Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Tere,
Kuna lund on rohkem kui küll, siis oli vaja vana hea lint tööle ajada. Masin ise palju-palju aastaid seisnud ning alles üleeelmine aasta sai ta jälle elllu äratatud ja eelmine talv edukalt probleemideta lundki lükatud. Käima ta läks selgi aastal ja lumi sai ka ära lükatud kuid lõpus ilmnes probleem, nimelt käigud ei lülitunud enam korrlaikult ehk siis sidur ei lahutanud enam.
Sai siis uuritud ja puuritud, kuna selle masina hingeeluga kursis ei ole siis küsiksingi nõu. Kiskusin sealt sidurikojalt kaane maha ja vaatepilt mis avanes oli järgmine: survelaagril, või no see mille sees survelaager liigub on kulumisjäljed ning samamoodi on kulunud sidurikäpad ning näha oli metallipuru. Sai sidur lahutavasee asendisse pandud ning vaadatud kas käpad liiguvad, pm ei liikund ehk siis survelaager ulatus küll käppadeni aga mitte piisavalt, et neid vajalikul määral liigutada. Siit ka küsimus, et mis moodi seda käppade ja survelaagri vahelist vahet tuleb reguleerida, kas käppadest või annab seda survelaagrit käppadele lähemale tuua mingit hoova pikemaks reguleerides? Või keegi oskab lahti seletada selle siduri tööpõhimõtte? Minu arusaamade kohalst tundub nii et survelaager lahutatud asendis ei käi ringi ning lihtsalt kulutab sidurikorvi käppu, kas selline asi on võimalik? Või on siduri kettaga endaga midagi juhtund? Kas seda siduri ketast näeb ka kuskilt august?
Jutt sai küll pikk aga loodan, oskate aidata. Oleks vaja masin jälle liikuma saada, et metsatee lahti lükata.
Samas uuriks, et kas kellegil on antud isendi remondiraamatut?
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Selgitavast joonisest oleks kasu kindasti. Seda survelaagrit pole tõesti tea mis ajast määritud. Kui täna viitsin lähen uurin seda asja lähemalt loodan et ehk saab kuidagi reguleerida ja asja timmi, et kevadel siis laiali lammutada.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Sai siis täna seda sidurit uuritud, arvatavasti on survelaager lootusetult kinni. Proovisin sidurikäppasi lahti võtta, et uued panna aga see käpast läbikäivat sõrme ei saa kätte, lihtsalt sidurikorvi vedrupunni kohad jäävad ette, et sõrm vastu seda ja edasi enam ei saa, siit ka küsimus et kas sellisel siis tuleb kppade vahetuseks terve korv välja vahetada või need vedrupunnid käivad kuidagi ära?
Samas igasugused nõuanded sidurilammutamise kohta teretulnud. Samuti olen huvitatud dt-75m remoniraamatust.
Postitused: 103
Teemad: 2
Liitus: Nov 2007
Maine:
1
Kui raamatut paberkandjal leida ei õnnestu, saab veidi abi vene saitidelt,
näiteks
http://acat.autodealer.ru/index.php?tree=343_35994
on siduri plahvatuspilt.
Kui peres on GAZ-52, ei ole 4x4 autot (ka Talveralliks) vaja
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
28-12-2010, 04:19 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-12-2010, 04:31 AM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Ma skaneerisin raamatust lauaarvutisse, tõin pulgaga Wifisse ulatuvasse läpakasse, laadisin Picasasse aga ei saa enam pilte suureks et a.motosse korraliku pildi aadress anda. Tihemetsa oli saksakeelne, englis`ga nüüd hädas. Ju midagi tuksi klõpsisin. tuleb mõni teise klassi pägalik kinni püüda, aitab vast välja. Andruse osutatu on liiga triibuline, sina -mina saame aru, aga kolmas juba mitte.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Kõigepealt tänud info eest. See kardaan tuleb võtta siis mõüleamst otsast lahti ja täiesti vahelt välja, ei piisa vist et ainult mootori poolne ots lahti võtta? Samuti kas kõik need sidrui piduri mudru tuleb kah laiali kiskuda või võib selle külge jätta? Venekeelega ma sinapeal ei ole aga joonistest saan aru ikka, pakutud joonis nats triibuline jah aga abiks ikka.
Postitused: 103
Teemad: 2
Liitus: Nov 2007
Maine:
1
Tere veelkord.
Otsisin Google'ga kasutades "Муфта сцепления ДТ-75М", tulemuste seas ka-mitte-nii-triibuline joonis:
Kui peres on GAZ-52, ei ole 4x4 autot (ka Talveralliks) vaja
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
Kardaan ikka täitsa minema- vaja ju lahtikruvitud sidurikarteriga koos oleva sidurivõlli ots alul hooratta sees olevast laagrist ja siduris välja tõmmata oma jalg maad ja siis saad selle krempli eest ära üles tõsta. S.pidurit pole vaja puutuda, kui seal veel pool kattepaksusestki alles on. Survelaagri korpus peaks peale tagasitõmbevedru lahtilaskmist ära andma tulla ja selles peaks olema lihtne, odav radiallaager. Edasi juba päris siduri kallale. Parim variant, kui traatkeevitus ulatub sidurini, ise väga jämmu mees pole ja saad kohapeal käpad taastada. Palju vaeva tagasipanemisega jääb ära.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Lõpus leidisn mahti siduri laialikiskumiseks. Tulemus siis selline et survelalager oli lootusetult kinni - läheb vahetamsiele, käpad on kulunud et keeivtada enam mõtet vist ei ole - lodan et leian uued, sama lugu ka käpavedrudega, ning ühe siduriketta üks kattepool suhtleiselt kulunud - seega uued kettadki sisse. Üks küsimus ka et kuidas määritakse seda mootoripoolset laagrit? Kas kokkupannes lihtsalt määrdega kokku ning edaspidi, ilma lahtivõtmata, enam määrida ei saa?
Samuti kellel vedelemas on sidurikäppasid ja käpavedrusid samuti võib pakkuda ka sirudikettaid oleksin huvitatud. Kettaid liigub küll poodides kuid käppadega suurem probleem, siiani pole sobivaid leidnud. Samuti võib pakkuda lidikilpe ning polte.
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
05-07-2011, 14:20 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-07-2011, 20:08 PM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Hooratta sees olevasse laagrisse saad nüüd näpuga panna, hiljem aastas korra-paar hooratta küljel olevast niplist paar matsu, sealt on kanal laagrini puuritud. Ära ainult liialda- satub ülejääk sidurisse, kleebib kettad ja käiguvahetusel hakkab ragisema. Kui tegu siiski tehtud, võib proovida bensiini või white spirit`i lahustiga pesta. Vene ajal oli traktoriga kaasas ka tavotipritsi suurune harilik prits. Selletäis (u. 200 ml) tuleks uhada luugist lahutatud sidurisse ja pärast käima, paar korda sidurit tallata. Ainult majast kaugemale ja hoia ämbritäis vett, tulekustuti valmis. Kui läks paremaks, siis kord veel teha. Probleem selles, et praegused konsistentsed määrded ei taha bensiinis lahustuda ja taluvad kuuma- seega ei pese välja ega söestu ka libistamisel aga vast aitab.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
21-07-2011, 11:36 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-07-2011, 20:18 PM ja muutjaks oli
kylminaator.)
Otsin siit ja sealt aga pole vajalikke osasid. Kui kelelgil on vana altai A-41 ilma turbota mootori siduri käppasid ja sidurikettaid siis oleksin vägagi huvitatud. Kettad on ilma vedrudeta. Võib pakkuda ka sidruiketta katteid läbimõõt 35 cm ja sisemin eläbimõõt 21 cm. Või keegi äkki teab mille katted võiks sobida sinna?
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Kas pole siis kellegil miskit sobilikku kuurinurgas vedelemas?
Postitused: 5,350
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
73
24-07-2011, 22:22 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-07-2011, 22:25 PM ja muutjaks oli
Talupoeg taluja.)
Tere!
Mul siin mingeid 75 osi on,kuid traktoril oli SMD peal. Kas selle sidur Altaiga sama,ei tea. Selle sidurit ja kettaid mul on. Samuti siin mingeid muid osi.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
smd kettad ei sobi, keskmise ava läbimõõt ja nuutide arv erinev. samuti on erinev ketta läbimõõt.
Postitused: 846
Teemad: 16
Liitus: Apr 2006
Maine:
17
jõgeval avaksis on DT-75 ketas sees olemas, täna oli
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Kas seal JÕgeval olid vedrudeta kettad? Vedrudega nn uuema tüübi kettaid on saada probleem just vanema tüüübi ketastega mis vedrudeta (peale vedrude on ka läbimõõt uuel teine) Ketta probleem lahendatud, lasin panna uuued katted, käppadele tuleb peale keevitada. Kui mahti saan teen pilte kah.
Postitused: 135
Teemad: 8
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
31-07-2011, 23:03 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 31-07-2011, 23:06 PM ja muutjaks oli
kylminaator.)
Antud kettad mis soovis pakutakse kuuluvad arvatavasti smd mootorile vähemalt vanale altai A-41 ei sobi ketta läbimõõt suurem ja siseava kah suurem.
Endal lasin pidurimeistris ketaste katted ära vahetada, igati viisakas töö tehtud.