja mahub trakaga manööverdama. Ja naabri aknad piisavalt kaugel. Wink
Olen aru saanud, et lumepuhuri juures on üheks võlusõnaks power. Kui sul on ikka kõvasti rammu ja väge võtta, siis ei peaks ka jõudluse ja sulalume kleepumisega muret olema. Lendab kõik mis ette jääb.
Aga eks see ole kõik ainult minu arvamus.
Käisin eile poes, mis müüb ja remondib aia ja metsatehnikat. Ega müügimeeste juttu tasu kunagi väga südamesse võtta, aga mingit tarkust sealt sai.
Üheastmeline puhur olevat mõeldud Uni-kivist pinna puhastamiseks. Kühvlit tal all ei ole ja kaabib oma kummilabadega kivi pinda puhtaks. Paksu lund ajada ei jaksa ega ole ka selleks mõeldud. Sulalumi ummistab ta kohe ära.
Natuke suurem puhur on kaheastmeline ja ajab ka sulalund. Kühvel on all. Mõeldud maks 20-30cm lume ajamiseks ja jätab mõnesendise kihi maha. Nüüd ma saan aru, miks mõned neid kiruvad ja labidat eelistavad. Pisike ja madal junn roogib normaalselt sellist lund, mida kannatab ka käsitsi ajada. Sellest ka kodanik Ply jutt. Küllap ta sellist proovis ja pettus rängalt. Uurisin ka, mis juhtub paksu lume korral, mis on pudelikael. Et kas mootor ei jõua või läheb kolu umbe. Öeldi et lumevõtt olla liiga madal. Kui hange sõidad, sööb alt tühjaks küll, aga jääb ise kinni. Siis peab tagurdama, et lumi ülevalt alla kukuks ja uuesti peale sõitma. Suht tüütu pidi olema.
Suurem, 50cm lund võttev asi on juba tulikallis.
Selles valguses pole vene puhur üldsegi paha mitte, kui motoblokk olemas. Vähemalt hinna ja jõudluse suhe paistab parem olevat kui lääne puhuritel.
Siit moraal - iseehitajad, andke tuld! Cool

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#38

Paksemast lumest läheb läbi ka see pisike puhur.Juhtsarved maadligi suruda-see tõstab puhuri õhku.Avant frontaallaaduritel ka ees pisike puhur ja puhurit ülesse-alla liigutades läheb ka 1-1,5 m paksust lumest läbi.Vaata videosi netis.
Vasta
#39

Vaatasin netis pilte ja enamus lääne väikestel puhuritel tühjade labadega teod.Võib olla selleks,et mootoril hinge kinni ei tõmbaks paksema lumega.
Leidsin sellise suht kummalise riistapuu https://www.osta.ee/index.php?fuseaction...rintable=1
Vasta
#40

(17-12-2010, 19:32 PM)muska71 Kirjutas:  Vaatasin netis pilte ja enamus lääne väikestel puhuritel tühjade labadega teod.Võib olla selleks,et mootoril hinge kinni ei tõmbaks paksema lumega.
Leidsin sellise suht kummalise riistapuu https://www.osta.ee/index.php?fuseaction...rintable=1
Tegu paistab olevat üheastmelise puhuriga, millele suunaja peale pandud. Idee iseenesest pole halb. Paraku selline puhur minu arvates eriti sügavat lund ei võta. Mõeldud rohkem sillutise puhtaks kraapimiseks(kummilabad!) kui suurem lumi juba aetud. Nõuka ajal tegi vastavat tööd vanem daam luuaga. Smile
Lääne puhuritel jah, reeglina seest tühjad teod. Arvan samamoodi, et ei lähe nii kergesti umbe ega poo mootorit. Ise alustasin ehitamist samuti teost ja kavatsen seest tühja teha.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne